Termomeetrid

Palavik on sage sümptom viirus- ja bakteriaalsete infektsioonide korral. Eriti sageli esineb seda sügis-talvisel hooajal, kui levivad hingamisteede infektsioonid, gripp ja külmetushaigused. Kehatemperatuuri täpseks hindamiseks on kodus vajalik usaldusväärne termomeeter, mis aitab jälgida haiguse kulgu ja otsustada, kas piisab kodusest ravist või tuleks pöörduda arsti poole.

Termomeeter on koduapteegis hädavajalik, eriti laste, eakate ja krooniliste haigustega inimeste puhul. Imikute palavikku tuleb võtta tõsiselt: alla 3 kuu vanusel lapsel vajab palavik arsti hinnangut. Laste palaviku puhul ei ole oluline ainult temperatuurinäit, vaid ka lapse üldseisund, joomine, hingamine, teadvus ja reageerimine. Palavikukrambid tekivad enamasti 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel ning tavaliselt ei tähenda need iseenesest ajukahjustust, kuid esmakordse krambi korral tuleb pöörduda arsti poole¹.

Termomeetrite tüübid – mis on vahe?

Apteegis ja e-apteegis on saadaval eri tüüpi termomeetreid. Sobiva valiku tegemisel tasub arvestada kasutaja vanust, mõõtmise mugavust, täpsusvajadust ja seda, kui hästi inimene suudab mõõtmise ajal paigal püsida.

Digitaalne termomeeter

• Sobib kasutamiseks kaenla all, suus või rektaalselt, kui tootja juhend seda lubab.
• On enamasti taskukohane, vastupidav ja lihtne kasutada.
• Rektaalne mõõtmine annab väikelastel tavaliselt kõige usaldusväärsema hinnangu kehatemperatuurile.
• Kaenla alt mõõtmine on mugav, kuid tulemus võib olla madalam ja sõltuda termomeetri paigutusest.

Kontaktivaba infrapunatermomeeter

• Mõõdab kiiresti, sageli mõne sekundiga, ning sobib hästi lapse temperatuuri jälgimiseks.
• On mugav olukorras, kus laps magab või ei talu pikemat mõõtmist.
• Tulemust võivad mõjutada higine otsaesine, äsjane õuest tulek, müts, tugev õhuvool või vale mõõtmiskaugus.
• Täpsema tulemuse saamiseks tuleb järgida tootja kasutusjuhendit ja teha mõõtmine rahulikus sisekeskkonnas².

Kõrvatermomeeter

• Mõõdab temperatuuri kuulmekäigust infrapunaanduriga.
• Võib anda kiire ja mugava tulemuse, kuid täpsus sõltub õigesti paigutamisest.
• Väga väikestel lastel võib kitsas kuulmekäik või kõrvavaik mõõtmist häirida.

Elavhõbedaga termomeeter

• Elavhõbedaga palavikutermomeetreid Euroopa Liidus enam üldiseks müügiks ei turustata, sest elavhõbe on tervisele ja keskkonnale ohtlik³.
• Kui kodus on vana elavhõbedatermomeeter, ei tohi seda purunemisel visata olmeprügisse ega koristada tolmuimejaga.
• Ohutum valik on kasutada digitaalset, kontaktivaba või elavhõbedavaba klaastermomeetrit.

Koduseks kasutamiseks sobivad digitaalsed ja infrapunatermomeetrid hästi, kui neid kasutatakse õigesti. Kõige olulisem on mõõta alati samal viisil, märkida üles mõõtmiskoht ja jälgida muutust ajas, mitte teha otsuseid ainult ühe näidu põhjal.

Mis on palavik ja millal see vajab tähelepanu?

Palavik on organismi loomulik reaktsioon infektsioonile või põletikule. See ei ole haigus iseenesest, vaid märk sellest, et immuunsüsteem töötab. Kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis võib infektsiooni ajal kehatemperatuuri sihtväärtust tõsta. Seetõttu võivad palaviku alguses tekkida külmavärinad ja jahedatunne, kuigi kehatemperatuur tegelikult tõuseb.

Mõõdukas palavik ei ole enamikul tervetel täiskasvanutel iseenesest ohtlik. Tavalise ägeda infektsiooni korral talub organism 38–40 °C kehatemperatuuri üldjuhul hästi, kuigi enesetunne võib olla halb⁴. Väga kõrge temperatuur, eriti üle 41 °C, vajab aga kiiret meditsiinilist hindamist, sest võib viidata raskele infektsioonile, kuumarabandusele või muule tõsisele seisundile⁵.

Laste puhul tuleb palaviku hindamisel vaadata rohkem kui termomeetri numbrit. Oluline on, kas laps joob, pissib tavapäraselt, reageerib vanemale, hingab rahulikult ja kas nahavärv on normaalne. Kui laps on loid, raskesti äratatav, hingab vaevaliselt, keeldub joomast, tal tekib lööve, kuklakangestus või püsiv oksendamine, tuleb otsida kiiresti meditsiinilist abi.

Alla 3 kuu vanusel lapsel loetakse rektaalselt mõõdetud temperatuur 38,0 °C või rohkem põhjuseks võtta ühendust arstiga. 3–6 kuu vanuse lapse temperatuur 39,0 °C või rohkem vajab samuti hoolikat hindamist. Rahvusvahelised juhised rõhutavad, et palaviku kestus üksi ei näita alati haiguse tõsidust, mistõttu tuleb hinnata lapse üldseisundit ja ohumärke⁶.

Millal ja kuidas palavikku mõõta?

Palavikku tasub mõõta siis, kui esineb külmavärinaid, kuumatunnet, peavalu, lihasvalu, väsimust, köha, nohu, kurguvalu või lapse puhul loidust ja söögiisu vähenemist. Kui kodus kasutatakse paratsetamooli või ibuprofeeni, on mõistlik mõõta temperatuur enne ravimi andmist ja uuesti umbes 1–2 tunni pärast, et hinnata ravimi mõju.

Kehatemperatuuri ligikaudsed tasemed

• Tavapärane temperatuur: umbes 36,0–37,5 °C, sõltuvalt inimesest ja mõõtmiskohast.
• Subfebriilne temperatuur: ligikaudu 37,5–38,0 °C.
• Palavik: enamasti alates 38,0 °C.
• Kõrge palavik: ligikaudu 39,0 °C ja rohkem.

Mõõtmisviisid ja täpsus

• Kaenla alt: mugav, kuid tulemus võib olla vähem täpne ja sõltuda sellest, kas termomeeter on korralikult naha vastas.
• Suust: sobib koostöövalmis vanemale lapsele või täiskasvanule; enne mõõtmist ei tasu juua kuuma ega külma jooki.
• Rektaalselt: annab imikutel ja väikelastel sageli kõige täpsema tulemuse, kuid vajab ettevaatlikku tehnikat.
• Otsaesiselt või kõrvast: kiire ja mugav, kuid mõõtmistulemust võivad mõjutada keskkond, higistamine, vale nurk või kõrvavaik.

Temperatuuri ei pea mõõtma iga paarikümne minuti järel, kui üldseisund on stabiilne. Piisab regulaarsest jälgimisest, näiteks hommikul ja õhtul või enne palavikualandaja kasutamist. Laste puhul võib kasutada palavikupäevikut, kuhu märgitakse kellaaeg, mõõtmiskoht, temperatuur, ravimi annus ja lapse enesetunne.

Praktilised soovitused palaviku korral

• Paku piisavalt vedelikku; palavik suurendab vedelikukadu.
• Hoia ruum mõõdukalt jahe ja väldi liigset sissepakkimist.
• Ära jahuta last jääkülma vee või alkoholiga hõõrumisega.
• Kasuta palavikualandajat siis, kui palavik põhjustab halba enesetunnet, valu või unehäiret.
• Laste ravimiannus peab lähtuma kehakaalust, mitte ainult vanusest.
• Ära anna lapsele atsetüülsalitsüülhapet, kui arst ei ole seda eraldi määranud.
• Kui palavikuga kaasneb köha, nohu või kurguvalu, võivad abiks olla sobivad tooted kategooriatest külmetus, nohu, köha ja kurgule.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Termomeeter on üks olulisemaid koduapteegi vahendeid, sest aitab palavikku objektiivselt hinnata ja haiguse kulgu jälgida. Kõige praktilisemad valikud on tänapäeval digitaalne termomeeter ja kontaktivaba infrapunatermomeeter, kuid täpse tulemuse saamiseks tuleb alati järgida tootja juhiseid.

Palaviku korral ei tasu keskenduda ainult numbrile. Sama tähtis on üldseisund: joomine, teadvus, hingamine, nahavärv ja sümptomite muutumine ajas. Laste, imikute, eakate ja krooniliste haigustega inimeste puhul tuleks olla tähelepanelikum ning kahtluse korral küsida nõu perearstilt, perearsti nõuandeliinilt või apteekrilt.

Palaviku jälgimiseks ja koduse ravi toetamiseks leiad Apotheka e-apteegist sobivad termomeetrid, palavikualandajad ja valuvaigistid ning lapse tervise toetamiseks mõeldud tooted.