Päevitusjärgsed tooted

Päevitusjärgsed tooted aitavad nahka rahustada, niisutada ja toetada pärast päikese käes viibimist. Päike kuivatab nahka, UV-kiirgus nõrgestab naha kaitsebarjääri ning ka kerge punetus võib viidata sellele, et nahk vajab taastavat hooldust. Hästi valitud päevitusjärgne kreem, geel või spreitoode ei asenda päikesekaitset, kuid aitab vähendada ebamugavustunnet ja taastada naha niiskustasakaalu.

Pärast päevitamist vajab nahk eelkõige jahutust, niisutust ja õrna hooldust. Sobivad päevitusjärgsed tooted sisaldavad sageli aaloed, pantenooli, hüaluroonhapet, termaalvett või kergeid niisutavaid koostisosi. Näole ja kehale võib valida erineva tekstuuriga tooted: näonahale sobivad kergemad geelid ja emulsioonid, kehale toitvamad losjoonid või kreemid.

Oluline on meeles pidada, et päikesejärgne nahahooldus algab juba enne päikese kätte minekut. Regulaarne SPF, varjus viibimine ja piisav vedelikutarbimine vähendavad päikesepõletuse riski. Kui nahk on aga pärast päikest kuiv, pingul või õhetav, aitab õige järelhooldus taastumist toetada.

Miks vajab nahk pärast päevitamist eraldi hooldust?

Päike mõjutab nahka mitmel tasandil. UVB-kiirgus on seotud päikesepõletusega, UVA-kiirgus aga tungib sügavamale nahka ja soodustab fotovananemist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ultraviolettkiirgus oluline nahavähi riskitegur ning liigne UV-kiirgus kahjustab naharakke ka siis, kui põletust kohe ei teki.¹

Pärast päikese käes viibimist võib naha niiskustase langeda. Nahk võib muutuda karedaks, tundlikuks, kuumavaks või pingulolevaks. Sellisel juhul on päevitusjärgne kreem või geel praktiline valik, sest see aitab nahka jahutada ja vähendada kuivust. Eriti hästi sobivad kerged, alkoholivabad koostised, mis ei ärrita nahka ega kuivata seda veelgi.

Kui nahk on saanud liiga palju päikest, soovitab Ameerika Dermatoloogia Akadeemia kasutada jahedaid kompresse ning kanda niiskele nahale niisutajat, mis sisaldab näiteks aaloed või sojat. Samuti soovitatakse juua rohkem vett, sest päikesepõletus võib soodustada vedelikukaotust.²

Apteegikosmeetikas on päevitusjärgsete toodete eesmärk toetada naha kaitsebarjääri. Kui nahk on pärast päikest kuiv, võib lisaks päevitusjärgsele geelile sobida ka niisutav kehahooldus, näiteks kehakreemid ja kehaõlid. Kuiva naha puhul võib abiks olla ka Apotheka artikkel uurea kuiva naha tõhusa abimehena, sest uurea aitab siduda niiskust ja toetada naha pehmust.

Näonahk vajab eraldi tähelepanu, sest see puutub UV-kiirgusega kokku sagedamini kui keha. Päevitusjärgne hooldus näole võiks olla kerge, mittekomedogeenne ja rahustav. Hommikul tuleb pärast järelhooldust jätkata päikesekaitsega näole, sest taastuv nahk on UV-kiirguse suhtes tundlikum.

Kuidas valida sobivad päevitusjärgsed tooted?

Päevitusjärgsed tooted tuleks valida naha seisundi, vanuse ja kasutuskoha järgi. Kui nahk on vaid kuiv ja pingul, sobib niisutav losjoon või kreem. Kui nahk õhetab ja tundub kuum, võib eelistada jahutavat geeli või spreid. Kui nahk on tundlik, tasub valida lõhnaainetevaesed või tundlikule nahale mõeldud koostised.

Aaloe on päevitusjärgsetes toodetes levinud koostisosa, sest see annab nahale jahutava tunde ja toetab niisutust. Põletuste käsitluses on aloe vera kohta avaldatud ka teaduskirjandust; süstemaatilise ülevaate järgi võib aloe vera mõnes põletushaava paranemise kontekstis paranemist toetada, kuid tõsise põletuse korral ei asenda see meditsiinilist abi.³

Pantenool, glütseriin ja hüaluroonhape aitavad niiskust siduda ning toetavad naha mugavustunnet. Termaalvesi võib sobida naha jahutamiseks ja rahustamiseks, eriti kui nahk on päikese, tuule või kuumuse tõttu ärritunud. Selle kasutust toetab ka Apotheka artikkel termaalvesi kellele ja milleks.

Kui plaanis on rannapuhkus või pikem reis, tasub päevitusjärgne hooldus lisada reisiapteeki koos SPF-toodete, plaastrite ja putukatõrjega. Sobiva komplekti kokkupanekul aitavad Apotheka juhendid korraliku reisiapteegi kohta ning apteekri soovitused muretuks puhkuseks.

Oluline on vaadata ka seda, millal ja kuidas toodet kasutada. Päevitusjärgne geel või kreem kantakse puhtale nahale pärast dušši, kui nahk on veel kergelt niiske. Nii aitab toode niiskust paremini nahas hoida. Väga kuumale või tugevalt põletikulisele nahale ei tasu kanda tugevalt lõhnastatud kreeme, koorijaid ega alkoholipõhiseid spreisid.

Lastele tuleks valida eriti õrnad ja vanusele sobivad tooted. Laste puhul on kõige olulisem põletust ennetada: kasutada päikesekaitset lastele, peakatet, UV-kaitsega riideid ja vältida tugevat keskpäevast päikest.

Mida teha, kui nahk on pärast päikest punetav või põletanud?

Kui nahk on pärast päevitamist punetav, kuumav ja valulik, on tegemist päikesepõletuse tunnustega. Esimene samm on minna päikese käest ära ning jahutada nahka jaheda duši või kompressiga. Mayo Clinic soovitab päikesepõletuse korral kasutada jahedaid kompresse, niisutavaid kreeme või aaloegeeli ning vältida alkoholi sisaldavaid tooteid, mis võivad nahka rohkem kuivatada.⁴

Päevitusjärgne hooldus ei tohiks olla agressiivne. Nahka ei tohi koorida, hõõruda ega katta tugevalt oklusiivsete toodetega, kui nahk on kuum ja põletikuline. Kerge päikesejärgne nahahooldus tähendab jahutamist, niisutamist ja puhkust. Kui tekivad villid, ei tohi neid katki teha, sest see suurendab infektsiooniriski. Suurte villide, palaviku, külmavärinate, tugeva valu, segasuse või silmavalu korral tuleb pöörduda arsti poole.⁵

Pärast põletust tuleb vältida uut päikese käes viibimist seni, kuni nahk on taastunud. Kui õue minek on vältimatu, tuleks katta nahk riietega ja kasutada laia spektriga SPF-kaitset. Kehale sobivad päikesekaitsetooted kehale, kuid põletatud nahal tuleks valida võimalikult õrn ja nahasõbralik koostis.

Järelhooldus ei piirdu ühe kasutuskorraga. Niisutavat toodet võib kanda nahale mitu korda päevas, eriti pärast pesemist. Kui nahk hakkab kooruma, tähendab see tavaliselt, et kahjustunud pindmine nahakiht eemaldub. Sel ajal on kõige olulisem mitte koorida nahka mehaaniliselt, vaid hoida seda niisutatuna ja kaitstuna.

Päevitusjärgsed tooted sobivad kõige paremini kerge kuivuse, pinguloleku ja õhetuse korral. Tugeva põletuse, villide või üldnähtude korral tuleb käsitleda olukorda tervisemurena, mitte kosmeetilise ebamugavusena.

Praktilised soovitused

• Kanna päevitusjärgne kreem või geel puhtale, kergelt niiskele nahale.
• Eelista aaloed, pantenooli, glütseriini, hüaluroonhapet või termaalvett sisaldavaid tooteid.
• Väldi põletikulisel nahal koorijaid, alkoholi sisaldavaid spreisid ja tugevalt lõhnastatud kreeme.
• Jahuta õhetavat nahka jaheda duši või kompressiga.
• Joo pärast kuuma ilma ja päevitamist piisavalt vett.
• Kasuta järgmisel päeval kindlasti SPF-kaitset ning väldi uut tugevat päikest.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Päevitusjärgsed tooted on vajalik osa suvisest nahahooldusest, sest päike kuivatab nahka ja võib nõrgestada naha kaitsebarjääri. Parim päevitusjärgne hooldus ühendab jahutuse, niisutuse ja õrna koostise. Aaloe, pantenool, termaalvesi ja niisutavad kreemid aitavad nahal end pärast päikest mugavamalt tunda. Kõige olulisem jääb siiski ennetus: piisav SPF, varjus viibimine, kaitsvad riided ja järjepidev naha niisutamine.