Akne pole ainult ilumure

01.08.2025

Kas oled seda usku, et tihe näopesu aitab aknet kontrolli all hoida? Või katsetanud mõnd poppi „imerohtu“, mis lubab naha hetkega klaariks muuta? Akneravis levib palju müüte, mis võivad teha rohkem kahju kui kasu.

Tekst: Liivia Saar

Sageli arvatakse ekslikult, et akne on vaid noorukiea mure, kuid tegelikult võib see püsida ka täiskasvanueas või lüüagi välja pärast 30. eluaastat. Kuna akne tekkepõhjused on mitmetahulised – hormonaalsed muutused, geneetiline eelsoodumus, elustiil ja nahahooldus – ei ole üht lahendust, mis sobiks kõigile. Küll aga jagub tõenduspõhiseid ravimeetodeid alates teadlikust nahahooldusrutiinist meditsiiniliste raviprotseduurideni.

Probleem, mis mõjutab välimust ja enesetunnet

„Minu esimene kokkupuude aknega leidis aset umbes 12-aastaselt, mil keha hakkab muutuma,“ räägib Laura Ubei-Kon (26). „Mu nägu kattus sel ajal valulike mädavillidega, mis asusid peamiselt põskedel.“ Akne oli nii tugev, et mõjutas mitte üksnes Laura välimust, vaid ka enesehinnangut. „Kui põhikoolis ringi vaatasin, nägin klassikaaslasi – säravaid ja probleemivaba nahaga tüdrukuid,“ nendib Laura. „Tundsin end nendega võrreldes alaväärsena, olles „vinninägu“, nagu end tihti nimetasin.“

Pikka aega püüdis ta aknega toime tulla eri meetodeid appi võttes. „Kasutasin igasuguseid kreeme, spetsiaalseid puhastusvahendeid, pesin hoolikalt nägu, lootes, et probleem laheneb,“ loetleb ta. Kuigi mõnikord tundus, et akne leebub, ei kadunud see kunagi täielikult. Noorukieas hakkas Laura tundma vajadust ka nahka maskeerida. Kui ema tutvustas tütrele dekoratiivkosmeetikat, sai puuderkreemist Laura peamine kaaslane. „Paraku lõppes iga koolipäev samamoodi – meik sulas näolt maha, jättis inetud jäljed pluusikaelusele ja tegi niigi räbala enesetunde veel kehvemaks,“ tunnistab ta. Lõpuks mõistis ta, et pidev jumestamine ei ole lahendus – meigi all muutus mu nahk veelgi ärritunumaks ja punetavamaks, sest see ei saanud hingata. Nii loobus Laura mõneks ajaks jumestamisest, püüdes keskenduda naha puhastamisele ja hooldusele.

Kannatlikkust ja armastust enda vastu

Aastate eest, mil Tallinna kaubamaja ilumaailmas tegutses kosmeetikaosakond koosnäoteraapia võimalusega, sai sellest Laura pühapaik. „Käisin iga paari nädala tagant näo sügavpuhastuses, mis hõlmas aurutamist, komedoonide väljapigistamist, kreemitamist, elektriimpulssidega naha taastamist, uuesti kreemitamist ja näomassaaži,“ loetleb naine. Need protseduurid pakkusid ajutist leevendust.

Kui see võimalus kadus, hakkas Laura oma naha eest ise hoolitsema, kasutades toonikut, et eemaldada liigne rasu ja pestes nägu igal hommikul seebiveega. Samas on ta õppinud, et liiga kuiv nahk võib olukorda hoopis halvendada, kuna keha hakkab kompensatsiooniks veel rohkem rasu tootma. Regulaarne nahahooldus ja tasakaalu leidmine on muutunud tema nahahoolduse võtmesõnadeks.

❝ Kuna Laural oli kombeks aknepunne nokkida, on tal tänini mõned armid. „Mind need otseselt ei häiri ja hetkel pole plaani nendega midagi ette võtta,“ tõdeb naine. „Armid on osa minust. Praegu tean, et väljanägemine ei määra inimese väärtust ja igaüks, kes seisab silmitsi nahaprobleemidega, peaks teadma, et ta pole üksi. See on vaid teatud etapp, mis möödub – oluline on olla kannatlik, leida endale sobiv hooldus ja ennekõike õppida oma nahka armastama, mitte vihkama.“

Kahju tegevad eksiarvamused

Aknekliiniku arst Henri Maalmann on probleemse näonaha ravis kohanud eksiarvamusi ja näohooldustrende, mis tulemusi ei anna. „Eelmisel aastal oli näiteks kuum teema Aleppo seep, millele omistatakse antibakteriaalseid omadusi,“ toob ta välja. „Kuna akne on olemuselt osaliselt põletikku provotseeriva bakteri tekitatud haigus, tundub paljudele, et antibakteriaalne toode hoiab tagasi bakterite kasvu ja nii võiks ka põletik kaduda.“ Samas on tükiseep nahka kuivatavate omadustega, rikub naha loomuliku kaitsebarjääri ning võib seetõttu aknet hoopis ägestada. „Viimase aasta jooksul on minu vastuvõtul käinud kümneid patsiente, kes Aleppo seepi kasutasid, kuid naha olukord ei paranenud või läks hullemaks,“ märgib dr Maalmann. „Kindlasti jagub neidki, kellele seep sobib, kuid soovitaksin suhtuda sellesse siiski ettevaatlikkusega.“

Ka arvatakse arsti sõnul sageli, et rasuse naha korral on vajalik nahka sageli pesta ja välditakse niisutava kreemi kasutamist. „See aga stimuleerib omakorda rasu tootmist nahas ning ajaga naha rasusus vaid kasvab,“ kummutab dr Maalmann väärarusaama. „Tihti peetakse akne põhjustajaks toitumist ning seostatakse vistrike tekkega kindlaid toiduaineid: nisu, magus, piimatooted jne. Seni avaldatud teadusuuringud aga ei anna selles osas veel ammendavaid vastuseid.“ Tõsi, leidub viited, et süsivesikuterohke toitumine suurendab rasu tootmist ja sellega akne tekke riski nahas. „Kuna akne teke sõltub mitmest tegurist, ei piisa sageli ainuüksi toitumise muutmisest, kui aktiivne akne on juba tekkinud,“ rõhutab dr Maalmann.

Pea igal nädalal satub Aknekliiniku vastuvõtule mõni patsient, kes arvab, et probleemiks on akne, kuid tegu on hoopis mõne muu nahahaigusega. Siin aitavad arsti sõnul lõpliku diagnoosi määrata inimese taust, varasem ravi ning kaasuvad sümptomid.

Mitte üksnes teismeliste mure

Akne on krooniline nahahaigus, mille käigus ummistuvad rasunäärmed näol, seljal või rinnapiirkonnas. Iga kehakarva juures on väike rasunääre, mis toodab nahka niisutavaid ja kaitsvaid rasvhappeid naha pinnale. Kui rasunäärme käik ummistub, ei pääse rasu enam naha pinnale ja tekib põletik.

Nahal võib ilmneda eri tüüpi moodustisi. „Kui aknet iseloomustavad avatud ja suletud komedoonid ehk valge- ja mustpead, on tegu akne kergema vormi, komedonaalse aknega,“ loetleb dr Maalmann. „Paapulid ja pustulid – punetavad sõlmekesed – tekivad siis, kui komedoonid muutuvad põletikuliseks. Akne kerge-keskmine vorm on papulopustulaarne akne. Kui sõlmed ja tsüstid paiknevad sügavamal, sisaldavad mäda ja on sageli valulikud, kipub see olema akne raskeim vorm, tsüstiline akne.“ Põletiku järel võivad tekkida punetavad või hüperpigmenteeritud laigud ning erineva kuju ja välimusega armid.

❝ „Täiskasvanute akne väljanägemine on sageli ebatüüpilisem,“ lisab dr Maalmann. „Esineb sügavamaid nahaaluseid sõlmekesi või sõlmi ning näonahal on sagedamini haaratud T-tsooni välised piirkonnad.“ Miks tekib tänapäeval täiskasvanueas aknet sagedasti ka üle 30-aastastel naistel, ei ole arsti kinnitusel veel ammendavat teaduslikku tõendust leidnud. „Võib oletada, et probleemiks on hormonaalsed muutused, mis tekivad keskkonna (toitumine, stress, eluharjumused) vahetumisel,“ märgib ta. „Sageli on põhjuseks kas rasestumisvastase hormoonspiraali, implantaadi paigaldamine või kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivpillide kasutamise lõpetamine, mis võib aktiveerida rasunäärmete tööd ja algatada akne ägenemise.“

Kreemidest retseptiravimiteni

Akne raviks on kasutusel nii paikselt määritavad kreemid-geelid kui ka suukaudsed ravimid. „Üldjuhul alustatakse väiksemaid kõrvaltoimeid tekitavate toodetega ehk paikse raviga,“ selgitab Henri Maalmann. „Kergema akne korral piisab mõnikord ka vaid sobivate nahahooldustoodete kasutamisest ning elustiili muudatustest.“ Ravimid ründavad laias laastus nelja aknet põhjustavat tegurit: suurenenud rasutootmine, aknebakterite paljunemine, põletiku teke, pooride kitsenemine ja naharakkudega ummistumine.

Kerge komedonaalse akne korral on lisaks õigetele nahahooldusvahenditele kasutusel paiksed retseptiravimid: retinoidid ning aselaiinhape. Apteegi käsimüügist või retseptiga saab osta alfa-, beeta- ja polühüdroksühappeid (nt salitsüülhape, glükoolhape) või bensoüülperoksiidi sisaldavaid kreeme ja näopesuvahendeid.

Papulopustulaarse akne korral kasutatakse ka paikset kombinatsioonravi, näiteks bensoüülperoksiidi ja retinoidi või bensüülperoksiidi ja paikse antibiootikumi kombineerimist. Raskematel juhtudel võib juba kaaluda süsteemse ravi määramist. Naistele on alternatiiviks ka suukaudse antiandrogeense ravi võimalus. Sel juhul on kõrvaltoimete risk suurem ja läheb vaja arstipoolset kontrolli.

Akne raske vormi, tsüstilise akne korral ja eeltoodud ravimeetodite ebaõnnestumisel alustatakse ravi suukaudse isotretinoiiniga. „Viimane on äärmiselt tõhus, kuid tugevate kõrvaltoimetega ravim,“ paneb arst südamele. „Ravi kestus ja annus määratakse individuaalselt, kuid soovituslik kuur kestab vähemalt kuus kuud. Enne ravi alustamist ning selle ajal võetakse korduvalt vereproove ning toimuvad kontrollvisiidid dermatoloogi juures. Isotretinoiiniga ravi lõpetamise järel püsib väike akne tagasituleku võimalus, kuid sellisel juhul kergemal kujul.“

Akne jätab nukrad jäljed

Peamine armistumise põhjustaja on dr Maalmanni kinnitusel ravi alustamisega venitamine. „See, kui palju nahk akne korral armistub, sõltub suuresti geneetilisest eelsoodumusest,“ selgitab ta. „Teiseks armistumise soodustajaks on vistrike pigistamine. Seeläbi kahjustatakse nahka ning püsib suur oht, et põletikuline vistrik rebeneb sügavamale ja hilisem paranemine toimub läbi armistumise.“

Aknearmide raviks leidub mitmesuguseid protseduure. „Selle ravi nn kuldstandardiks peetakse praegu CO2 ablatiivset laserlihvimist, kus tulemused saavutatakse enamasti 3–4 raviprotseduuriga,“ toob arst välja. „Meetod on tõhus, kuid peab arvestama, et pärast protseduuri kestab naha taastumine päevi ja punetus võib püsida veel nädalaid.“

Teadlik nahahooldus ausse

Aknele kalduva näonaha hooldamisel soovitab Henri Maalmann lähtuda nahahooldustoodetest, mis toetavad pooride normaalset toimimist ning ennetavad nende ummistumist. „Hommikuse ja õhtuse nahahoolduse põhietapid on üldjoontes samad, peamiseks erinevuseks on vaid päikesekaitsekreemi nahale kandmine hommikuti,“ lisab arst. „Samuti tasub teatud ravikreeme (nt retinoidid) kasutada vaid õhtuti.“

Vältima peaks abrasiivseid füüsikalisi koorijaid, mille terakesed tekitavad nahale mikrotraumasid. Selle asemel on mõistlik eelistada keemilisi koorijaid, mis aitavad eemaldada nahapinnalt surnud rakud ja mustuse. Parimaks näiteks on alfa- ja beetahüdroksühapped, nagu salitsüül- ja glükoolhape.

Tundliku naha korral tasub olla tähelepanelik, et nahk ei ärrituks keemiliste koorijate kasutamisel ning valida õrnale nahale mõeldud nahahooldussarju. Apteegi käsimüügist võib leida ka aselaiinhapet sisaldavaid tooteid, mis aitavad kiirendada põletikujärgsete laikude paranemist ja on põletikuvastase toimega. Nägu tuleks pesta leige veega (30–40 °C), kuna liiga külm ja kuum vesi võivad suurendada rasueritust.

„Kui kasutad päeva jooksul jumestustooteid, on soovitav teha õhtul kaheastmeline puhastus,“ annab arst nõu. „Sellisel juhul puhastatakse nahk esmalt mitsellaarveega (sobib ka meigieemalduspiim, -vaht, -geel või näopuhastusõli) ja seejärel kasutatakse puhastusgeeli või vahtu. Kaheastmeline puhastamine tagab, et nahale ei jääks meigi, mustuse ning õhusaaste jääke ega üleliigset rasu ja surnud naharakke. Nii väheneb ummistuste ja põletiku risk.“

Akne tekkel ei ole alati üht kindlat põhjust, pigem on tegu mitme teguri koosmõjuga:

Suurenenud rasuproduktsioon. Puberteedieas tõuseb kehas suguhormoonide tase, mis suurendab rasunäärmetes rasu tootmist. Kui rasu ei pääse poorist nahapinnale, on see soodsaks pinnaseks ummistumisele ja põletiku tekkele.
Bakterid. Tervel nahal elavad alati bakterid, kes kuuluvad naha normaalsesse mikrofloorasse. Ka aknet põhjustav Cutibacterium acnes bakter kuulub normaalsesse mikrofloorasse, toitudes rasust. Kui rasunääre ummistub, paljuneb bakter liiga hoogsalt ning tekitab põletiku.
Rasunäärme seina paksenemine. Juhul kui keskkonna ja pärilike tegurite koosmõjul hakkab rasunäärme sein paksenema, muutub poori sein kitsamaks ja ummistub kergemini.
Geneetiline eelsoodumus. Kui vanematel on noorpõlves esinenud akne, on ka lastel suurem tõenäosus põletikuliste vistrike tekkeks.
Ravimid. Mõned ravimid ja anaboolsed steroidid soodustavad rasu tootmist.
Elustiil. Mõned uuringud näitavad, et maiustused, muud suhkrurikkad toidud ning piimatooted mõjutavad rasu tootmist.