Immuunsus

Immuunsüsteem on organismi loomulik kaitsevõrgustik, mille ülesanne on ära tunda ja tõrjuda viirusi, baktereid ning teisi haigustekitajaid. Hästi toimiv immuunsus ei tähenda, et inimene kunagi ei haigestu, kuid see aitab organismil nakkustega paremini toime tulla ja taastuda.

Immuunsüsteemi mõjutavad igapäevased valikud: uni, toitumine, liikumine, stressitase, suitsetamine, alkoholitarbimine ja krooniliste haiguste kontroll. Sügis-talvisel viirushooajal pööratakse immuunsuse toetamisele rohkem tähelepanu, sest hingamisteede viirused levivad aktiivsemalt ning D-vitamiini tase võib vähese päikesevalguse tõttu langeda.

Lisatuge võivad vajada inimesed, kes tunnevad end sageli väsinuna, haigestuvad kergesti, taastuvad hiljutisest haigusest või kelle toitumine on ühekülgne. Samas ei tasu immuunsust käsitleda kui midagi, mida saab ühe toidulisandiga kiiresti “tugevaks” muuta. Kõige kindlam alus on tasakaalustatud eluviis, millele võib vajadusel lisada sobivad vitamiinid, mineraalained või taimsed preparaadid.

Apotheka e-apteegist leiab immuunsuse toetamiseks sobivaid tooteid kategooriatest immuunsus, C-vitamiin, punane päevakübar, immuunsuse toeks ning D-vitamiin. Vajadusel tasub nõu küsida apteekrilt, eriti kui kasutusel on ravimid, esineb krooniline haigus, rasedus või soovitakse toodet lapsele.

Teaduslikud faktid immuunsuse toetamisest

Immuunsüsteem on keeruline, mitte ühe preparaadiga juhitav süsteem

Immuunsüsteem koosneb paljudest rakkudest, kudedest, elunditest ja signaalmolekulidest. Selle töös osalevad näiteks nahk ja limaskestad, valged verelibled, lümfisõlmed, põrn, luuüdi ja soolestiku mikrobioom. Immuunsuse eesmärk ei ole olla pidevalt “maksimaalselt tugev”, vaid reageerida õigel ajal ja õige tugevusega.

Liiga nõrk immuunvastus võib suurendada nakkuste riski, kuid ülemäärane või valesti suunatud immuunreaktsioon võib olla seotud allergiate, autoimmuunhaiguste ja kroonilise põletikuga. Seetõttu on täpsem rääkida immuunsuse toetamisest, mitte piiramatust tugevdamisest.

Immuunrakkude normaalseks tööks on vaja mitmeid toitaineid. Olulised on näiteks C-vitamiin, D-vitamiin, tsink, seleen, raud, foolhape, B12-vitamiin, valgud ja asendamatud rasvhapped. Puudujääkide korral võib organismi kaitsevõime halveneda, kuid piisava taseme korral ei tähenda suurem annus alati paremat kaitset. NIH Office of Dietary Supplements rõhutab, et toidulisandite mõju sõltub konkreetsest ainest, inimese seisundist ja puudujäägi olemasolust¹.

C-vitamiin ja külmetushaigused

C-vitamiin on antioksüdant, mis toetab naha ja limaskestade kaitsebarjääri, kollageeni moodustumist ning valgete vereliblede normaalset talitlust. C-vitamiini saab toidust, näiteks paprikast, mustsõstrast, tsitrusviljadest, kiivist, kapsast, brokolist ja marjadest.

C-vitamiini kohta levib palju tugevaid väiteid, kuid teaduslik pilt on mõõdukam. Cochrane’i ülevaate järgi ei vähenda regulaarne C-vitamiini tarvitamine üldpopulatsioonis oluliselt külmetusse haigestumise sagedust, kuid võib veidi lühendada külmetuse kestust. Suurem kasu võib ilmneda inimestel, kellel on suur füüsiline koormus või kokkupuude külma keskkonnaga². Seega on C-vitamiin kasulik osa tervislikust toitumisest, kuid seda ei tohiks esitleda kindla kaitsekilbina viiruste vastu.

D-vitamiin, tsink ja seleen

D-vitamiin osaleb immuunvastuse reguleerimises ning selle piisav tase on oluline luude, lihaste ja üldtervise seisukohalt. Talvekuudel võib D-vitamiini puudus olla sagedasem, sest päikesevalgusest tekkiv süntees nahas väheneb. Mõned uuringud viitavad, et regulaarne D-vitamiini tarvitamine võib vähesel määral vähendada hingamisteede infektsioonide riski, eriti puuduse korral³.

Tsink ja seleen on samuti seotud immuunrakkude normaalse tööga. Tsingi puudus võib mõjutada haavade paranemist ja infektsioonidele vastupanuvõimet. Samas ei ole mõistlik võtta mineraalaineid juhuslikult väga suurtes annustes, sest ületarbimine võib põhjustada kõrvaltoimeid või häirida teiste mineraalainete imendumist.

Punane päevakübar ehk siilkübar

Punane päevakübar ehk echinacea on taimne preparaat, mida kasutatakse sageli külmetushooajal. Uuringute tulemused on ebaühtlased, sest erinevates toodetes kasutatakse eri taimeliike, taimeosi, ekstrakte ja annuseid. Cochrane’i ülevaade leidis, et mõnel echinacea preparaadil võib olla väike kasu külmetuse ennetamisel või kulus, kuid tõendus ei ole üheselt tugev kõigi toodete kohta⁴.

Lastele, rasedatele, allergikutele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele tuleks punase päevakübara kasutamisel läheneda ettevaatlikult. NCCIH soovitab enne echinacea andmist lapsele pidada nõu tervishoiutöötajaga⁵.

Praktilised soovitused immuunsuse toetamiseks

1. Toitumine loob immuunsuse aluse

Immuunsüsteem vajab igapäevaselt energiat, valke, rasvhappeid, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Kõige parem lähtekoht on mitmekesine toidulaud, mitte üksik “supertoit”. Iga päev võiks menüüs olla köögivilju, marju või puuvilju, täisteratooteid, kvaliteetseid valguallikaid ning häid rasvu.

C-vitamiini saamiseks sobivad hästi paprika, mustsõstar, astelpaju, tsitruselised, brokoli ja kapsas. Tsingi allikad on liha, kala, mereannid, kaunviljad, seemned ja pähklid. Seleeni leidub näiteks kalas, munas ja parapähklites. D-vitamiini saab toidust piiratud koguses, näiteks rasvasest kalast ja rikastatud toodetest, mistõttu võib sügis-talvisel ajal olla vajalik toidulisand.

Soolestiku mikrobioomil on immuunsüsteemiga tihe seos. Kiudainerikkad toidud, nagu kaunviljad, täisteravili, köögiviljad ja marjad, toetavad soolestiku kasulikke baktereid. Hapendatud toidud, näiteks keefir ja hapukapsas, võivad samuti olla osa mitmekesisest menüüst.

2. Uni ja liikumine mõjutavad kaitsevõimet iga päev

Piisav uni on immuunsuse jaoks üks olulisemaid taastumise mehhanisme. Pikaajaline unepuudus võib suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele ja halvendada taastumist. Täiskasvanutel on üldine soovitus magada umbes 7–9 tundi ööpäevas, kuid vajadus sõltub inimesest, terviseseisundist ja koormusest.

Regulaarne mõõdukas liikumine toetab vereringet, ainevahetust, stressitaluvust ja üldist tervist. Hea eesmärk on liikuda enamikul nädalapäevadel mõõduka intensiivsusega, näiteks kõndida, ujuda, rattaga sõita või teha jõuharjutusi. Väga suur treeningkoormus ilma piisava taastumiseta võib aga immuunsust ajutiselt nõrgestada.

3. Stress, alkohol ja suitsetamine ei ole kõrvaltegurid

Krooniline stress mõjutab hormonaalset tasakaalu, und ja põletikuregulatsiooni. Stressi ei saa alati vältida, kuid seda saab leevendada regulaarse liikumise, puhkeaja, hingamisharjutuste, sotsiaalse toe ja vajadusel professionaalse abiga. Ka alkoholi liigtarvitamine ja suitsetamine kahjustavad limaskesti ning võivad muuta hingamisteede infektsioonid raskemaks.

Kui inimene haigestub sageli, taastub väga aeglaselt, kaotab seletamatult kaalu, tal esineb pikaajaline palavik või korduvad rasked infektsioonid, ei piisa ainult toidulisanditest. Sellisel juhul tuleks pöörduda perearsti poole, et välistada aneemia, vitamiinipuudus, krooniline põletik, kilpnäärmeprobleemid, diabeet või muu tervisemure.

4. Toidulisandeid kasuta eesmärgipäraselt

Toidulisandid võivad olla kasulikud siis, kui toidust ei saada piisavalt vajalikke aineid või kui vajadus on suurenenud. Immuunsuse toetamiseks kasutatakse sageli C-vitamiini, D-vitamiini, tsinki ja seleeni, punast päevakübarat ning immuunsust toetavaid komplekspreparaate.

Greibiseemne ekstrakti, musta küüslauku, ternespiima ja teisi looduslikke tooteid ei tohiks kirjeldada ravimina ega kindla infektsioonivastase vahendina. Need võivad sobida üldise enesetunde ja toitumise täiendamiseks, kuid ei asenda vaktsineerimist, arsti määratud ravi ega tõenduspõhist infektsiooniravi.

Praktilised soovitused

• Söö iga päev mitmekesiselt ja lisa menüüsse köögivilju, marju, täisteratooteid ning valguallikaid.
• Hoolitse une eest; püsiv unepuudus vähendab taastumisvõimet.
• Liigu regulaarselt, kuid väldi ülekoormust ja jäta aega taastumiseks.
• Kontrolli D-vitamiini vajadust eriti sügis-talvisel ajal.
• Kasuta C-vitamiini, tsinki, seleeni või punast päevakübarat eesmärgipäraselt, mitte piiramatus koguses.
• Kui haigestud väga sageli või infektsioonid kulgevad raskelt, küsi nõu perearstilt.
• Lapsele, rasedale või kroonilise haigusega inimesele toidulisandit valides küsi apteekrilt nõu.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Immuunsüsteemi toetamine algab igapäevastest valikutest: mitmekesisest toidust, piisavast unest, regulaarsest liikumisest ja stressi ohjamisest. Vitamiinid, mineraalained ja taimsed preparaadid võivad olla kasulikud lisatoena, kuid need ei tee organismi haigustele immuunseks ega asenda tervislikku eluviisi.

Kõige mõistlikum on valida toidulisandeid vajaduspõhiselt. C-vitamiin, D-vitamiin, tsink, seleen ja punane päevakübar võivad teatud olukordades immuunsust toetada, kuid oluline on kasutada neid õiges annuses ja arvestada vastunäidustustega. Laste, rasedate, eakate ning kroonilisi haigusi põdevate inimeste puhul on apteekri või arsti nõuanne eriti oluline.

Apotheka e-apteegist leiad sobivad tooted kategooriatest immuunsuse toeks, vitamiinid ja mineraalained immuunsusele, külmetus, teed ja droogid ning lapse tervis. Vajadusel küsi e-apteegi apteekrilt, milline lahendus sobib sinu vanuse, terviseseisundi ja kasutatavate ravimitega kõige paremini.