CARDACE 5MG TBL 5MG N28

Retseptiravim

3,84 €


Piirhind €2.24

Haigekassa 50% soodustusega €8.2

Haigekassa 75% soodustusega €8.2

Haigekassa 90% soodustusega €8.2

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Ramiprilum
Toimeaine kogus
5 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
28N

CARDACE® TBL 5MG N28
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: CARDACE 1,25 tablett sisaldab 1,25 mg ramipriili. CARDACE 2,5 tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili. CARDACE 5 mg sisaldab 5 mg ramipriili.
Abiained. CARDACE 1,25: hüdroksüpropüülmetüültselluloos, eeltöödeldud maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, naatriumstearüülfumaraat; ei sisalda laktoosi.
CARDACE 2,5: hüdroksüpropüülmetüültselluloos, eeltöödeldud maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, naatriumstearüülfumaraat; kollane raudoksiid (E172), ei sisalda laktoosi. CARDACE 5: hüdroksüpropüülmetüültselluloos, eeltöödeldud maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, naatriumstearüülfumaraat; punane raudoksiid (E172), ei sisalda laktoosi.
OMADUSED: Ramipriili aktiivne metaboliit, ramiprilaat pärsib angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) toimet. AKE katalüüsib plasmas ja kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktsiooni põhjustavaks angiotensiin II-ks ning aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustamist. Vähenenud angiotensiin II teke ja bradükiniini lõhustamise pärssimine põhjustavad vasodilatatsiooni. Kuna angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni sekretsiooni, põhjustab ramiprilaat aldosterooni sekretsiooni vähenemise. Tõenäoliselt aitab kardioprotektiivsele ja endoteeli kaitsvale toimele kaasa bradükiniini aktiivsuse suurenemine, mida on leitud loomkatsetes. Millisel määral see põhjustab teatud kõrvaltoimeid (nt ärritusköha) ei ole veel tõestatud.
Ravimi manustamisele järgneb märkimisväärne perifeerse arteriaalse resistentsuse langus. Neerude verevarustus ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu.
Arteriaalse hüpertoonia korral langetab ramipriil vererõhku nii lamavas kui püstiasendis ilma südame löögisagedust kompensatoorselt suurendamata. Enamusel haigetel saabub antihüpertensiivne toime 1...2 tunni jooksul ning on tugevaim 3...6 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist. Pärast ühekordset manustamist kestab toime 24 tundi. Maksimaalne vererõhku vähendav toime saavutatakse pärast 3...4 nädalat kestvat korrapärast ravi. On näidatud vererõhku langetava toime säilimist pikaajalise ravi korral (2 aastat). Järsk ramipriilravi katkestamine ei põhjusta kiiret ja suurt vererõhu tõusu.
Ramipriil on eelravim (prodrug), mis metaboliseerub maksas esmatsirkulatsiooni käigus ja on eelduseks aktiivse metaboliidi - ramiprilaadi moodustumisele. Eelravimi metabolismi/aktivatsiooni tulemusel on suu kaudu manustatava ramipriili biosaadavus umbes 20%. 10 mg radioaktiivselt märgitud suu kaudu manustatavast ramipriilist eritub 40% seedetrakti kaudu ning 60% uriiniga. Söömine ei mõjuta imendumist. Ramiprilaadi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 2...4 tundi pärast manustamist. Poolväärtusaeg on korduval annustamisel 13...17 tundi. Jaotusruumala on umbes 500 l. Vereplasma valkudega seondub umbes 56% ramiprilaadist. Tervetel 65...76-aastastel kliinilises uuringus osalenud isikutel vastab ramiprilaadi kineetika tervetel noortel kogetule. Ramiprilaadi eritumine väheneb patsientidel, kelle neerufunktsioon on häiritud. See põhjustab ramiprilaadi kontsentratsiooni suurenemist plasmas. Kasutades ramipriili suuri annuseid (10 mg) aeglustab maksafunktsiooni häire ramipriili metaboliseerumist ramiprilaadiks, põhjustab ramipriili kontsentratsiooni suurenemist plasmas ja aeglustab ramiprilaadi eritumist.
Tervetel vabatahtlikel ning hüpertooniahaigetel ja südame- puudulikkust põdevatel patsientidel ei ole täheldatud märkimisväärset ramipriili või ramiprilaadi kumuleerumist ramipriili suu kaudu manustamisel 5 mg üks kord ööpäevas kahe nädala jooksul.
Ravimi ohutuse prekliinilised uuringud.
Akuutne toksilisus. Suu kaudu manustatud ramipriilil ei ole täheldatud akuutset toksilisust DL50-väärtuse puhul hiirtel ja rottidel üle 10 000 mg/kg ning koertel 1000 mg/kg.
Krooniline toksilisus. Kroonilise toksilisuse katseid on sooritatud rottidel, koertel ja ahvidel. Ööpäevased annused 40 g/kg rottidel tekitavad aneemiat ja muutusi plasma elektrolüütidesisalduses. Vähemalt 3,2 mg/kg ööpäevased annused põhjustasid mõningaid muutusi neerude morfoloogias (distaalsete vääntuubuluste atroofia). Neid muutusi võib seletada farmakodünaamikaga ja need on omased kogu ravimirühmale. Annust 2 mg/kg talusid rotid ilma toksilise toime avaldusteta. Tubulaarset atroofiat on ilmnenud rotil, kuid ei ole esinenud koertel ega ahvidel.
Reproduktiivse toksilisuse uuringud rottidel, koertel ja ahvidel ei tuvastanud teratogeenseid omadusi. Fertiilsus ei nõrgenenud kummagi sugupoole rottidel. Ramipriili manustamine annuses vähemalt 50 mg/kg rottidele tiinuse või imetamise ajal põhjustas pöördumatuid neerukahjustusi järglastel.
Toksikoloogilistes uuringutes ei ole tuvastatud ramipriili immuuntoksilisi toimeid.
Neoplastiline potentsiaal. Pikaajalistes uuringutes rottidel ja hiirtel ei ole tuvastatud kasvajaid tekitavaid toimeid.
NÄIDUSTUSED:. Arteriaalne hüpertensioon. Täiendava ravimina südamepuudulikkuse korral.
KASUTUSALAD: Hüpertoonia. Südamepuudulikkus ja prognoosi parandamine müokardiinfarkti järgse südamepuudulikkuse puhul.
ANNUSTAMINE: *Hüpertoonia. Soovitatav algannus on 2,5 mg ramipriili 1 kord ööpäevas. Vajadusel sõltuvalt ravitulemustest võib annust kahekordistada 2...3 nädala pärast. Tavaline säilitusannus on 2,5...5 mg. Maksimaalne lubatud ööpäevane annus on 10 mg. Et annust mitte suurendada üle 5 mg, võib ramipriilile lisaks manustada diureetikume või kaltsiumkanalite blokaatoreid.
*Südamepuudulikkus. CARDACE’t võib manustada lisaks diureetikumidele. Ravi võib alustada ambulatoorselt.
*Raske südamehaiguse, hüpotensiooni, neerufunktsiooni languse, elektrolüütide tasakaalu häire või raskekujulise südamepuudulikkuse korral alustatakse ravi haiglas. Sama puudutab haigeid, keda samaaegselt ravitakse vasodilataatoritega.
Soovitatav algannus on 1,25 mg ramipriili üks kord ööpäevas. Annust suurendatakse kahekordseks 1...2 nädala pärast. Ööpävase annuse 2,5 mg ja enam võib manustada üks kord ööpäevas või jagada kahele korrale. Maksimaalannus on 10 mg ööpäevas.
*Prognoosi parandamine südame-puudulikkusega patsientidel müokardiinfarkti ägeda perioodi järgselt. Ravi alustatakse haiglas, mitte varem kui kolmandal päeval pärast ägedat müokardiinfarkti. Hemodünaamika peab olema stabiilne, ilma viideteta jätkuvale isheemiale. Algannus on 1,25...2,5 mg ramipriili 2 korda ööpäevas. Tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni. Annust suurendatakse mitte varem kui kahe päeva pärast 2,5...5 mg-ni 2 korda ööpäevas. Hiljem võib ööpäevase annuse manustada 1 kord päevas. Maksimaalannus on 10 mg ööpäevas.
*Diureetikume kasutaval patsiendil võib tekkida pärast esimese annuse manustamist vererõhu ebasoovitav langus, mistõttu tuleb võimalusel diureetikumravi 2...3 päeva enne CARDACE-ravi alustamist katkestada. Kui see ei ole võimalik, tuleb ravi alustada annusega 1,25 mg üks kord ööpäevas, reguleerides annust vastavalt ravitulemustele.
*Annustamine neerupuudulikkusega patsiendile.
==================================================================
Kreatiniini kliirens Kreatiniinisisaldus seerumis Annus
>50 ml/min <130 µmol/l Algannus: 2,5 mg 1 kord ööpäevas Maksimaalne annus: 10 mg 1 kord ööpäevas

50...20 ml/min 130...260 µmol/l Algannus: 1,25 mg 1 kord ööpäevas Maksimaalne annus: 5 mg 1 kord ööpäevas

<20 ml/min >260 µmol/l Algannus: 1,25 mg ülepäeviti
Säilitusannus: 2,5 mg 1 kord ööpäevas
==================================================================

*Annustamine maksapuudulikkusega patsiendile. Maksatalitlushäirete korral aeglustub maksa esteraaside aktiivsuse vähenemise tõttu ramipriili muutumine ramiprilaadiks. Ramipriili kontsentratsioon vereplasmas suureneb, mistõttu ravi tuleb alustada meditsiinilise järelvalve all ja annus ei tohiks ületada 2,5 mg ööpäevas.
CARDACE tablett tuleb alla neelata tervelt koos rohke vedelikuga söögi ajal või pärast sööki. Tablette võib poolitada. Neid tuleb manustada rohke vedelikuga ilma katki närimata või purustamata. Kuna toit ei mõjuta CARDACE imendumist, võib ravimit manustada enne sööki, söögi ajal või pärast seda.
VASTUNÄIDUSTUSED: CARDACE’t ei tohi kasutada ülitundlikkuse korral ramipriili või mõne abiaine suhtes; kui anamneesis on angioneurootiline turse; neeruarterite hemodünaamiliselt olulise ahenemise korral bilateraalselt või unilateraalselt ühe neeru olemasolu korral; vasaku vatsakese hemodünaamiliselt olulise sisse- või väljavoolu takistuse (aordi- või mitraalklapi stenoos) korral; madala vererõhu või vereringe labiilsuse korral; raseduse ja imetamise ajal.
ETTEVAATUST! Ramipriilravi nõuab meditsiinilist järelvalvet. Üldiselt soovitatakse, et dehüdratsioon, hüpovoleemia või elektrolüütide vaegus korrigeeritakse enne ravi alustamist (südamepuudulikkust põdeva patsiendi puhul tuleb hoolikalt kaaluda liigse vedelikukoormuse ohtu). Raskes seisundis patsientidel tuleb CARDACE-ravi alustada või jätkata vaid siis, kui samaaegselt kindlustatakse optimaalne vererõhk ja neerufunktsioon. Hoolikas jälgimine ramipriilravi ajal on oluline patsientidel, kellel on raskekujuline maliigne hüpertensioon, südamepuudulikkus, eriti kui see on raske või samaaegselt kasutatakse muid antihüpertensiivseid ravimeid, diureetikume saanud patsientidel, vedeliku ja elektrolüütide puudusega patsientidel, hemodünaamiliselt olulise neeruarterite ahenemisega patsientidel.
Eriti täpset jälgimist vajavad patsiendid, kellel on oht hüpotensiooni tekkeks (olulise koronaar- või unearterite ahenemise korral). Vererõhku tuleb mõõta korduvalt, eriti algannuse manustamise järel ja annuse suurendamisel, et võiks hinnata vererõhu äkilise languse suurust ja vajadusel võtta tarvitusele korrigeerivad abinõud. Hüpotoonia tekke korral tuleb patsient asetada pikali, tõstes jalad keha tasapinnast kõrgemale ning alustada vedeliku manustamist ja muid vajalikke ravivõtteid.
Ravi esimestel nädalatel soovitatakse neerufunktsiooni jälgimist, eriti patsientidel, kellel on renovaskulaarne hüpertensioon, neerupuudulikkus või neerude transplantatsiooniga patsientidel.
Soovitatav on seerumi kaaliumisisalduse regulaarne jälgimine. See puudutab eriti neerupuudulikkusega haigeid ja kaaliumi säästvaid diureetikume või kaaliumisoolasid saavaid patsiente. Samaaegselt diureetikumravi saavatel patsientidel on vajalik seerumi naatriumisisalduse jälgimine.
Võimaliku leukopeenia tuvastamiseks peaks kontrollima leukotsüütide arvu, sagedamini ravi alguses ja riskirühmadel. Ramipriili kasutamise kogemusi lastel ja dialüüsipatsientidel ei ole piisavalt.
LIIKLUSOHTLIKKUS: Vererõhu langus võib häirida patsiendi keskendumisvõimet ja reaktsiooni kiirust ning seega võimet juhtida autot ja mehhanisme. Toime on tugevam ravi alguses ja samaaegsel alkoholi tarvitamisel.
RASEDUS JA IMETAMINE: Ramipriili ei tohi kasutada raseduse ja imetamise ajal. Seepärast tuleb enne ravi alustamist rasedus välistada. Rasestumist tuleb vältida olukorras, kus AKE inhibiitorite kasutamine on vältimatu. Kui patsiendil on plaanis rasestuda, tuleb ravi AKE inhibiitoriga katkestada ja asendada muu raviga. Kui patsient rasestub ravi ajal, tuleb ramipriil asendada muu ravimiga niipea kui võimalik, kuid igal juhul raseduse esimese trimestri jooksul. Vastasel korral on loote kahjustuse oht.
Kui AKE inhibiitoreid on kasutatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril, on tuvastatud kahjulikke toimeid lootele ja vastsündinule. Vahel, seoses amnionivedeliku vähesusega, (mis arvatavasti on tingitud loote neerutalitlushäiretest) on esinenud näo ja kolju deformatsioone, kopsude hüpoplaasiat, loote jäsemete kontraktuure, hüpotooniat, anuuriat, neerude pöörduvat ja pöördumatut puudulikkust ja surma. Inimestel on täheldatud loote enneaegset sündivust, üsasisese kasvu peetust ja Botalli juha avatuks jäämist, kuigi on ebaselge, kas need häired on tingitud AKE inhibiitorite toimest.
Imetavatel katseloomadel läbi viidud uuringutes on tuvastatud ramipriili eritumine rinnapiima. Kui ravi on imetamise ajal vajalik, tuleb imetamine lõpetada.
KÕRVALTOIMED: *Vererõhk. Eriti ravi alguses võib esineda vasodilatatsioonist ja vererõhu langusest tingitud sümptomeid, kõrgenenud vererõhu korral isegi vererõhu langusel soovitud väärtuseni: segasust, millega võivad kaasneda keskendumisraskused ja reaktsioonihäired, väsimust, nõrkust ja pearinglust. Liigsest vererõhu langusest tingituna võib tekkida tahhükardia, südamepekslemine, ortostaatilise regulatsiooni häired, iiveldus, higistamine, tinnitus, kuulmise nõrgenemine, nägemishäired, peavalu, hirmutunne, unisus. Võib tekkida minestus. Liigse vererõhu languse tõttu võib esineda südame rütmihäireid. Ebasoovitav liiga tugev vererõhu langus võib esineda eelkõige pärast algannuse manustamist ja annuse suurendamist, kuid ka kombineeritud ravi korral diureetikumidega. Märkimisväärne vererõhu langus, mis võib viia shokini, on tõenäolisem patsientidel, kellel on maliigne hüpertensioon, raske südamepuudulikkus või keda ravitakse teiste vererõhku vähendavate ravimitega; samuti patsientidel, kes on eelnevalt saanud diureetikume, kannatavad vedeliku või soolavaeguse all (tingituna ebapiisavast vedeliku või elektrolüütide manustamisest, või kõhulahtisuse, oksendamise või suurenenud higistamise tulemusel, kui soola vedeliku asendamine on olnud ebapiisav) või kellel on neeruarteri hemodünaamiliselt oluline ahenemine.
Veresoonte ahenemisest tingitud vereringehäired võivad ilmneda CARDACE-ravi ajal. Liiga suur vererõhulangus võib südame isheemiatõbe või tserebrovaskulaarseid haigusi põdeval patsiendil esile kutsuda müokardiinfarkti või ajuinfarkti.
CARDACE-ravi võib jätkata pärast vedeliku tasakaalu ja vererõhu taastamist.
*Neerud ja elektrolüütide tasakaal. Ravi ajal CARDACE’ga võib neerufunktsioon halveneda ning välja kujuneda äge neeru- puudulikkus, eriti kui patsient põeb renovaskulaarset haigust (hemodünaamiliselt oluline neeruarteri ahenemine), neerutransplantatsiooni järgselt, südamepuudulikkust põdeval patsiendil liigse vererõhu languse korral.
Neerufunktsiooni häire tunnusena võivad tekkida kreatiniini- ja jääklämmastikusisalduse suurenemine vereseerumis, eriti kui samaaegselt kasutatakse diureetikume.
Proteinuuria võib süveneda. Diabeetilise nefropaatia korral võib aga proteinuuria väheneda. Tingituna vähenenud angiotensiin II tekkest ja aldosterooni sekretsiooni vähenemisest võib vereseerumi naatriumisisaldus väheneda või kaaliumi kontsentratsioon suureneda. Viimane esineb peamiselt neerufunktsiooni häirega patsientidel (diabeetilise nefropaatia korral) või samaaegsel kaaliumi säästvate diureetikumide kasutamisel. Tingituna südame töö paranemisest võib diurees algul suureneda.
*Nahk, veresooned, anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid. CARDACE-ravi käigus esineb harva AKE pärssimisest tingitud angioneurootilist ödeemi. Selle tekkimisel tuleb CARDACE-ravi viivitamatult lõpetada ja välistatud on ka hilisem teiste AKE inhibiitorite kasutamine. Keele, kõri või neelu angioneurootiline ödeem on eluohtlik ja vajab viivitamatut ravi. On võimalik teiste kergema kuluga mitte-angioneurootiliste ödeemide teke (liigeste turse).
Tekkida võivad järgmised sümptomid nahal ja limaskestadel: nahapunetus koos kuumatundega, konjunktiviit, naha sügelus, urtikaarne lööve, makulopapulaarne ja lihhenoidne eksanteem ja enanteem, erythema multiforme, alopeetsia ja Raynaud’ sündroomi süvenemine. Muude AKE inhibiitorite kasutamisel on esinenud psoriaasisarnast ja pemfigoidset eksanteemi ja enanteemi, naha valgustundlikuks muutumist ja onühholüüsi (küünte irdumist).
Sügelemise ja urtikaaria tekke korral tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. AKE inhibiitorid lisavad anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide esinemistõenäosust ja raskust.
*Hingamisorganid. Ärritusköha on tõenäoliselt tingitud AKE-inhibitsioonist. See esineb sagedamini naistel ja mitte-suitsetajatel ja halveneb ööseti ja lamavas asendis.
Mõningatel juhtudel võib abi olla AKE inhibiitorite vahetamisest. Köha võib olla ka takistuseks edasisele AKE inhibiitorite kasutamisele. Võimalikult AKE inhibiitorite toimest tulenevalt võib esineda nohu, sinusiiti, bronhiiti ja eriti ärritusköhaga seoses ka bronhospasmi. Juhul, kui tekib hingeldus või see ägeneb, tuleb sellest kohe teatada arstile.
*Seedetrakt. Seedetrakti häiretena võivad tekkida suukuivus, suu limaskesta ärritus või põletik, seedehäired, kõhukinnisus või -lahtisus, iiveldus, oksendamine, gastriidilaadne kõhuvalu, ebamugavustunne ülakõhus (mõnikord koos pankrease ensüümide aktiivsuse suurenemisega), pankreatiit, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, bilirubiini sisalduse suurenemine, kolestaatiline ikterus, teised maksafunktsiooni häired ja mõningatel juhtudel eluohtlik hepatiit.
*Vereloomeorganid. Võib esineda järgmisi muutusi verepildis: erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini hulga vähene või oluline vähenemine (üksikjuhtudel tingituna hemolüütilisest aneemiast), trombotsüütide ja leukotsüütide arvu vähenemine (isegi kuni neutropeenia ilmnemiseni). Teiste AKE inhibiitorite kasutamise korral on tekkinud agranulotsütoos, luuüdi depressiooon ja pantsütopeenia.
Nende sümptomite esinemine on tõenäolisem neerufunktsiooni häirega ja kaasuvat kollageenhaigust põdevatel patsientidel (lupus erythematosus või sclerodermia) või teiste verepilti mõjutavate ravimitega ravitud patsientidel.
*Teised kõrvaltoimed. Võib tekkida tasakaaluhäire, peavalu, närvilisus, rahutus, lihasvärin, unehäire, segasusseisund, söögiisu vähenemine, meeleolu langus, hirmutunne, tundehäire, maitseaistingu muutused (metallimaitse), maitsetundlikkuse vähenemine või vahel isegi kadumine, lihaskrambid, impotentsus ja libiido vähenemine. Võib tekkida vaskuliit, lihas- või liigesvalu, palavik ja eosinofiilia. Muude AKE inhibiitorite kasutamisel on täheldatud tuumavastaste antikehade tiitri tõusu.
KOOSTOIMED: *Allopurinool, immuunsupressandid, glükokortikosteroidid, novokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained, mis mõjutavad verepilti: suureneb verepildi muutuste oht.
*Diabeediravimid (insuliin ja sulfonüüluurea derivaadid): suurenenb hüpoglükeemia tekke oht. Oletatakse, et AKE inhibiitorid suurendavad kudede insuliinitundlikkust.
Antihüpertensiivsed ravimid (diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ravimid (nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid): võimalik on antihüpertensiivse toime tugevnemine.
*Kaaliumisoolad, kaaliumi säästvad diureetikumid, hepariin: on võimalik seerumi kaaliumisisalduse suurenemine. Kaaliumisoolade samaaegne manustamine koos CARDACE’ga ei ole soovitatav.
*Liitiumisoolad: muud AKE inhibiitorid ja seetõttu oletatavalt ka CARDACE vähendavad liitiumisoolade eritumist. See võib põhjustada liitiumisisalduse suurenemist seerumis ja suureneb liitiumi kardiotoksilise ja neurotoksilise toime oht.
*Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (atsetüülsalitsüülhape ja indometatsiin): samaaegsel kasutamisel koos AKE inhibiitoritega ja seetõttu ka CARDACE’ga, võib tekkida CARDACE toime vähenemine.
*Kõrge läbitavusega dialüüsimembraanid, dekstraansulfaat: dialüüsi korral, kus kasutatakse teatud suure läbitavusega membraane (polüakrüülonitriil) samaaegselt AKE inhibiitoritega on täheldatud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone, mis mõnikord progresseeruvad shokini. Samasuguseid reaktsioone on täheldatud LDL-fereesi käigus dekstraansulfaati kasutades.
*Alkohol: CARDACE võib potentseerida alkoholi toimet.
*Keedusool: keedusoola rohke kasutamine võib vähendada CARDACE antihüpertensiivset toimet.
ÜLEANNUSTAMINE: Võivad tekkida järgmised sümptomid: raske hüpotensioon, shokk, elektrolüütide tasakaalu häired ja neeru- puudulikkus.
Ravi sõltub sellest, millal ja kui palju ravimit manustati, samuti sümptomite raskusest. Tuleb püüda elimineerida veel imendumata ramipriili (maoloputus, adsorbentide manustamine, naatriumsulfaat, võimalusel esimese 30 min jooksul). Organite elulisi funktsioone tuleb jälgida intensiivravi tingimustes ja vajadusel neid kaitsta. Hüpotensiooni korral tuleb lisaks vedelike ja elektrolüütide manustamisele kaaluda ka katehhoolamiinide ja angiotensiin II manustamist. Puuduvad kogemused ramipriili või ramiprilaadi eliminatsiooni kiirendamise kohta forsseeritud diureesi, uriini pH muutmise, hemofiltratsiooni ja dialüüsi abil. Kui siiski otsustatakse kasutada dialüüsi või hemofiltratsiooni, vt Koostoimed.
SÄILITAMINE: Toatemperatuuril, 5 aastat.
TOOTJA: HOECHST (ROOTSI)
Info - originaal.
Küsi apteekrilt