Naise 10 muret, mis on seotud nn. päevadega | Miks tekib müoom?

1. Kas menstruatsiooniveres on väiksemaid või suuremaid klompe?
2. Mitut hügieenisidet sa kasutad esimesel, teisel, kolmandal… kuni viimase päevani?
3. Mitmendal päeval veritsus lakkab?
4. Kas hügieeniside on kergelt või mõõdukalt määrdunud või täielikult läbi imbunud?
5. Kui kasutad tampooni, on see mõõdukalt või täiesti läbi imbunud?
6. Kas sa kasutad tampooni ja hügieenisidet koos?
7. Kui pikalt su päevad kestavad?
8. Kas sul esineb peavalusid, kõhuvalusid, survet alakehale?
9. On sul esinenud rauapuudust?
10. Kas vahekord partneriga on valulik?

Kui su menstruatsioon on normaalne, ei peaks sa kasutama selle aja jooksul rohkem kui kaheksat tampooni ning eralduv verehulk perioodi kohta on umbes pool klaasi vett. Ka ei tohiks sul päevadega seoses esineda olulisi kaebusi, ega ka vajadust kasutada tampooni ja hügieenisidet koos.

Muret peaksid hakkama tundma siis, kui su päevad on vererohked: eritises on tükid või klombid, pead öösiti sidemeid vahetama, kasutad pidevalt tampoone ja hügieenisidemeid koos. Eriti vererohked päevad võivad sulle põhjustada rauavaegust, mille tulemuseks on omakorda kahvatus ja väsimus.

Mis võib olla vererohkete päevade põhjuseks? Põletikud, hüübimishäired, emakasisene mittehormonaalne rasestumisvastane vahend, sageli ka paraku kasvajalised moodustised, näiteks müoomid.

Miks või millest müoom tekib?

Müoom on healoomuline kasvaja, mis pärineb emaka lihaskihist ehk müomeetriumist. Müoomid kasvavad enamasti aeglaselt emakaseina sees või selle küljes.

Seda, millest müoomid tekivad, veel päris täpselt ei teata ning seetõttu pole võimalik ka müoomi tekkimist ennetada. Sageli on müoomi riskiteguriteks varane menstruatsioon, kasvav vanus, ülekaal. Suur tõenäosus on ka pärilikkusel.

Müoomid arenevad sageli sünnituseas naistel ja võivad suureneda raseduse ajal. Ühel naisel võib korraga esineda mitu müoomi ja need võivad paikneda emaka erinevates kohtades.

Müoom võibki avalduda erinevalt. Näiteks ei pruugi suur müoom üldse kaebusi põhjustada, kuid väike vorm võib tekitada olulisi terviseprobleeme.

Eri kohtades paiknevad müoomid põhjustavad erinevaid kaebusi ja probleeme

• Emaka siseseinal paiknev müoom võib põhjustada vererohkeid ja pikki menstruatsioone ning tsüklivälist veritsust.
• Emakaseinas paiknev müoom võib tekitada krambitaolist valu, eriti päevade ajal, ajendades tarvitama valuvaigisteid.
• Suured müoomid põhjustavad alakõhus survetunnet, millega kaasnevad sageli põieprobleemid, ebamugavus urineerimisel, kõhukinnisus ja ka seljavalud. Suur müoomisõlm võib suruda naaberelunditele ja ümbritsevatele närvidele ning tekitada alakõhus tugevaid valusid. Müoomid võivad halvemal juhul põhjustada ka viljatust või raseduse katkemist.

Müoomid võivad olla imeväikesed, mikroskoopilise suurusega või areneda koguni 30 cm läbimõõduga koemassiks.

Kuidas vererohkete päevadega seonduv võib mõjutada naise elukvaliteeti?

Müoomid võivad põhjustada nii vererohkeid päevi, võimalikke komplikatsioone rasestumiseks kui ka mitmeid teisi probleeme.

Naiselik omadus probleeme edasi lükata

Naistel on omadus enne teha kõike teiste jaoks ja jätta oma mured viimaseks. Paljud naised lükkavad müoomidest põhjustatud probleemidele lahenduse leidmist edasi kuni viis (!) aastat, hoolimata oma elukvaliteedi halvenemisest.

Enamasti on suurimaks abiotsimise ajendiks siiski füüsilised probleemid. Enim naisi otsib arstilt abi seetõttu, et neile teeb muret menstruatsioonidega seotud valu ja rohke verejooks.

Küsitle end ja jõua otsusele

Mureolukorrast väljapääsemiseks otsi infot, analüüsi sümptomeid ning mine otsustavalt abi otsima. Diagnoosimine toob omakorda lähemale lahendused ning sobivate ravivõimaluste leidmise.

Kuidas end küsitleda? Esiteks, loetle üles faktid. Analüüsi oma tundeid, mida need probleemid sulle tekitavad ning tee selle põhjal otsus. Kas sa tahad, et see kõik jätkuks või sa soovid leida lahendusi? Tee oma järeldustest kokkuvõte ja asu tegutsema. Otsi toetajaid ja abi.

Müoomi ravivõimalused

Emakamüoomide (teaduskeeles fibroidide) ravivõimalused sõltuvad müoomide suurusest, arvust ning paiknemisest, samuti sellest, milliseid probleeme need naisele tekitavad. Kindlasti on siinjuures oluline patsiendi vanus ja edaspidine laste saamise soov.

Ravivõimalustest peaks teadma seda, et põhimõtteliselt on neid kolme sorti. Eristatakse kirurgilisi meetodeid ning ravi ravimitega. Viimane on naisele tihtipeale kõige säästlikum. Vähem tehakse mittekirurgilisi protseduure, näiteks emakaarterite embolisatsiooni. Sageli kombineeritakse kirurgilist ja ravimitega ravi.

Kui müoomid on väga suured ja probleemsed, võidakse nende raviks valida kirurgilised lahendused.

Hüsterektoomia on operatsioon, mille käigus eemaldatakse kogu emakas koos müoomidega. Pärast emaka eemaldamist ei ole sõltumata vanusest naisel enam võimalik rasestuda ja lapsi saada, samuti ei teki naisel enam menstruatsioone ega ka müoome. Müomektoomia puhul eemaldatakse ainult müoomid ja emakas jääb alles. Sõltuvalt müoomide suurusest ja asukohast valitakse erinev kirurgiline protseduur, mille käigus püütakse võimalikult vähe emakat kahjustada. Naine säilitab võime rasestuda, samas võivad pärast sellist lõikust müoomid uuesti tekkida.

Farmakoloogilise ehk ravimitega ravi eeliseks on säästa ka emakat ning säilitada naise viljakust. Operatsioonieelselt võidakse kasutada süstitavaid ravimeid, mis vähendavad müoomide suurust ja veritsust, müoomidega seotud vererohkete päevade korral kasutatakse vahel emakasisest hormoonspiraali, kuid müoome see ei ravi.

Viimastel aastatel on müoomipatsientidele kättesaadav tablettravi, mis toimib otseselt müoomidele, vähendab müoomide suurust ja nendega seotud vereeritust. Tablettravi on hästi talutav ja sellel on vähe häirivaid kõrvaltoimeid. Samuti on tablettravivõimalus abiks naistele, kes tulevikus soovivad sünnitada.

Tablettravi puhul saab lihtsustatult öeldes loota, et naine võib selle ravi tulemusena operatsioonist pääseda või operatsiooni edasi lükata. Kui varem võis müoome ravida ainult operatsioonieelselt, siis nüüd saab seda teha korduvalt ja mitmekuuliste tsüklitena. Seda võimalust enne ei olnud. Ravides perioodide kaupa, pidades vahet ning siis taas ravikuuri alustades on andnud paljudele naistele võimaluse tulevikus lapsi planeerida. On juhtumeid, kus pärast teist või kolmandat ravikuuri väheneb müoom nii palju, et patsiendid ei vaja enam kirurgilist sekkumist. Ravimi valik sõltub sümptomite raskusest ja ravi eesmärgist.