Emori poolt läbi viidud laiapõhjaline üksildusele keskenduv uuring näitab, et enim kogevad Eestis üksildustunnet 16-34-aastased inimesed. Üksildustunnet on aga võimalik leevendada, kui see pole veel sügavaks ja krooniliseks seisundiks muutunud. Et inimesed oskaksid oma üksildustunnet paremini hinnata, on Apotheka ühes Peaasi.ee-ga loonud selleks Eesti esimese veebitesti.
Uuringust nähtub, et 83% inimestest vanuses 16-24 on viimase nelja nädala jooksul üksildustunnet kogenud, iga neljas neist on end üksildase tundnud sageli või pidevalt. Vanusegrupis 25-34 on see näitaja 75%, sealjuures märkis üksildustunde kogemise sageli või pidevalt 22% vastanutest.
Keskmiselt koges viimase nelja nädala jooksul üksildust 60% kõikidest inimestest. Pikaajaline üksildus ei ole ainult inimese isiklik mure. See suurendab vaimse tervise probleemide riski ning selle mõju jõuab lõpuks ka ühiskonda.
“Uuringu tulemused kinnitavad, et üksildustundega seisavad silmitsi väga paljud meie hulgast ning on hirmutav mõelda, et just Eesti noored ja seega ka meie tulevik on nii hapras seisus,” sõnas Apotheka juht Marika Pensa. “On hädavajalik pakkuda praktilisi tööriistu, mis aitavad toetada nii inimest ennast kui ka lähedasi nende ümber. Selleks oleme koostöös vaimse tervise spetsialistidega loonud üksilduse testi, mis aitab tundele nime panna ja oma üksilduse rohu leida.”
Apotheka ja Peaasi koostöös sündinud üksilduse testiga saab iga inimene rahvusvaheliselt tunnustatud De Jong Gierveldi üksilduse skaalal (DJGLS) põhineval testil oma üksildustunnet hinnata. Lisaks hinnangule pakub test inimesele välja üksilduse rohu retsepti: tegevused ja soovitused, misläbi oma enesetunnet parandada või kuidas oma olukorda läheneda.
Üksilduse testÜksilduse rohi on personaalne
Üksildustunde kogemine on osa inimloomusest, selgitas Peaasi asutaja ja psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. “Kuid pikaajaline üksildus võib olla tugev vaimse tervise risk. Sellel on mitmeid tekkepõhjuseid ja üksildustunnet võivad kogeda ka need, kes on päev läbi inimestest ümbritsetud.”
Teadusuuringud kinnitavad, et üksilduse leevendamisel on abiks tähendusrikkad kontaktid ja kuuluvustunne. Testi tulemusel saab vastaja retsepti soovitustega, mida saab päeva jooksul järgida, et inimlikud kontaktid oleksid tähendusrikkad või tekitaksid kuuluvustunnet. Näiteks annab see ideid, kuidas inimestega paremini suhelda, kuidas panustada kogukonda, milliseid loovtegevusi võiks proovida või missuguseid mõtteharjutusi teha.
“Üksilduse ravi jaoks pole võluvitsa, mis üleöö kõik probleemid lahendab. Küll aga koondasime kokku erinevad tegevused, mis järk-järgult inimesi toetavad vastavalt nende enesetundele,” ütles Oidermaa.
Kiire elutempo jätab vähem ruumi tähenduslikele suhetele
Apotheka tellitud üksilduse uuringust selgus, et üksildustunnet tekitavad noorte hinnangul enamasti kiire elutempo, sõpradega erinevates eluetappides olemine ja vaimse tervise probleemid. Enim tuntakse üksildustunnet õhtuti ja nädalavahetustel.
“Isegi kui noor inimene on päeval ümbritsetud klassi- ja kursusekaaslastest või kolleegidest, siis ei tähenda see automaatselt, et nad ei tunne üksildust. See ei teki seetõttu, et inimesi pole ümber, vaid tihti sellest, et neid pole päevade või nädalate jooksul piisavalt mõistetud või kontaktid lähedastega on jäänud pinnapealseks,” sõnas Oidermaa.
Lisaks tähendusrikastele suhetele ütleb 81% noortest, et neid aitab üksildusega toime tulemisel hobidega tegelemine, samuti on olulised rahustavad üksiktegevused ja huviringid.
“Üksilduse test ei asenda vajadusel spetsialisti abi, kuid see võib olla oluline esimene samm. Saada infot üksilduse kohta, oma enesetunnet märgata ja leida praktilisi viise, kuidas üksildust leevendada. Loodame, et see aitab muuta üksildusest rääkimise lihtsamaks ning julgustab inimesi õigel ajal tegutsema ja teisi enda ümber märkama,” ütles Pensa.
Eesti elanike üksildustunde kogemise uuring, mis käsitles üksildustunde teema olulisust Eesti ühiskonnas, üksilduse kogemist, võimalikke leevendusmeetmeid ning -lahendusi ja üksildustunnet tekitavaid tegureid viidi läbi eelmise aasta lõpus ja sellele vastas 1255 Eesti elanikku vanuses 16+. Uuringuvalim on esinduslik Eesti elanikkonna struktuuri suhtes.
Test ei anna inimesele meditsiinilist diagnoosi ega asenda vaimse tervise spetsialisti abi. Kui inimene kogeb tugevat või püsivat halba enesetunnet, tuleb pöörduda spetsialisti poole.
Loe lisaks:
- Kuidas koroona-aastad mõjutasid meie vaimset tervist? Loe, kuidas aidata ennast ja teisi
- Ärevushäire segab elu? Vaata, kuidas stressi leevendada!
- Surnud ring - stress põhjustab magamatust ja magamatus stressi
- Kuidas valmistuda eksamiteks ja leevendada pingeid?
