TIMOSAN SILMAGEEL 1MG/G 5G

Retseptiravim

8,44 €


Piirhind €6.57

Haigekassa 50% soodustusega €11.75

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €9.72


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Timololum
Toimeaine kogus
1 MG/G
Ravimivorm / pakend
SILMAGEEL
Kogus pakendis
5G

TIMOSAN®
Santen OY

Silmageel

Timolool
INN. Timololum
ATC-kood. S01ED01
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Silmageel, mille 1 g sisaldab 1 mg timolooli.

Näidustused. Kõrgenenud silmasisese rõhu langetamine kroonilise avatud nurgaga glaukoomi või intraokulaarse hüpertensiooni korral.
Annustamine ja manustamine. Soovitatav annus on 1 tilk 0,1% TIMOSANi haige(te)sse silma(desse) 1 kord päevas eelistatult hommikul.
Silmasisest rõhku peaks hindama korduvalt, orienteeruvalt 2-4 nädala jooksul pärast ravi alustamist, sest 0,1% TIMOSANi toime stabiliseerumiseks kulub mõni nädal.
Vajadusel määratakse kaasuv ravi miootikumi, adrenaliini ja/või karboanhüdraasi inhibiitoritega. Hoidmaks ära toimeaine "väljapesemist" teiste silmatilkade kasutamisel, on vajalik vähemalt 5 minutilise intervalli pidamine erinevate tilkade kasutamise vahel ja 0,1% TIMOSANi tuleb manustada viimasena.
Vanurid. Vanuritel ei ole vaja annust muuta.
Alla 12-aastased lapsed. 0,1% TIMOSAN ei ole soovitatav.
Kasutamisjuhend. 0,1% TIMOSANi tilgutatakse konjunktivaalkotti ja teda võib kasutada pikaajaliseks raviks. Silmapudelit tuleb tilgutamise ajal hoida verikaalasendis, et tagada õige annustamine.
Vastunäidustused. 0,1% TIMOSAN on vastunäidustatud järgmistel juhtudel: bronhiaalastma, anamneesis bronhiaalastma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, siinusbradükardia, II ja III astme AV- blokaad, väljendunud südamepuudulikkus, kardiogeenne shokk, ägedad perifeersed tsirkulatoosed häired (Raynaud haigus), ägedad kornea düstroofiad, ülitundlikkus tilkade mistahes komponendi ja/või mõne muu b-adrenoblokaatori suhtes.
Hoiatused. Analoogselt kõikide lokaalselt manustatud silmaravimitega võib ka 1% TIMOSAN imenduda süsteemselt ja võivad ilmneda samad kõrvaltoimed, mis esinevad suukaudsete b-adrenoblokaatorite kasutamisel.
0,1% TIMOSANi tuleks ettevaatlikult kasutada haigetel, kellel esineb siinussõlme nõrkuse sündroom, ravimata feokromotsütoom, metaboolne atsidoos ja hüpotensioon.
Südamehaiguse korral peaks enne ravi alustamist 0,1% TIMOSANiga olema teostatud vajalikud uuringud.
b-adrenoblokaatorid võivad peita hüpertüreoidismile viitavaid nähtusid (nt tahhükardia). Ettevaatlik tuleb olla haigetega, kellel kahtlustatakse türeoteoksikoosi. Nendel juhtudel võib äkiline ravi katkestamine b-adrenoblokaatoritega esile kutsuda türeotoksilise kriisi.
Suletudnurga glaukoomi ravis on esmalt vajalik kambrinurga avamine. See nõuab pupilli ahendamist miootikumiga. 0,1% TIMOSANi toime pupillile on kas nõrk või puudub üldse. Kui 0,1% TIMOSANi kasutatakse silmasisese rõhu alandamiseks suletudnurga glaukoomi korral, siis peab seda ordineerima koos miootikumiga.
Anafülaktilise reaktsiooni risk. b-adrenoblokaatorite kasutajad, kellel on anamneesis atoopia või anafülaktiline reaktsioon erinevate allergeenide suhtes, võivad anda juhuslikke reaktsioone ka diagnostikumidele või terapeutikumidele. Nendele haigetele võib anafülaktilise reaktsiooni korral antav tavaline adrenaliiniannus osutuda mitteküllaldaseks.
Kontaktläätsed. Bensalkooniumkloriid võib sadeneda pehmetele kontaktläätsedele. Seetõttu tuleb kontaktläätsed enne geeli tilgutamist silmast ära võtta ja need tagasi panna mitte varem kui 30 minuti möödumisel ravimi tilgutamisest.
Toime reaktsioonikiirusele. Vastavaid uuringuid teostatud ei ole. Siiski peaksid autojuhid ja mehhanismidega töötavad inimesed teadma, et ravi ajal võivad ilmneda pearinglus ja väsimus.
Rasedus ja imetamine. 0,1% TIMOSANi ei ole inimestel raseduse ajal uuritud. b-adrenoblokaatorid alandavad platsentaarset perfusiooni, mis võib põhjustada üsasisest loote surma, ebaküpsust ja enneaegset sünnitust. Kõrvaltoimed (eriti hüpoglükeemia ja bradükardia) võivad ilmneda nii lootel kui vastsündinul. Vastsündinud võivad postnataalses perioodis olla ohustatud kardiaalsetest ja pulmonaalsetest komplikatsioonidest. Seetõttu võiks 0,1% TIMOSANi kasutada raseduse ajal vaid kindlatel näidustel.
0,1% TIMOSANi toimeaine timolool võib imenduda vereringesse ja erituda rinnapiima ja seega omada võimalikke kõrvaltoimeid nii imikul kui imetaval emal. Seetõttu ei ole rinnaga toitmise ajal ravi soovitatav.
Kõrvaltoimed. Reaktsioonid silma poolt. 0,1% TIMOSANi tilgutamine silma on harilikult hästi talutav. Silma ärritusnähtudena võivad esineda konjunktiviit, blefariit, keratiit ja kornea vähenenud tundlikkus. 30…50% haigetest võib lühiaegselt esineda hägusat nägemist, mis on põhjustatud ravimvormist (hüdrogeelist). Võimalike kõrvaltoimetena võivad esineda veel nägemishäired, k.a refraktsiooni häired (sama kui ravi katkestamisel miootikumiga mõnedel juhtudel), diploopia ja ptoos. b-adrenoblokaatoritega ravi ajal on esinenud kuiva silma sündroomi.
Kardiovaskulaarsed reaktsioonid. Bradükardia, aeglustunud AV-ülejuhteaeg või olemasoleva AV-blokaadi süvenemine, hüpotoonia, äge südamepuudulikkus, südame rütmihäired, minestus, insult, ajuisheemia, südamepekslemine.
Respiratoorsed reaktsioonid. Bronhospasm (domineerivalt bronhospastilise haigusega haigetel), hingamispuudulikkus, düspnoe.
Üldised kaebused. Väsimus, peavalu, asteenia, valud rinnus.
Nahareaktsioonid. Ülitundlikkusest põhjustatud reaktsioonid, nii lokaalne kui generaliseerunud lööve ja urtikaaria, alopeetsia. Nende juhtumite arv on küll väike ja sümptomid on taandunud kui ravi on lõpetatud. Ravi katkestamisele tuleks mõelda juhul, kui nahanähtudele ei osata leida muud selgitust.
On teada, et bensalkooniumkloriid võib põhjustada allergiat.
Tsentaalnärvisüsteem/psühhilised reaktsioonid. Pearinglus, depressioon, müasteenia gravise korral sümptomite süvenemine.
Seedetrakti reaktsioonid. Iiveldus, kõhulahtisus.
Reaktsioonid, mille põhjuslikku seost ei teata. Järgnevate kõrvaltoimete puhul ei ole põhjuslikku seost 0,1% TIMOSANiga tõestatud: afaakiline tsüstoidne maakula ödeem, suukuivus, ninakinnisus, anoreksia, düspepsia, segasus, hallutsinatsioonid, ängistus, desorientatsioon, närvilisus, unisus jt psühhilised häired, hüpertensioon ja retroperitoneaalne fibroos.
Kõrvaltoimed, mis ilmnevad suukaudse timoloolmaleaadi kasutamisel, võivad ilmneda ka 0,1% TIMOSANi lokaalsel kasutamisel.
Koostoimed. Kuigi 0,1% TIMOSAN üksi manustatuna ei toimi või avaldab vähest toimet pupillile, on timolooli kasutamisel koos adrenaliiniga esinenud müdriaasi.
0,1% TIMOSAN võib potentseerida suu kaudu manustatud katsiumikanalite blokaatorite (nt verapamiil) toimet, vähemal määral diltiaseemi, rauwolfia alkaloidide või b-adrenoblokaatorite hüpotensiivset ja bradükardilist toimet.
Toime silmasisesele rõhule või olemasoleva süsteemse b-blokaadi nähud võivad olla enam väljendunud, kui patsient on eelnevalt saanud suu kaudu b-adrenoblokaatoreid. Nende haigete silmasisene rõhk vajab sagedasemat jälgimist.
Kuna 0,1% TIMOSANi toimeaine võib imenduda süsteemselt, võivad ilmneda samad koostoimed, mis suukaudu b-adrenoblokaatorite manustamisel.
Koosmanustamine katsiumikanalite blokaatorite (verapamiil) ja vähemal määral diltiaseemiga võib avaldada negatiivset mõju südame kontraktiilsusele ja AV-ülejuhtele.
Südameglükosiidide ja b-adrenoblokaatorite samaaegsel manustamisel võib pikeneda AV ülejuhteaeg.
b-adrenoblokaatorid ja klonidiin võivad suurendada "tagasilöögi"-hüpertensiooni riski.
I rühma antiarütmikumid (disopüramiid, kuinidiin) ja amiodaroon võivad omada potentseerivat toimet kodade ülejuhteajale ja indutseerida negatiivset inotroopset toimet.
Insuliini ja suukaudsete antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemiline toime võib tugevneda ja b-adrenoblokaad võib takistada hüpoglükeemia (tahhükardia) nähtude ilmnemist.
Kaaluda tuleks b-adrenoblokaatoritega ravi katkestamist enne suuremaid kirurgilisi protseduure. Samaaegne manustamine koos anesteetikumidega võib "peita" tahhükardiat ja suurendada hüpotensiooni riski. Anestesioloog peab olema teadlik sellest, et patsient on 0,1% TIMOSAN-ravil.
Tsimetidiin, hüdralasiin ja alkohol võivad suurendada timolooli plasmakontsentratsiooni.
Üleannustamine. Mürgistuste kohta inimestel puuduvad andmed. Suukaudu manustatud b-adrenoblokaatorite kasutamisel võivad ilmeneda järgmised sümptomid: sümptomaatiline bradükardia, hüpotoonia, bronhospasm ja äge südamepuudulikkus. Üleannustamise korral tuleks rakendada järgnevaid meetmeid.
1. Maoloputus, kui ravim oli suukaudu manustatud. Uurimused on näidanud, et timolool ei ole hemodialüüsitav.
2. Sümptomaatiline bradükardia - atropiinsulfaati 0,25-2 mg intravenoosselt, et saavutada n. vaguse blokaadi. Kui bradükardia ei lahene, manustada intravenoosselt isoprenaliinvesinikkloriidi. Kaaluda tuleks ka kardiostimulaatori kasutamist, kui eelnevad menetlused ei ole tulemust andnud.
3. Hüpotensioon - kasutada tuleks sümpatomimeetilist ravimit, nt dopamiin, dobutamiin või noradrenaliin. Rasketel juhtudel on abi olnud glükagooni manustamisest.
4. Bronhospasm - kasutada tuleks isoprenaliinvesinikkloriidi. Mõelda võiks aminofülliini lisamisele.
5. Äge südamepuudulikkus - koheselt kasutada südameglükosiidi, diureetikumi ja hapnikku. Raskematel juhtudel on soovitatud manustada aminofülliini veeni. Vajadusel võiks sellele järgneda glükagooni manustamine.
6. II-III astme AV-blokaad- isoprenaliinvesinikkloriid või kardiostimulaator.
Farmakoloogilised omadused. Timolool on mitteselektiivne b-adrenoadrenoblokaator, millel ei ole olulist sümpatomimeetilist, otsest müokardi pärssivat või lokaalanesteetilist (membraane stabiliseerivat) aktiivsust. Silma tilgutamisel alandab ta nii normaalset kui kõrgenenud silmasisest rõhku. Täpset toimemehhanismi teada ei ole; on teada, et timolooli primaarne toime väljendub kambrivedeliku produktsiooni pidurdamises. Võimalik, et timoloolil on toime ka kambrivedeliku väljavoolule.
Erinevalt miootikumidest alandab timolool silmasisest rõhku ilma, et ta omaks toimet pupilli suurusele või akommodatsioonile. Seega ei esine nägemisteravuse langust ega nägemishäireid pimeduses.
Kataraktiga haigetel hoiab ta ära läätse tuhmumise.
Silmasisese rõhu alanemine on määratav 30 minuti möödumisel pärast ühekordse timolooli annuse tilgutamist. Maksimaalne toime saabub 1-2 tunni möödumisel ja rõhku langetava toime säilitamiseks on vaja ühekordset annust korrata 24 tunnise intervalli järel.
Farmakokineetika. 0,1% TIMOSAN on hüdrogeelne ravim. Hüdrogeel suurendab timolooli absorptsiooni silma, samas vähendades süsteemset imendumist paiksel silma manustamisel. Kui kasutada 0,1% TIMOSANi või vesilahuses tilkasid, mis sisaldavad 0,5% timolooli, ei ole kambrivedelikus ravimi sisaldusel olulist erinevust. Timolooli süsteemne kontsentratsioon ja manustamiskordade arv on hüdrogeeli kasutamisel väiksemad.
Abiained. Bensalkooniumkloriid, sorbitool, polüvinüülalkohol, karbomeer 974P, naatriumatsetaat-vesi, lüsiinmonohüdraat, steriilne vesi.
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Toatemperatuuril (alla 25°C), valguse ja külmumise eest kaitstult, 18 kuud. Avatud pakendit võib kasutada 4 nädala jooksul.
Pakend. 0,1% silmgeel, 5 g tilgutiga polüetüleenist pudelis.

Info - tootja esindajalt 21.02.03

Küsi apteekrilt