Apotheka proviisor Hellika Loide
Terviseteadlik inimene teab – analüüside mittetegemine või analüüsivastuste mitteteadmine ei muuda haigust või riski haigestuda olematuks. Esmase hinnangu tervisele – kas kõhurasva on optimaalselt, luustiku- ja lihasmass kvaliteetseks vanaduspõlveks piisav, vedeliku tarbimine vajalikus koguses – saab apteegist „Tervisenäitajate mõõtmise paketist.” Tervisenäitajate pakett hõlmab kehakoostise, veresuhkru ja kolesterooli mõõtmist.
Esimesed mõõtmised võiks teha 20ndate eluaastate alguses. Edasine sõltub perekondlikust taustast ja muudest riskifaktoritest – ülekaal, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, kaasuvad haigused ja kasutatavad ravimid.
Kehakoostise mõõtmine
Kehakoostise mõõtmine annab ülevaate, kui suur on kehamassiindeks, keha rasva- ja veesisalduse protsent, lihasmass, luustiku mineraalmass ja vistseraalse rasva sisaldus. Samuti saab teada seadme poolt arvutatud hinnangulise metaboolse vanuse ja füüsise hinnangu.
Kehakoostist saab mõõta alates 18. eluaastast ning see on lihtsast hommikusest kaalumisest oluliselt informatiivsem.
Kehakoostise mõõtmine on abiks treeningute efektiivsuse hindamisel, elustiilimuutuste vajalikkuse või tulemuslikkuse hindamisel, kui soovid lihtsalt teada, kas lihaste, luustiku, vee ja rasva sisaldus kehas on tervislikul tasemel. Sagedamini kui kord kvartalis pole mõtet mõõtmisi teha – kui oled uue treeningkava või toitumiskavaga alustanud, on muudatusteks vaja 2-3 kuud.
Kõrgenenud kehamassiindeks ei pruugi tähendada ülekaalu, kui ka lihasmass on suur. Kui aga kõrge kehamassiindeksiga kaasneb suur rasvasisalduse protsent ja vistseraalse rasva ehk kõhuõõnesisese rasva sisaldus, on viimane aeg alustada elustiilimuutustega.
Kolesterooli taseme mõõtmine
Kolesterooli taset võiksid terved täiskasvanud mõõta 4-6 aasta järel, üle 45-aastased mehed ja üle 55-aastased naised kord 1-2 aasta jooksul ja üle 65-aastased kord aastas.
Kolesterooli mõõtmisel apteegis saab teada üldkolesterooli, LDL- ehk „halva” kolesterooli, HDL- ehk „hea” kolesterooli ja triglütseriidide taseme. Välja arvutatakse ka LDL/HDL suhe ja üldkolesterooli/HDL suhe.
Mõõtmise tulemuste põhjal saab anda hinnangu südameprobleemide riski hindamiseks ja toidutaldriku kujundamiseks.
Üldkolesteroolist väga palju informatiivsemaks peetakse kõiki teisi tulemusi. Püsivalt kõrge LDL-kolesterooli tase põhjustab veresoonte lupjumist ja aterosklerootilist südame-veresoonkonnahaigust. Kõrge triglütseriidide tase soodustab LDL-kolesterooli veresooni kahjustavat toimet. Kui lisandub veel madal HDLi tase, on infarktirisk suurem.
Kui perekonnas on olnud kõrge kolesterooliga probleeme või on nooremas eas alanud südameprobleemid, on LDL-kolesterooli taseme jälgimine eriti oluline – nii õnnestub ära hoida või edasi lükata arterite kahjustumist.
Veresuhkru analüüs
Tervisenäitajate paketti kuulub ka veresuhkru analüüs. Üle 35-aastased terved inimesed võiksid veresuhkrut mõõta iga kolme aasta järel. Suure kehamassiindeksiga, perekondliku eelsoodumusega või varasemalt rasedusaegset diabeeti põdenud inimesed peavad veresuhkrut sagedamini kontrollima. Samuti tasub sagedasi mõõtmisi teha neil, kellel kolesterooli mõõtmisest ilmneb triglütseriidide kõrge tase veres (üle 2,8 mmol/l) ja madal HDLi näit (alla 0,9mmol/l).
Vaata lisa:
