Kõrvenõges
Kogumise aeg: kevadel korja kõrvenõgese võrseid ja lehti, augustis seemneid, sügisel juuri
Kõrvenõges on tõeline kodumaine supertoit! Temas leidub A, C, K ning mitmeid B-grupi vitamiine, samuti mineraale nagu raud, kaltsium ja magneesium. Nõges on kasulik pealaest jalatallani ehk võrsetest kuni juurteni ning toetavat turgutust pakub lausa aasta läbi.
Kõrvenõges on varakevadel üks esimesi taimi, kes pärast lume sulamist nina välja pistab. Olenevalt aastast saame nõgest korjata juba veebruari lõpust või märtsi algusest. Siis saame koguda noori võrseid ja lehti, mida saab värskest peast kasutada erinevates retseptides, näiteks teha pestot või imemaitsvat kevadist limonaadi. Võrseid ja lehti tasub aga kindlasti ka kuivatada ja varuda talveks. Kuivatatud teelehed sobivad hästi kokku mustsõstralehtede, angervaksa, kaselehtede ning männivõrsetega.
Augustiks on valminud kõrvenõgese seemned, mida saame lisada toitudesse nii värskest peast, lisaks ka kuivatada või valmistada hoopis tinktuuri. Sügisel ootavad kogumist juured, millest saame samuti valmistada tinktuuri, kuid lisaks ka juurepulbrit.
Rahvameditsiini kohaselt aitab kõrvenõges kehast välja viia jääkaineid, ergutab uriini-, higi- ja sapieritust, lisaks soodustab vereloomet ning toetab ja kiirendab seedimist. Ühtlasi ergutab nõges naha, küünte ja juuste kasvu ning leevendab põletikulisi protsesse.
