Kuidas päästa end pigmendilaikudest?

01.05.2025

Kuidas päästa end pigmendilaikudest

Sa ei pea kaugeltki olema kirglik päikesekummardaja, et avastada ühel hetkel nahalt pigmendilaigud – need võivad ilmuda märkamatult ja jääda pikemaks.

Tekst: Liisu Last

Jagub võtteid ja õigeid nahahooldustooteid, mis aitavad ennetada pigmendi teket ja hoida naha klaarina nii kevadises päikeses kui ka suve järel. Kuid siin on üks oluline küsimus – kas valid oma nahahooldustooted teadlikult või loodad, et pelgalt SPF teeb kogu töö ära?

Aja, päikese ja hormoonide jäljed

Hüperpigmentatsioon ja pigmendilaigud viitavad naha seisunditele, mille korral teatud piirkondades tekib tavapärasest rohkem melaniini, mis põhjustab naha tumenemist. „Hüperpigmentatsioon on üldine termin, mis kirjeldab naha ebanormaalset tumenemist,“ selgitab nahahooldussarja Babé tootejuht Hurmi Krikk. „See võib ilmneda üle kogu keha või konkreetsetes piirkondades. Põhjuseks on melaniini ehk naha loomuliku värvipigmendi liigne tootmine.“ Peamised hüperpigmentatsiooni vormid on melasma, postinflammatoorne hüperpigmentatsioon ning pigmendilaigud.

Melasma esineb sageli näol, eriti otsmikul, põskedel ja ülahuulel. See on on seotud hormoonide (nt raseduse, menopausi, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite või muude ravimite) ja päikesekiirgusega. „Hormonaalsete kõikumiste ajal muutub nahk valgustundlikumaks ja seetõttu saavad naharakud hõlpsamalt UV-kiirguse käes kahjustada,“ paneb südamele New Look Clinicu peaspetsialist Kairi Sakjas.

Postinflammatoorne hüperpigmentatsioon ilmneb naha trauma või põletiku järel, näiteks akne, ekseemi või haavade paranemise tulemusena.

Pigmendilaigud on tingitud melaniini tootmist stimuleerivast UV-kiirgusest. „Leidub inimesi, kellel on hüperpigmentatsioonile pärilik eelsoodumus,“ lisab Sakjas. „Pigmendilaigud on hüperpigmentatsiooni konkreetne vorm, mis viitab selgelt piiritletud tumedatele aladele nahal,“ jätkab nahahooldussarja Babé konsultant Kreete Põlme. „Vanaduslaigud ilmnevad sagedamini vananedes, kuna nahk on olnud pikemat aega päikese käes.“

Pigmendilaigud

Päike liialdamist andeks ei anna

„Pigmendilaigud võivad ilmuda igas vanuses, kuid kõige sagedamini 30–40 eluaasta vahel,“ selgitab Kairi Sakjas. „Oluline on teadvustada, et päikesekiirgus on kumulatiivne, mis tähendab, et nahale koguneb ajapikku kogu elu jooksul saadav UV-kiirguse hulk. See ei kuhju ainult intensiivse päikese käes viibides, vaid ka väiksematel kokkupuudetel, igapäevaselt väljas olles.“ Niisiis – iga kord, kui pale on päikese poole pööratud, jäävad UV-kiirguse kahjustused naharakkudesse, isegi kui need ei pruugi kohe nähtavad olla.

Aja jooksul võivad mikrotraumad kuhjuda ja põhjustada naha enneaegset vananemist, pigmendilaikude teket, kortse ja isegi nahavähki. Sealjuures mõjub päikesekiirgus nahale ka siis, kui see ei ole otseselt nähtav – näiteks pilvise ilmaga. „UV-kiired võivad nahani jõuda ka läbi riiete või aknaklaaside ning tekitada põletikku ja pigmendilaike,“ täiendab Hurmi Krikk. Pigmendilaigud võivad tekkida kõikjal, kuid sagedamini esineb neid piirkondades, mis on kõige rohkem päikese käes: nägu (otsmik, põsed, nina, ülahuule ümbrus, lõug), käeseljad ja käsivarred, kael ja dekoltee, selg ja õlad ning isegi jalad.

Sakjase sõnul võivad mullu sügisel eemaldatud pigmendilaigud kevadpäikese käes tagasi tulla, eriti kui alustada õhuvanne piisava kaitseta. „Nahk on tark organ – kord juba kahjustada saanud rakkude mällu jääb see info ning nendes piirkondades ärrituvad pigmenti tootvad rakud liigse UV-kiirguse peale kergemini,“ nendib ilukliiniku peaspetsialist. „Pigmendilaigud võivad tekkida näole ka siis, kui pale on kaitstud, aga kehale võetakse päikest kaitseta. Kahjustus ei ole kuigivõrd tugev, aga kui teiste kehaosade kaudu satub verre ebamõistlikus koguses vabu radikaale, mida me päikeselt saame, asub kogu keha kaitsele, hakates tootma pigmendirakke, et kaitsta teisi rakke.“

Nüüd, mil päike taas eredamalt paistma hakkab, on oluline lisada nahahooldusrutiini päikesekaitsefaktoriga (SPF) toode. „SPF olgu päevakreemist eraldi! Arvesse ei lähe ka jumestuskreemis sisalduv SPF-faktor,“ sõnab Sakjas.

Pigmendivastaste toimeainete maagia

Pigmendivastaste toodete koostises on toimeaineid, mis aitavad ühtlustada nahatooni, vähendada olemasolevaid pigmendilaike ja ennetada uute tekkimist.

✧ C-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb nahka vabade radikaalide ja UV-kahjustuste eest, ühtlustab nahatooni ja vähendab melaniini tootmist. Nahale kantakse seda hommikuti pärast näo puhastamist ja enne niisutajat või päikesekaitsekreemi.

✧ E-vitamiin toetab C-vitamiini mõju, rahustab nahka ja vähendab põletikku. Samuti parandab see naha niiskustaset ja kaitseb UV-kiirguse kahjustuste eest. Sageli kombineeritakse E-vitamiini C-vitamiiniga hommikuses hoolduses SPF-kaitse all.

✧ AHA-hapete näol (glükoolhape, piimhape) on tegu keemiliste koorijatega, mis eemaldavad surnud naharakke, parandavad naha tekstuuri ja vähendavad pigmendilaike. Happeid võib kasutada õhtuti üks–kaks korda nädalas. Järgmisel hommikul on kindlasti vajalik SPF-kaitse.

✧ Niatsiinamiid (B3-vitamiin) vähendab melaniini liikumist rakkudesse, ühtlustab nahatooni ja vähendab punetust. Hästi sobib niatsiinamiidi sisaldav kreem või seerum hommikuseks kasutamiseks enne SPF-kreemi.

✧ Kojhape ja arbutiin on looduslikud pleegitajad, mis aeglustavad melaniini tootmist. Need sobivad näole kandmiseks hommikul või õhtul.

Kuidas võtta toimeainetest maksimum?

Toimeaineid on mõistlik lisada nahahooldusrituaali järk-järgult, et vähendada nahaärrituse riski. „Jälgida tasub, et ei kombineeritaks liiga tugevaid toimeaineid (nt AHA-happeid ja tretinoiini) korraga. Kuna pigmendivastased toimeained (nt tretinoiin, AHA-happed ja hüdrokinoon) muudavad naha päikese suhtes tundlikumaks, on SPF-iga kreem kohustuslik. Seda on soovitatav kasutada kõikidel avatud kehaosadel, kuna isegi kaudne kokkupuude UV-ga võib pigmendilaike süvendada,“ hoiatab Kreete Põlme.

Hommikuse rutiini käigus soovitab Põlme nägu esmalt pesta, kasutades nahatüübile sobivat puhastusvahendit. „Järgmiseks kanna esmalt pigmendivastased seerumid (nt C-vitamiin, niatsiinamiid) ning lase tootel imenduda,“ nimetab ta. „Vajadusel kasuta kergelt niisutavat kreemi. Viimase kihina kanna nahale laia spektriga päikesekaitsekreem (SPF 30–50), mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Soovi korral võib SPF-i peale kanda ka kerge meigi.“ Alternatiivina võib kaaluda spetsiaalseid toonitud päikesekaitsetooteid, mis lisaks kaitsele ühtlustavad nahatooni ja varjavad pigmendilaike.

Õhtune rutiin algab jumestuse ja mustuse eemaldamisega, kasutades selleks õrna puhastusvahendit. Seejärel on pigmendivastaste toimeainete kord. Õhtuseks hoolduseks sobivad toimeained nagu tretinoiin, hüdrokinoon või AHA-happed, mida ei maksaks kasutada rohkem kui kord-kaks nädalas. „Lõpuks kanna nahale rikkalik niisutav kreem, mis aitab niiskust lukustada,“ lisab Põlme. Öökreemid sisaldavad sageli rahustavaid koostisosi, nagu shea-või või keramiidid.

Pigmendilaigud

Kui kodusest hooldusest ei piisa

Kui hüperpigmentatsioon ja pigmendilaigud tugevalt häirivad või ei allu kodusele ravile, tasub nõu pidada dermatoloogiga. „Professionaalsete protseduuride alla kuuluvad näiteks keemiline koorimine ja laserteraapia,“ jätkab Kairi Sakjas. „Keemiliste koorimistega vähenevad järk-järgult olemasolevad laigud, protseduur ise aga tõstab antioksüdantide taset väga kõrgele, mis annab nahale jõu võidelda tõhusamalt UV-kiirtega.“

Näiteks New Look Clinic pakub pigemendiraviks 5-ALA (ketokarboksüülhapete rühma kuuluv aminohape) koorimist koos klorofülliiniga, mis eemaldab kahjustunud rakud nii pindmiselt kui ka sügavamatest nahakihtidest. „See annab rakkudele võimsa restardi,“ tõdeb Sakjas. „Tuleb küll valmis olla paar päeva kestvaks ketendamiseks ja punetuseks ning protseduurijärgselt on vaja nahka korralikult kaitsta, kuid enne suve on see veel täiesti lubatud protseduur.“ Samuti võib suve eel võtta üksikute laikude eemaldamiseks appi laserprotseduurid, nagu fraktsionaalne laser (CO2-laser), kuid ka pärast seda on päikesekaitsekreem hädavajalik.

Enneta pigmendilaike!

1. Kasuta iga päev, ka pilviste ilmadega laia spektriga päikesekaitsekreemi (SPF 30–50). Uuenda kreemikihti iga 2–3 tunni järel, eriti kui viibid väljas.

2. Kanna kübaraid, päikeseprille ja UV-kaitsega riideid, et vähendada otsest päikesekiirgust.

3. Jätka pigmenti reguleerivate ja nahatooni ühtlustavate toodete kasutamist, milleks on näiteks C-vitamiini või niatsiinamiidi sisaldavad kreemid, toonikud ja seerumid.

4. Lisa menüüsse antioksüdantiderikkad toidud (marjad, rohelised lehtköögiviljad, pähklid).

5. Väldi otsest päikest, eriti kevadel ja suvel, mil kiirgus on intensiivsem.

6. Konsulteeri dermatoloogiga hooldusravi asjus, et hoida pigmendihäireid kontrolli all.

Allikas: Hurmi Krikk

BABE SEERUM ANTIOKSÜDANTNE C-VITAMIINIGA 30ML