• +372 614 6000
  • E-R 8-23
  • L-P 10-20
MenüüMenüü
AvalehtAvaleht
OtsiOtsi
Ostukorv0Ostukorv0,00 €

Füüsikaline või keemiline päikesekaitse? Proviisor selgitab!

01.05.2024

Artikli bänner

Aga kui paljud meist pööravad tähelepanu sellele, kas valitud kreem on mineraalse või keemilise kaitsega? Uurime Apotheka proviisorilt Karina Udaltsovalt, mida tähendavad füüsilised ja keemilised päikesefiltrid ning mida on vaja neist teada, et teha enda jaoks õige valik.

Päike on meile lähim ja heledaim täht. Lisaks eluks vajalikule soojusele ja valgusele kaasneb sellega aga päikesepõletuse oht. Just päikesekiirguse ultravioletne osa on see, mis on kogu elusloodusele märkimisväärselt tugeva toimega. Päikesepõletust põhjustav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest ja seda avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6, siis tuleks jälgida, kui kaua päikese käes viibitakse – kõrge indeksi korral tekib põletus lühema ajaga. Kui UV-indeks on 3, kulub keskmisel eestlasel päikesepõletuseni ca 50 minutit, ja kui indeks on 6, siis kulub vastavalt 25 minutit. Esmakordsel päevitamisel ei tohiks ületada 20 minutit ja kunagi ei tohiks unustada kasutada päikesekaitset. Kuid kuidas valida enda jaoks õige päikesekaitsevahend, millest tõesti päikesepõletuse vältimisel abi oleks?

Alustama peaks päikesekaitsevahenditel välja toodud markerist, mis aitab päikesekaitset õigesti valida. Selleks on märgistus SPF, mis tõlgituna tähendabki päikesekaitsefaktorit. Lihtsalt öeldes seda, kui kaua saame seda kasutades ohutult päikese käes viibida. Kui teame, et saame päikesepõletuse 10 minutiga, siis päikesekaitset kasutades korrutame selle aja tootel välja toodud kaitsefaktoriga. Näiteks kui päevituskreemi SPF on 20, siis korrutame selle kümnega. Tulemuseks saame 200 minutit ja just see näitabki, kui kaua saame kaitset kasutades päikese käes ära põlemata viibida. Kehtib ka klassikaline reegel – mida intensiivsem on päike, seda kõrgemat päikesekaitsefaktorit tuleks kasutada. 

paikesekaitsefaktor

Enamasti olemegi harjunud päikesekaitset just SPF järgi valima, kuid on ka teisi olulisi valikukriteeriume, nagu näiteks vorm ja konsistents. Kreemid, geelid, õlid, spreid ja pulgad on kõik veidi erinevad ning loodud erinevate eelistustega kasutajatele. Lisaks on võimalik päikesekaitset valida nahatüübi järgi. Mõnikord on siin ka seos. Näiteks spreid on küll väga mugav nahale kanda,  aga vahel võib olla raske saavutada ühtlast kihti ning kasutamine silmade ümbruses (kus nahk eriti tundlik) võib olla ohtlik. Probleemse naha korral tasuks jällegi vältida kõrge õlisisaldusega tooteid. 

Mis on mineraalne ehk füüsikaline SPF päikesekaitsefilter? 

Mineraalse ehk füüsilise toimega päikesekaitsevahendid on teadaolevalt kõige ohutumad. Neis kasutatakse toimeainetena tsinkoksiidi või titaandioksiidi, mis ei imendu nahka, vaid moodustavad nahale kaitsekihi, mis peegeldab UV-kiirgust tagasi. Just see tagasipeegeldav efekt kaitsebki nahka päikesekahjustuste eest. Mineraalne päikesekaitse on tavaliselt parimaks valikuks õrnale ja tundlikule nahale, kuna see ei sisalda kemikaale nagu keemilised päikesekaitsefiltrid ja on seetõttu tavaliselt ka paremini talutav. Mineraalsete päikesekaitsekreemide toime saabub kohe peale nahale kandmist ning seda tuleks uuesti peale kanda iga paari tunni tagant, isegi siis kui tegemist on veekindla tootega.

Plussid Miinused
  1. Tervisele ohutud ja sobilikud ka lastele. 
  2. Ei ummista ega ärrita nahka.
  3. Kiire toimega. 
  4. Laiaspektriline UVA- ja UVB-kaitse.
  5. Keskkonnasõbraliku koostisega.
  1. Valkjas kiht nahapinnal. 
  2. Vajavad sagedasemat pealekandmist.
  3. Mõned tootjad kasutavad nanoosakesi, et vähendada tsinkoksiidi ja titaandioksiidi jäetavat heledat kihti, kuid selline nanotehnoloogia võib suurendada osakeste nahka imendumist ja kudedesse kuhjumist.

Füüsilise kaitsega päikesetooted

Mis on keemiline SPF päikesefilter? 

Keemilisi filtreid on palju rohkem kui füüsilisi ja enamus neist on valmistatud naftasaadustest. Nende hulka kuuluvad sellised filtrid nagu avobentsoon, mexorüül, tinosorb, oktokrüleen, oktinoksaat, oktisalaat, homosalaat, oksübentsoon ja teised. Keemilised filtrid suudavad päikesekiirgust neelata, kuid võivad põhjustada naha ülekuumenemist. Lisaks ei ole need organismile sama ohutud nagu füüsilised filtrid.

Plussid Miinused
  1. Jätavad nahale vaid minimaalse valge kihi või ei tekita seda üldse.
  2. Imenduvad kiiresti.
  3. Aitavad ennetada pigmendilaikude teket
  4. Võib 
  5. kasutada ka koos meigiga.
  1. Võivad põhjustada naha ülekuumenemist.
  2. Võivad koormata või nõrgestada organismi.
  3. Ei ole piisavalt loodussõbralikud.
  4. Võivad sisaldada mitmeid nahka ärritavaid koostisosasid.

Kumb sobib rohkem — füüsikaline või keemiline SPF päikesefilter?

  • Kui on oluline kiire imendumine, nahapinnal suures osas märkamatuks jääv koostis, nahk ei ole tundlik ega allergiline, tegemist on täiskasvanuga, siis võib kasutada keemilist päikesekaitset. Stabiilsete ja ohutute keemiliste filtrite hulka kuulub näiteks Tinosorb S (bisetüülheksüroksüfenoolmetoksüfenüültriasiin).
  • Kui tegemist on lapsega, eriti alla 4-aastasega, või tundliku ja allergilise nahaga, ning olete nõus pidevalt kreemi uuesti peale kandma, siis sobib väga hästi füüsikaline päikesekaitsefilter. 
  • Nii keemilistel kui füüsilistel päikesekaitsefiltritel on omad plussid ja miinused ning sobiva toote valimisel tuleks alustada enda nahatüübist ja tundlikkuse astmest ning alles siis edasi liikuda teiste kriteeriumite juurde. 
  • Heaks alternatiiviks on tooted, mis sisaldavad nii keemilised kui ka mineraalsed filtrid. Näiteks:

Loe lisaks:

Uudised:

Kõik postitused