Apteekisse on jõudnud uus Naerata ajakiri, mis on sügisele kohaselt värvika sisuga. Seekordses numbris on pikem intervjuu tele- ja raadiomehe Mart Mardisaluga, kes usub, et kirg maailma ja enda vastu hoiab inimest vormis paremini kui pingutussport. Mart usub, et ta ei kuulu sellesse seltskonda, mille esindajaid ta õnneks täna märkab vähem kui kümme-viisteist aastat tagasi – need on inimesed, kelle elu on nii ära väsitanud, et nad ka endale käega löövad. Tavaliselt tähendab see, et kõigepealt kaob huvi maailma vastu ja lõpuks kaob huvi ka enda vastu. Inimestesse elujaatavust ja heas mõttes aktiivsust võiks Mardi arvates rohkem süstida ka meid ümbritsev keskkond. See annaks võimaluse neil silmad rohkem särama panna, et elus lõpuperioodile julgelt vastu vaadata. „Ma olen seda meelt, et väga palju sellest, millisena meie elu keskealisena või seeniorina välja näeb, on ikkagi meie enda kätes. Kui me iseendaga tegeleme ja kui meie elu on kvaliteetne igas mõttes, siis me elame sajani.“
Ajakirjas tuleb juttu ka perimenopausist ehk üleminekueast. Umbes 35.– 40. eluaastates hakkab naise keha muutuma. Tasahilju algab perimenopaus, mis annab endast märku nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt. Kuidas jääda iseendaks selle pöördelise teekonna keskel? Sel teemal jagavad nõu Confido meditsiinikeskuse ämmaemand Kairi Ansper ja Apotheka proviisor Margit Karileet.
Avame ka naiste alkoholi tarvitamise teema. Paraku tunnistavad numbrid karmi tõde – naiste alkoholitarvitamine Eestis kasvab ning teadlased usuvad, et see on suuresti toimunud veini joomise arvelt. Veini ei suhtuta ühiskonnas tavaliselt sellise alkoholina, mis inimese tervist laastab ja probleeme tekitab. Veinimaailm tähendab pigem vanade veinimajade väärikat ajalugu, glamuurseid üritusi ja koolitusi, põneva taustaga brände, jookide serveeringut elegantses pokaalis ja lõpuks ka tõdemust, et klaas veini toidu kõrvale paneb elamusele krooni. Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühholoog-nõustaja Jane Alop räägib Eesti naiste alkoholi tarvitamise mahutudest ja annab soovitusi mõistlikuks tarbimiseks. Oma kogemuslugu alkoholiga jagavad ka kaks Eesti naist.
Kõrvapõletik kiusab küll rohkem lapsi, kuid võib tabada ka täiskasvanuid. Sagedased või lausa kroonilised täiskasvanute kõrvapõletikud ei ole naljaasi, vaid võivad viidata tõsistele tervisemuredele, mis vajavad põhjalikumat uurimist ja ravi. Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst-juhtivarst dr Mare Kalvet selgitab, kuidas kõrvapõletik tekib ning apteeker jagab soovitusi, mida leiab apteegist kõrvade heaks.
Iluteemade all käsitleme seekord põhjalikumalt juuksepesu põhitõdesid. Võib küll mõelda, et mis saab juuste pesemises olla keerulist? Pigistad šampooni peopessa, hõõrud sõrmedega vastu peanahka vahule, loputad välja ja ongi valmis! Selleks, et juuksed hiilgaksid ja kütkestaksid, on vaja siiski enamat. Toome teieni kuningliku juuksepesu 7 reeglit.
Lisaks on ajakirjas sisukad lood peavalude ohjamisest, laste sportimisharjumuste kujunemisest, sotsiaalsest vormist, HPV- ja gripivastasest vaktsineerimisest, karastamisest, aluselisest toitumisest ja paljust muust, mis väärib lugemist ja inspiratsiooni ammutamist.
Haara endale uus Naerata ajakiri täiesti tasuta ning ammuta kasulikke nippe tervise- ja ilumaailmast või sirvi seda siinsamas.
Sirvi ajakirja siinsamas või soovi korral ava ajakiri eraldi vahelehel
