IMURAN TBL 50MG N100

Retseptiravim

31,41 €


Piirhind €20.33

Haigekassa 50% soodustusega €22.49

Haigekassa 75% soodustusega €18.04

Haigekassa 90% soodustusega €15.36

Haigekassa 100% soodustusega €13.58


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Azathioprinum
Toimeaine kogus
50 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N100

IMURANTM
Tablett
Asatiopriin
INN. Azathioprinum
ATC-kood. L04AX01
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Kollane kaetud tablett sisaldab 50 mg asatiopriini.
Näidustused. Organtransplantatsioon. Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva Sclerosis multiplex
ravi.
Autoimmuunhaigused (raskekujuline aktiivne reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus,
dermatomüosiit ja polümüosiit, krooniline autoimmuunne hepatiit, nodoosne polüarteriit,
autoimmuunne hemolüütiline aneemia, krooniline refraktoorne idiopaatiline trombotsütopeeniline
purpur).
Annustamine. IMURANi tablette ei tohi poolitada. Kaetud tablettide puutumine ei ole ohtlik.
IMURANi kasutamisalad on organite siirdamise järgsed seisundid; raske reumatoidartriit; süsteemne
luupus; dermatomüosiit/polümüosiit; krooniline autoimmuunne hepatiit; lihtne pemfigus; nodoosne
polüartriit; autoimmuunne hemolüütiline aneemia ja krooniline idiopaatiline trombotsütopeeniline
purpur.
Transplantatsioon. Lapsed ja täiskasvanud. Algannus on tavaliselt kuni 5 mg/kg ööpäevas. Annust
vähendatakse vastavalt kliinilisele toimele ja hematoloogilistele näitajatele. Terapeutilise efekti
ilmnemisel kasutatakse minimaalset säilitusannust, mis annab tulemusi. Vajalik säilitusannus kõigub
tavaliselt 1...4 mg/kg kohta ööpäevas ning on patsientidel individuaalne. Äratõukereaktsiooni
vältimiseks tuleb ravi IMURANi väikeste annustega pidevalt jätkata.
Sclerosis multiplex. Täiskasvanutele soovitatav annus on 2...3 mg/kg ööpäevas. Ravi efektiivsuse
avaldumiseks võib vajalikuks osutuda ravi kestus üle 1 aasta. Haiguse progresseerumist kontrolliv
toime ei pruugi ilmneda enne 2 raviaastat.
Muud haigused: Lapsed ja täiskasvanud. Algannus on tavaliselt 1...3 mg/kg kohta ööpäevas. Annust
vähendatakse vastavalt kliinilisele efektile ja hematoloogilistele näitajatele. Kui 3 kuu jooksul
raviefekti ei ilmne, tuleks kaaluda IMURANi ärajätmist.
Eakad patsiendid (vt. maksa- ja neerukahjustusega patsiendid). Kuna asatiopriin lõhustub kudedes
kiiresti, on ebatõenäoline, et ravim saavutab plasmakontsentratsiooni toksilised väärtused. Andmed
eakate patsientide IMURANi taluvuse kohta on ebapiisavad. Soovitatav on kasutada väikseimat laste
ja täiskasvanute lubatud annust. Tähelepanelikult peab jälgima hematoloogilisi näitajaid.
Neeru- ja/või maksakahjustusega patsiendid. Asatiopriini või 6-merkaptopuriini
plasmakontsentratsiooni on võimatu seostada terapeutilise efekti või toksilisusega. Maksa- ja
neerufunktsiooni kahjustuse tõttu ravimi metabolism organismis ei muutu. Siiski on soovitatav
kasutada väikseimat laste ja täiskasvanute lubatud annust ning tähelepanelikult jälgida hematoloogilisi
näitajaid. Ka säilitusannus peaks olema võmalikult väike.
Vastunäidustused. Ülitundlikkus asatiopriinile. Ülitundlikkuse korral 6-merkaptopuriini suhtes on
tõenäoline ülitundlikkuse esinemine ka asatiopriini suhtes. IMURAN on vastunäidustatud raseduse
või võimaliku rasestumise ohu korral.
Hoiatused. IMURANi kasutamisega kaasneb toksiliste kõrvaltoimete oht. Seda ravi tohib määrata
ainult juhul, kui on võimalik tagada piisav toksilisuse kontroll kogu ravi kestel.
Esimese 8 ravinädala jooksul tuleb täisverepilti (sh trombotsüütide arvu) kontrollida kord nädalas või
sagedamini juhul, kui kasutatakse suuri annuseid või kui esineb raske neeru- ja/või maksafunktsiooni
häire. Edasise ravi käigus võib täisverepilti kontrollida harvem, kuid soovitatav on seda teha kord
kuus või kõige rohkem iga 3 kuu tagant.
IMURAN-ravi saavaid patsiente tuleb hoiatada, et nad teataksid koheselt infektsiooninähtude,
spontaanse verevalumi või verejooksu ning muude luuüdi supressiooninähtude tekkest.
Isikud, kellel esineb ensüüm tiopuriinmetüültransferaasi (TPMT) kaasasündinud defitsiit, võivad olla
ebatavaliselt tundlikud asatiopriini luuüdi pärssiva toime suhtes ning neil on kalduvus luuüdi
supressiooni kiireks tekkeks pärast IMURAN-ravi alustamist. Olukorda halvendab veelgi TPMT-d
pärssivate ravimite (nt olsalasiin, mesalasiin või sulfasalasiin) samaaegne manustamine.
Neeru- ja/või maksapuudulikkus. On arvatud, et neerupuudulikkuse korral võib IMURANi toksilisus
suureneda, samas ei ole kontrollitud uuringud seda arvamust kinnitanud.
Sellele vaatamata peaks nendel patsientidel kasutama väikseimat soovitatud annust ning jälgima
tähelepanelikult hematoloogilisi näitajaid. Viimaste halvenemisel tuleb annust veelgi vähendada.
Ettevaatlik peab olema IMURANi manustamisel maksafunktsiooni häirete korral; antud juhul tuleb
regulaarselt kontrollida täisverepilti ja maksafunktsiooni näitajaid. Nendel patsientidel võib
IMURANi metabolism aeglustuda, mistõttu tuleb kasutada väikseimat soovitatud annust.
Maksafunktsiooni või hematoloogiliste näitajate halvenemisel tuleb annust veelgi vähendada.
Piiratud andmed näitavad, et IMURAN ei ole kasulik patsientidele, kellel esineb hüpoksantiinguaniin-
fosforibosüültransferaasi defitsiit (Lesch-Nyhani sündroom). Nendele patsientidele ei
soovitata IMURANi määrata.
Mutageensus. Kromosoomimutatsioone on täheldatud nii IMURAN-ravi saanud mees- kui
naispatsientidel. Raske on hinnata IMURANi rolli nende mutatsioonide tekkes.
Kromosoomimutatsioone, mis aja jooksul kaovad, on demonstreeritud IMURAN-ravi saanud
patsientide järglaste lümfotsüütides. Välja arvatud mõned äärmiselt harvad juhud, ei ole mutatsioonid
IMURAN-ravi saanud patsientide järglastel füüsiliselt avaldunud. On näidatud, et asatiopriinil ja pika
lainepikkusega ultraviolettkiirgusel on sünergistlik klastogeenne toime erinevatel näidustustel
asatiopriinravi saavatel patsientidel.
Kantserogeensus (vt Kõrvaltoimed). Immunosupressiivset ravi saavatel patsientidel on suurem oht
lümfoomide ja teiste pahaloomuliste kasvajate (eriti nahavähi) tekkeks. See oht tundub olevat seotud
pigem immunosupressiooni tugevuse ja kestusega kui mistahes spetsiifilise aine kasutamisega. On
kirjeldatud, et immunosupressiivse toime vähenemine või lõppemine võib viia lümfoomide
taandarenguni.
Mitut immunosupressiivset ainet saavatel patsientidel on oht ülemäärase immunosupressiooni
tekkeks, mistõttu tuleb neil kasutada väikseimaid efektiivseid annuseid. Patsiendid, kellel on suurem
oht nahavähi tekkeks, peavad piirama kokkupuudet päikesevalguse ja ultraviolettkiirgusega, kandes
kaitsvat riietust või kasutades kõrge faktoriga päikesekaitset.
Koostoimed. Allopurinool, oksipurinool ja tiopurinool inhibeerivad asatiopriini metabolismis
osalevat ensüümi ksantiinoksüdaasi ning takistavad asatiopriini inaktiveerimist, seetõttu tuleb nende
ravimite koosmanustamisel asatiopriini või 6-merkaptopuriini annust vähendada neljandikuni
soovitatud algannusest.
Neuromuskulaarseid retseptoreid blokeerivad ained. IMURANi kasutamisel koos depolariseerivate
perifeersete müorelaksantidega nagu suktsinüülkoliin tugevneb viimaste toime, samaaegne
kasutamine mittedepolariseerivate perifeersete müorelaksantidega nagu tubokurariin, viimaste toime
nõrgeneb.
Varfariin. Samaaegsel manustamisel võib asatiopriin varfariini antikoaguleerivat toimet vähendada.
Tsütostaatilised ravimid. Samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik, kuna põhjustavad luuüdi
supressiooni. Vältida samaaegset müelosupressiivse toimega ainete nt penitsillamiini kasutamist.
Aminotsalitsülaadid. Kuna in vitro on tõestatud, et aminosalitsülaadi derivaadid (nt olsasalasiin,
mesalasiin või sulfasalasiin) pärsivad tiopuriinmetüültransferaasi (TMPT) ensüümi, tuleb neid
ettavaatlikult manustada patsientidele, kes saavad samaaegset ravi IMURANiga.
Muud. IMURANi kasutamisel koos kotrimoksasooliga esinevad koostoimed, mille avaldumine pole
lõplikult selge. Mõnedel juhtudel on IMURANi ja kaptopriili kooskasutamisel tekkinud
hematoloogilisi normist kõrvalekaldeid. On tehtud oletusi, et tsimetidiinil ja indometatsiinil võib
esineda müelosupressiivne toime ning samaaegne IMURANi kasutamine võimendab seda. Furosemiid
häirib asatiopriini metabolismi maksas, kuid selle kliiniline tähendus on teadmata.
Vaktsiinid. Teoreetiliselt on IMURANi tarvitavatele patsientidele elusvaktsiinid vastunäidustatud.
Reaktsioonid surmatud vaktsiinidele on vähenenud (nt hepatiit B vaktsiinile).
Rasedus ja imetamine. Teratogeensus. Tiinetel rottidel, hiirtel ja küülikutel teostatud uuringutes, kus
asatiopriini manustati organogeneesi perioodil annustes 5...15 mg/kg päevas, täheldati erineva
raskusega väärarengute teket. Teratogeenne toime ilmnes küülikutel annuse 10 mg/kg/päevas
kasutamisel. Andmed IMURANi teratogeense toime kohta inimesel on ebakindlad. Nagu kõigi
tsütotoksiliste ravimite puhul, peavad IMURAN-ravi ajal mõlemad partnerid kasutama efektiivseid
rasestumisvastaseid vahendeid.
Toime fertiilsusele. Kroonilise neerupuudulikkuse taandumist pärast neeru siirdamist koos asatiopriini
manustamisega võib seostada fertiilsuse tõusuga nii mees- kui naispatsientidel.
Rasedus. Ravimi manustamine raseduse ajal on mõeldav vaid juhul, kui ravist oodatav kasu ületab
võimalikud ohud.
Asatiopriini manustamisel emale, eelkõige kombinatsioonis kortikosteroididega, on kirjeldatud
enneaegsete sündide sagenemist ja madalamat sünnikaalu. Samuti on kirjeldatud spontaanabortide
teket ravimi manustamisel emale või isale.
Pärast ravimi manustamist emale on asatiopriini ja/või tema metaboliite väikestes
kontsentratsioonides leitud loote veres ja amnionivedelikes. Leukopeenia ja/või trombotsütopeenia
teket on täheldatud vastsündinutel, kelle emad said asatiopriinravi kogu raseduse jooksul. Raseduse
ajal on hematoloogiliste näitajate kontroll eriti tähtis.
Rinnaga toitmine. 6-merkaptopuriini on leitud asatiopriinravi saavate naiste rinnapiimas ja
kolostrumis.
Kõrvaltoimed. Käesoleva ravimi kohta puuduvad kaasaegsed kliinilised andmed, mida saaks
kasutada kõrvaltoimete esinemissageduse kindlakstegemiseks. Kõrvaltoimete esinemissagedus võib
varieeruda näidustusest olenevalt. Esinemissageduse hindamiseks on kasutusel järgmine
klassifikatsioon: väga sageli =1/10, sageli =1/100, <1/10, aegajalt =1/1000 ja <1/100, harva =1/10000
ja <1/1000 ja väga harva <1/10000.
Vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes.
Aegajalt: Viiruslikud, seen- ja bakteriaalsed infektsioonid.
Patsiendid, kes saavad IMURANi monoteraapiana või kombinatsioonis teiste
immunosupressantidega, eriti glükokortikosteroididega, on vastuvõtlikumad igasugustele
bakteriaalsetele, viirus- ja seeninfektsioonidele.
Hea- ja pahaloomulised kasvajad (mh. tsüstid ja polüübid).
Harva: Kasvajad, mh. lümfoomid, nahavähid, äge müeloidne leukeemia ja müelodüsplaasia
(vt Hoiatused).
Immunosupressiivset ravi saavatel patsientidel (eriti agressiivset ravi saavatel
transplantatsioonipatsientidel) on suurenenud oht lümfoomide ja teiste pahaloomuliste kasvajate (eriti
nahavähi) tekkeks; neil juhtudel tuleb kasutada minimaalseid efektiivseid annuseid. Lümfoomide
tekke suurenenud risk immunosupresseeritud reumatoidartriidiga patsientidel tundub olevat vähemalt
osaliselt seotud haiguse endaga.
Harva on kirjeldatud ägeda müelodise leukeemia ja müelodüsplaasia teket (mõningatel juhtudel
seoses kromosoomimutatsioonidega).
Vereloome ja lümfisüsteem.
Väga sageli: luuüdi funktsiooni depressioon; leukopeenia.
Sageli: trombotsütopeenia.
Aegajalt: aneemia.
Harva: agranulotsütoos, pantsütopeenia, aplastiline aneemia, megaloblastiline
aneemia, erütrotsüütide hüpoplaasia.
IMURAN-raviga võib kaasneda annusest sõltuv ja üldjuhul pöörduv luuüdi supressioon, mis
sagedamini avaldub leukopeeniana, kuid mõnikord ka aneemia ja trombotsütopeeniana ning harva
agranulotsütoosi, pantsütopeenia ja aplastilise aneemiana. Need kõrvaltoimed esinevad eeskätt TPMT
defitsiidi ja neeru- või maksapuudulikkuse korral ning patsientidel, kes ei saa samaaegse
allopurinoolravi ajal vähendada IMURANi annust.
IMURANi kasutamisel on tekkinud pöörduv ja annusest sõltuv erütrotsüütide arvu ja erütrotsüütide
hemoglobiinisisalduse suurenemine. Täheldatudon luuüdi megaloblastilisi muutusi, kuid raske
megaloblastiline aneemia ja erütrotsüütide hüpoplaasia on tekkinud harva.
Immuunsüsteemi kõrvaltoimed.
Aegajalt: Ülitundlikkusreaktsioonid.
Ülitundlikkusreaktsiooni kliinilisteks nähtudeks on üldine halb enesetunne, pearinglus, iiveldus,
oksendamine, kõhulahtisus, palavik, lihaskangus, nahalööve, vaskuliit, lihas- ja liigesvalud,
hüpotensioon, neeru- ja maksafunktsiooni häired ning kolestaas (vt maksa ja sapiteede kõrvaltoimed).
Paljudel juhtudel on kindlaks tehtud seos IMURANi kasutamisega.
Asatiopriini kohene ärajätmine ja toetavate ravimeetmete rakendamine on enamikel juhtudel viinud
ülitundlikkusnähtude taandumiseni. Väga harva on asatiopriini kasutamisel esinenud surmajuhtumeid,
mille puhul on esinenud kaasuv raske patoloogia. Pärast ülitundlikkusreaktsiooni tekkimist tuleb
IMURAN-ravi jätkamise vajaduse üle otsustada individuaalselt.
Hingamisteede, rindkere ja mediastinaalsed kõrvaltoimed.
Väga harva: pöörduv pneumoniit.
Seedetrakti kõrvaltoimed.
Sageli: iiveldus.
Aegajalt: pankreatiit.
Harva: transplantatsiooni läbi teinud patsientidel on kirjeldatud koliidi, divertikuliidi ja
sooleperforatsioonide teket ning põletikulise soolehaigusega patsientidel rasket
kõhulahtisust.
Vähesel hulgal patsientidest esineb tablettide manustamise järgselt esialgu iiveldust. Seda saab
vähendada, kui tablette manustada pärast sööki.
Immunosupressiivset ravi saavatel transplantatsioonipatsientidel on kirjeldatud raskeid seedetrakti
kõrvaltoimeid, sealhulgas koliidi, divertikuliidi ja sooleperforatsiooni teket. Nende kõrvaltoimete
etioloogia ei ole aga täielikult kindlaks tehtud ja seda seostatakse glükokortikosteroidide suurte
annustega. Põletikulise soolehaiguse ravimisel võib tekkida raske kõhulahtisus. Selliste patsientide
ravimisel tuleks meeles pidada, et haiguse ägenemine võib olla tingitud ravimi tarvitamisest.
Väikesel osal patsientidest on tekkinud pankreatiit, eelkõige neil, kellel esineb põletikuline
soolehaigus või on siirdatud neer. Raske on pankreatiiti seostada ühe kindla ravimi manustamisega,
kuigi mõnel juhul on kindlaks tehtud seos IMURAN-raviga.
Maksa ja sapiteede kõrvaltoimed.
Aegajalt: kolestaas ja maksafunktsiooni näitajate muutused.
Harva: eluohtlik maksakahjustus.
IMURAN-ravi ajal on mõnikord tekkinud kolestaas ja maksafunktsiooni häired, mis üldjuhul
taanduvad ravi ärajätmisel. See võib olla seotud ülitundlikkusreaktsiooni sümptomitega (vt
Immuunsüsteemi kõrvaltoimed).
Asatiopriini pikaajalise manustamisega seoses on harva kirjeldatud eluohtliku maksakahjustuse teket,
eriti transplantatsioonipatsientidel. Histoloogiline leid näitab sinusoidaalset laienemist, maksa
pelioosi, veenide oklusiivset haigust või nodulaarset regeneratiivset hüperplaasiat. Mõnel juhul on
asatiopriini ärajätmine viinud maksakahjustuse histoloogilise leiu ja sümptomite ajutise või püsiva
taandumiseni.
Naha ja nahaaluskoe kõrvaltoimed.
Harva: alopeetsia.
Asatiopriini ja teisi immunosupressante kasutavatel patsientidel on sageli esinenud juuste
väljalangemist. Paljudel juhtudel on see taandunud spontaanselt, vaatamata ravi jätkumisele. Seost
alopeetsia ja asatiopriinravi vahel ei ole kindlaks tehtud.
Üleannustamine. IMURANi üleannustamise põhisümptomiteks on atüüpilised infektsioonid,
suuõõne haavandid, verevalumid ja veritsemine. Need on põhjustatud luuüdi supressioonist ning
võivad avalduda maksimaalselt 9...14 päeva pärast ravi algust. Antud sümptomid on iseloomulikumad
pidevale, mitte ühekordsele üleannustamisele. Ühekordse üleaannustamise sümptomiteks võivad olla
iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kergekujuline leukopeenia ning mõningad kõrvalekalded
maksafunktsiooni näitajates.
Ravi üleannustamise korral: IMURANil ei ole spetsiifilist antidooti. On kasutatud maoloputust. Edasi
on vajalik pidev haige seisundi jälgimine, sealhulgas hematoloogiliste näitajate jälgimine, et määrata
ebasoovitavate kõrvaltoimete tekkimisel õigeaegne ravi. IMURAN on osaliselt dialüüsitav.
Farmakoloogilised omadused. IMURAN on antimetaboliitide klassi kuuluv immuunsupressant.
IMURANi kasutatakse immuunsupressiivse vahendina ning tihti kombineeritakse teda teiste
ravimitega (tavaliselt glükokortikosteroididega). Terapeutiline toime ilmneb pärast nädalaid või kuid
kestnud ravi. Asatiopriini manustamisel koos glükokortikosteroididega on viimaste vajadus väiksem,
seega vähenevad glükokortikosteroidide pikaajalise suurtes annustes kasutamisega kaasnevad
kõrvaltoimed.
Asatiopriin on 6-merkaptopuriini (6-MP) imidasooli derivaat, mis laguneb organismis kiiresti 6-MPks
ja metüülnitroimidasooliks. 6-MP läbib hästi raku membraane ja muutub rakusiseselt mitmeteks
puriini tio-analoogideks, mille hulka kuulub peamine aktiivne nukleotiid tio-inosiinhape. Muutuste
ulatus on indiviiditi erinev. Nukleotiidid ei läbi raku membraani ja ei ringle seetõttu kehavedelikes.
Sõltumata sellest, kas 6-MP on sattunud organismi otse või on ta vabanenud asatiopriinist,
elimineerub 6-MP põhiliselt inaktiivse tio-kusihappe oksüdeeritud metaboliidina. Oksüdatsiooni
katalüsaatoriks on ksantiinoksüdaas, mida inhibeerib allopurinool.
Metüülnitroimidasooli aktiivsuse osa ei ole lõplikult selge. Siiski on ilmnenud, et paljudes
süsteemides on metüülnitroimidasool võrreldes 6-MP-ga muutnud asatiopriini aktiivsust. Asatiopriini
või 6-MP plasmakontsentratsiooni määramine ei oma prognostilist väärtust nende ühendite
efektiivsuse ja toksilisuse hindamisel.
Asatiopriini lõplik toimemehhanism ei ole seni veel selge. Oletatavad mehhanismid on järgmised:
1. Vabaneb 6-MP, mis toimib puriini antimetaboliidina.
2. -SH gruppide võimalik blokaad alküleerimise tulemusel.
3. Erinevatel viisidel nukleiinhappe biosünteesi inhibeerimine, mis takistab immuunvastust tagavate
rakkude proliferatsiooni.
4. DNA lõhkumine puriini tio-analoogide inkorporeerimise tulemusel.
Nende eelpoolkirjeldatud mehhanismide tõttu saabub IMURANi terapeutiline efekt nädalate või
kuude jooksul.
IMURAN imendub seedetraktist hästi. Uuringud hiirtel on näidanud, et ravim jaotub kudedes
ühtlaselt, v.a. väga väike kontsentratsioon ajukoes.
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Temperatuuril kuni 25 °C, valguse eest kaitstult, 5 aastat.
Pakendi iseloomustus ja sisu. 50 mg tabletid, 10 tk fooliumlehel, 100 tk pakis.
Müügiloa hoidja. Glaxo Wellcome Operations, Greenford Road, Greenford, Middlesex, UB6 OHE,
Ühendkuningriik.
Müügiloa number. 101495
Müügiloa väljastamise kuupäev. 26. aprill 2000.
Teksti (osalise) kaasajastamise kuupäev. Oktoober 2002.

Info - 07.11.03 (SPC)
Küsi apteekrilt