Kliendikaardiga 4,00 €
Hind 6,00 €
15 minutit
Kergemate suhkrutõve vormide korral võivad haiguse tunnused puududa ja õigeaegne ravi võib jääda saamata. Veresuhkru taset peaksid aeg-ajalt kontrollima kõik inimesed. Kui teada oma veresuhkru väärtust, on võimalik vältida tüsistusi, näiteks närvitundlikkuse häireid ja veresoonte muutusi kogu organismis, ning pikendada tervelt elatud aastate arvu.
Apteegis on selleks tarbeks spetsiaalne kontrollitud aparaat, kuhu sisse käib testiriba, millele kogutakse veretilk. Veresuhkru taseme määramiseks desinfitseeritakse kolmanda või neljanda sõrme külgpind, kuhu tehakse lansetiga väike torge. Analüüsiks võetakse 1-2 tilka verd.
Diabeet on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv veresuhkru sisaldus ning häired süsivesiku-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või nende koosmõjul.
Diabeedi tüüpe on kaks:
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnang diabeedi kui haiguse levikule maailmas:
| Aasta | Diabeetikute arv |
| 2000 | 171 miljonit |
| 2007 | 246 miljonit |
| 2012 | 371 miljonit |
| 2030 | 552 miljonit |
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon (IDF) 2010
Pikka aega normist kõrgem veresuhkru tase toob suurema tõenäosusega kaasa mitmesuguste tüsistuste tekke. Ennekõike toimuvad kahjulikud muutused närvides ja veresoontes. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Selle tagajärgedeks võivad olla pimedaks jäämine, infarkt, insult, jäsemete amputatsioon ja neerupuudulikkus.
|
Terve inimese normnäitajad |
|
| Söögieelne veresuhkru tase veres |
< 6,0 mmol/l |
| Söögijärgne veresuhkru tase veres (≤ 2 h) |
< 7,8 mmol/l |
Allikas: IDFi ravijuhend 2008
|
Diabeedihaige normnäitajad |
|
| Söögieelne veresuhkru tase perif. veres |
< 7,0 mmol/l |
| Söögijärgne veresuhkru tase perif. veres (≤ 2 h) |
< 5-10 mmol/l |
Allikas: ADA 2008, ESC/EASD (European Society of Cardiology / European Association for the Study of Diabetes)
I tüüpi diabeeti pole võimalik ennetada, kuid seda on võimalik kontrolli all hoida. II tüübi korral on ennetamine võimalik. Suur roll on tervislikul elustiilil: piisaval füüsilisel koormusel, normaalse kehakaalu hoidmisel, stressi vältimisel ja õigel toitumisel. Tuleb olla füüsiliselt aktiivne, et säilitada normaalne kehakaal. Tuleb jälgida, mida süüa ja juua, sest vale toitumine on üks peamisi põhjuseid, miks II tüüpi diabeeti haigestutakse. Peale selle tuleks vältida rasvase ja magusa toiduga liialdamist, piirata alkoholi tarvitamist ja loobuda suitsetamisest.
Tegemist ei ole tervishoiuteenusega!