Käte ja küüntehooldus

Käte ja küüntehooldus on igapäevane tervise- ja iluharjumus, mis aitab hoida naha kaitsebarjääri tugevana, küüned vastupidavamana ning käed mugavalt pehmed ka siis, kui need puutuvad sageli kokku vee, seebi, külma õhu või desinfitseerimisvahenditega. Käed on üks kõige enam koormust saav kehapiirkond: neid pestakse mitu korda päevas, nendega tehakse majapidamistöid, kantakse kindaid, kasutatakse arvutiklaviatuuri, avatakse pakendeid ja puututakse kokku temperatuurimuutustega.

Kui kuiv käenahk, kiskuv tunne, narmendavad küünenahad või haprad küüned muutuvad korduvaks mureks, ei piisa sageli juhuslikust kreemitamisest. Tõhus käte ja küüntehooldus tähendab teadlikku rutiini: õrn pesu, regulaarne niisutamine, kaitse ärritajate eest ning vajadusel sihitud tooted küüntele ja küünenahkadele.

Apteegis leiduvad kätekreemid, küüneõlid, taastavad salvid, kaitsekreemid ja käte- ja jalahooldustarvikud aitavad valida hoolduse vastavalt naha seisundile. Väga kuiva naha puhul võivad kasu tuua uurea, glütseriini, pantenooli, keramiidide, sheavõi või oklusiivsete koostisosadega tooted, mis vähendavad niiskuskadu ja toetavad naha taastumist. Uureat kasutatakse dermatoloogias laialdaselt kuiva ja ketendava naha hoolduses, sest see aitab parandada naha niiskusesisaldust ja barjäärifunktsiooni.¹

Miks käed kuivavad ja küüned muutuvad hapraks?

Kuiv käenahk tekib enamasti siis, kui naha sarvkiht kaotab liigselt vett ja loomulik kaitsekiht saab kahjustada. Käte puhul juhtub seda sagedamini kui paljudes teistes kehapiirkondades, sest käsi pestakse palju ning need puutuvad pidevalt kokku pindaktiivsete ainete, niiskuse, tuule, külma ja hõõrdumisega. Nahabarjäär koosneb lipiididest, rakkudest ja looduslikest niisutavatest teguritest. Kui see süsteem nõrgeneb, muutub nahk karedaks, punetavaks, sügelevaks või kipitavaks ning võib hakata lõhenema.

Sage kätepesu on nakkushaiguste ennetamisel vajalik, kuid pesemise viis määrab palju. Liiga kuum vesi, tugevatoimelised pesuvahendid ja käte lohakalt kuivatamine võivad ärritust süvendada. Seetõttu on oluline ühendada hea hügieen nahka säästva hooldusega. Apotheka terviseinfo artiklis kõik, mida on vaja teada kätepesust käsitletakse kätepesu tähtsust, kuid igapäevase hoolduse seisukohalt tuleb pärast pesu mõelda ka naha niiskustasakaalu taastamisele.

Käte ekseemi ja ärritusdermatiidi üks sagedasi vallandajaid on niinimetatud märg töö: korduv kokkupuude vee, seebi, kinnaste ja puhastusvahenditega. Süsteemne ülevaade kätehügieeni ja käte ekseemi seoste kohta näitas, et sagedane kätepesu, märg töö ja hügieenipraktikad võivad suurendada käte ekseemi riski, eriti inimestel, kelle nahk on tundlik või kelle töö nõuab pidevat käte pesemist.² See ei tähenda, et käsi peaks pesema vähem, vaid et pesemisrutiin peab olema nahasõbralik: leige vesi, õrn pesuvahend, korralik kuivatamine ja kohe pärast seda sobiv kätekreem.

Lõhenenud käed on märk sellest, et nahabarjäär vajab taastavat tuge. Lõhed tekivad sageli sõrmenukkidel, sõrmeotstes ja küüneümbruses, sest need piirkonnad saavad palju mehaanilist koormust. Kui nahk on juba katki, võib tavaline lõhnastatud kreem kipitada ning paremini sobivad rasvasemad, lõhnaaineteta ja barjääri taastavad tooted. Sellisel juhul tasub vaadata kehakreemide ja õlide ning kätehoolduse kategooriasse kuuluvaid taastavaid salve, mis moodustavad nahale kaitsekihi.

Küünte haprusel võib olla mitu põhjust. Küüneplaat koosneb peamiselt keratiinist ning selle seisundit mõjutavad vanus, niiskus, mehaaniline trauma, küünelaki eemaldajad, geellaki eemaldamine, sagedane viilimine, terviseseisundid ja toitainete puudus. Haprad küüned võivad kihistuda, murduda või muutuda kuivaks ja tuhmiks. Mõnikord on põhjus väline, näiteks kodukeemia või korduv kokkupuude veega; mõnikord vajab tähelepanu üldtervis, näiteks raua, tsingi, biotiini või teiste toitainete piisavus. Apotheka artiklis mida küüned tahavad on küünte seisundit käsitletud praktilise tervisemärgina, mis võib anda vihjeid nii hooldusharjumuste kui ka organismi vajaduste kohta.

Käte ja küüntehooldus ei peaks algama alles siis, kui nahk on valulik või küüned murduvad. Parim tulemus tuleb ennetusest. Kui käed saavad iga päev vett ja puhastusvahendeid, peab neile iga päev tagasi andma lipiide ja niisutavaid aineid. Kui küüned murduvad, tuleks vähendada agressiivset töötlust ja kasutada regulaarselt küüneõli. Kui töö nõuab kinnaste kandmist, tasub valida sobivad kindad ning vajadusel kasutada puuvillaseid aluskindaid, et vähendada higistamist ja hõõrdumist.

Kuidas valida kätekreemi, küüneõli ja taastavat hooldust?

Hea kätekreem valitakse naha seisundi, mitte ainult meeldiva lõhna või pakendi järgi. Kui käed on normaalsed, kuid vajavad igapäevast pehmendamist, sobib kergem niisutav kreem, mis imendub kiiresti ega jäta käsi rasvaseks. Sellised tooted sobivad päevaseks kasutamiseks kontoris, koolis või autos, kus kreemi peab saama kasutada kiiresti ja mugavalt. Kui kuiv käenahk on püsiv probleem, tasub valida rikkalikuma koostisega kreem, mis sisaldab niisutajaid ja barjääri taastavaid aineid.

Niisutavad koostisosad, näiteks glütseriin ja uurea, seovad vett naha pindmistes kihtides. Pehmendavad koostisosad, nagu taimsed õlid ja sheavõi, muudavad naha elastsemaks. Kaitsvad ja oklusiivsed koostisosad, näiteks vaseliin või dimetikoon, aitavad vähendada vee aurustumist nahalt. Väga kuiva, ketendava või kareda naha puhul võib uureaga kreem olla eriti praktiline valik. Apotheka terviseinfo lugu uurea kuiva naha tõhus abimees selgitab, miks uurea on kuiva naha hoolduses sageli kasutatav koostisosa.

Parim kätekreem kuivadele kätele ei ole kõigile sama. Inimene, kes töötab tervishoius või toitlustuses ja peseb käsi kümneid kordi päevas, vajab teistsugust hooldust kui inimene, kelle käed kuivavad peamiselt talvel. Päeval võib sobida kiiresti imenduv kreem, ööseks aga rasvasem salv või intensiivne taastav kreem. Öine hooldus on sageli alahinnatud: kui kanda paks kiht kreemi või salvi kätele enne magamaminekut, saab nahk mitu tundi järjest taastuda ilma pesemise ja hõõrdumiseta.

Kui mureks on lõhenenud käed, tuleks vältida tugevalt lõhnastatud tooteid, alkoholirikkaid kosmeetikume ja koorijaid seni, kuni nahk on paranenud. Lõhedesse sattunud ärritajad võivad tekitada kipitust ning pikendada paranemist. Valulikud sügavad lõhed võib vajadusel katta sobiva plaastri või kaitsekilega, et vähendada mehaanilist ärritust. Kui lõhed ei parane, tekib tugev punetus, märgumine, mäda, turse või kahtlus infektsioonile, on mõistlik küsida nõu apteekrilt või arstilt.

Küünte puhul on keskne toode küüneõli. Seda kasutatakse küüneplaadi ja küünenahkade niisutamiseks, eriti siis, kui küüned kipuvad kihistuma või murduma. Küüneõli kasutamine võiks olla järjepidev: üks kord päevas, ideaalis õhtul, masseeritakse väike kogus õli küüneümbrusesse ja küüneplaadi servale. Õli ei tee küünt hetkega tugevaks, kuid aitab vähendada kuivust ja parandada elastsust. Kui küünenahad on pehmemad, väheneb ka kiusatus neid rebida või lõigata liiga sügavalt.

Küünehooldus tähendab ka õiget viilimist ja lõikamist. Küüsi tasub viilida ühes suunas, mitte saagida edasi-tagasi, sest see võib kihistumist süvendada. Metallviili asemel võib habraste küünte puhul paremini sobida peenem klaasviil. Küünenahku ei ole vaja agressiivselt ära lõigata, sest need kaitsevad küünejuurt. Kui küünenahad kasvavad tugevalt küüneplaadile, võib neid pärast pesu või dušši õrnalt tagasi lükata ning kasutada pehmendavat õli või kreemi.

Sisemine tugi võib olla asjakohane siis, kui haprad küüned püsivad hooldusest hoolimata. Küünte seisundit võivad mõjutada valgupuudus, rauapuudus, tsingi vähesus, biotiini puudus, kilpnäärmeprobleemid ja muud tervisetegurid. Ülevaateartiklid habraste küünte kohta rõhutavad, et esmalt tuleks võimalusel leida ja ravida põhjus ning lisaks kasutada kaitsemeetmeid, niisutust ja vajadusel bio-mineraalset tuge.³ Apteegis saab vaadata ka vitamiine juustele, küüntele ja nahale, kuid toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist ega ravi, kui küünte muutuse taga on haigus.

Igapäevane rutiin: hügieen, kaitse ja järjepidevus

Käte ja küüntehooldus toimib kõige paremini siis, kui see on lihtne ja korratav. Keeruline rutiin jääb sageli pooleli, kuid kolm põhiharjumust annavad juba palju: pese käsi nahka säästvalt, kreemita pärast pesu ja kaitse käsi ärritajate eest. See on eriti oluline sügisel ja talvel, mil õhk on kuivem, temperatuur muutub järsemalt ja käed puutuvad kokku külmaga. Kuiv käenahk talvel vajab sageli rasvasemat kaitset kui suvine nahk.

Kätepesul eelista leiget vett ja õrna pesuvahendit. Liiga kuum vesi eemaldab nahalt lipiide ja võib kuivust suurendada. Pärast pesu kuivata käed hoolikalt, ka sõrmede vahed, sest niiskus ja hõõrdumine võivad ärritust süvendada. Seejärel kanna peale kätekreem. Kui kreemi ei ole võimalik pärast iga pesu kasutada, võiks seda teha vähemalt hommikul, tööpäeva jooksul paar korda ja õhtul enne magamaminekut. Väike tuub käekotis, autos või töölaual aitab harjumust hoida.

Kodutöödel kasuta kaitsekindaid, eriti nõudepesul, vannitoa puhastamisel, aiatöödel ja kemikaalidega kokku puutudes. Kui kummikinnaste sees käed higistavad, võib niiskus nahka ärritada. Sellisel juhul sobivad lühiajalisem kandmine, pausid või puuvillased aluskindad. Külma ilmaga on kindad sama olulised kui näokreem: madal temperatuur ja tuul võivad naha kaitsekihti nõrgestada ning muuta käed karedaks. Käte kaitsmine on lihtne viis ennetada olukorda, kus hiljem tuleb ravida lõhenenud käsi.

Küünte puhul tasub vältida korduvat tugevat keemilist koormust. Atsetooniga eemaldajad, geellaki sage eemaldamine, küüneplaadi lihvimine ja küünte kasutamine tööriistana võivad põhjustada kihistumist ja murdumist. Kui soovid lakki kasutada, anna küüntele vahepeal taastumisaega ning kasuta õrna eemaldajat ja toitvat küüneõli. Küüsi ei tasu närida ega küünenahku rebida, sest mikrotraumad võivad põhjustada põletikku küünevalli piirkonnas.

Apteegi kehahoolduse kategooriast leiab tooteid igapäevaseks nahahoolduseks, kuid käte puhul tasub eelistada just kätele mõeldud tooteid, sest need peavad taluma sagedast pesu ja jätma käed funktsionaalselt mugavaks. Käte ja küüntehoolduse kategooriasse kuuluvad tooted on mõeldud nii igapäevaseks niisutamiseks kui ka intensiivsemaks taastamiseks. Kui käenahk on väga tundlik, vali võimalusel lõhnaaineteta ja tundlikule nahale mõeldud toode.

Probleemide püsimisel tuleb hinnata, kas tegemist võib olla nahahaiguse, allergia, seeninfektsiooni või mõne muu seisundiga. Kui käed punetavad tugevalt, sügelevad, tekivad villikesed, nahk märgub või lõhed ei parane, ei pruugi ainult kosmeetilisest hooldusest piisata. Samuti vajavad tähelepanu küüned, mis muutuvad järsult kollaseks, paksuks, valulikuks, küüneplaadist lahti tõusvaks või väga deformeerunuks. Sellisel juhul tasub pöörduda arsti poole, sest näiteks küüneseen, psoriaas või ekseem vajavad teistsugust käsitlust kui tavaline kuivus.

Järjepidev hooldus annab tulemuse aegamööda. Nahk võib õigete toodetega muutuda mugavamaks juba mõne päevaga, kuid küünte paranemine võtab kauem, sest küüs kasvab aeglaselt. Seetõttu peab küünehooldus olema kannatlik: kaitse, niisuta, väldi liigset traumeerimist ja toeta organismi piisava valgurohke toidu, raua, tsingi ja teiste vajalike toitainetega. Kui valida sobiv kätekreem, kasutada regulaarselt küüneõli ning vähendada ärritajaid, muutuvad käed pehmemaks ja küüned vastupidavamaks.

Praktilised soovitused

• Pese käsi leige vee ja õrna pesuvahendiga ning kuivata käed alati korralikult.
• Kanna kätekreem peale pärast pesu, enne õue minekut ja õhtul enne magamaminekut.
• Väga kuiva naha korral eelista uurea, glütseriini, pantenooli, keramiidide või rasvasemate kaitsvate koostisosadega toodet.
• Kasuta kodukeemia, nõudepesu ja aiatööde ajal kaitsekindaid.
• Masseeri küüneõli küünenahkadesse vähemalt kord päevas, eriti kui küüned kihistuvad.
• Viili hapraid küüsi õrnalt ühes suunas ja väldi küüneplaadi liigset lihvimist.
• Kui küüned muutuvad paksuks, kollaseks, valulikuks või käenahk ei parane, küsi nõu apteekrilt või arstilt.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Käte ja küüntehooldus on kõige tõhusam siis, kui see on igapäevane, nahka säästev ja probleemi järgi kohandatud. Õrn kätepesu, regulaarne kätekreem, kaitsekindad, küüneõli ning vajadusel taastavad apteegitooted aitavad vähendada kuivust, lõhesid ja küünte murdumist. Kui kuiv käenahk või haprad küüned püsivad vaatamata hooldusele, tasub otsida põhjust koos apteekri või arstiga, sest õigel ajal sekkudes saab enamikku käte ja küünte muresid leevendada enne, kui need muutuvad valulikuks või krooniliseks.