Kuidas sarlakid ära tunda ja mida peab lapsevanem teadma?

Mis on sarlakid?

Sarlakid levisid massiliselt 17. sajandil ja 18. sajandil nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas ning kahjuks lõpetas see haigus toona paljude laste elu enneaegselt. Tänapäeval allub haigus küll antibiootikumiravile, kuid on hakanud taas rohkem pead tõstma. Paljudele tänapäeva lapsevanematele kõlavad sarlakid võõra ja unustustehõlma vajunud haigusena, kuid kuna viimastel aastatel on sarlakid Euroopas jälle rohkem levima hakanud, võiksid lapsevanemad teada, kuidas sarlakeid ära tunda ja ravida.

Sarlakiteks nimetatakse ägedat nakkushaigust, mille silmaga nähtavateks sümptomiteks on peenesõlmeline lööve nahal ja põletik. Kuigi sarlakitesse võivad nakatuda ka noored täiskasvanud, on tegemist siiski peamiselt laste (4-8 aastaste) ja noorukite (kuni 15-aastaste) nakkushaigusega. Kõige sagedamini nakatuvad 3-7 aasta vanused lapsed ning kõige harvemini imikud. Põdemisejärgselt tekib haigestunul antitoksiline immuunsus.

Mis põhjustab sarlakeid?

Sarlakeid põhjustavad bakterid. Laste lööbelistest nakkushaigustest on see ainus, mida põhjustavad bakterid, täpsemalt A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigustekitaja Streptococcus pyogenes toodab virulentsusfaktoreid streptolüsiini ja toksiine. Sama bakter tekitab ka näiteks neelumandlipõletikku, nahapõletikku ning võib mõnel juhul esineda ka lihasööjabakterina. Kuna Aasias on kohati levinud ka antibiootikumide suhtes resistentne tüvi, tuleb olukorda suhtuda tõsiselt — tulemuseks võib olla eluohtlik ja ravimatu haigus.

Kuidas sarlakid levivad?

Sarlakite levimise kõrgajaks on sügis-talvine periood. Tavaliselt levivad sarlakid siseruumides piisknakkusena juba haigestunud isikult või bakterikandjalt, kuid vahel saadakse nakkus ka haigustekitajaga kokkupuutunud esemete kaudu nagu mänguasjad või toidunõud. Sarlakite peiteperiood on 1 kuni 7 päeva. Eriti nakkusohtlik on haige esimestel päevadel peale sümptomite tekkimist. Kui nakatunu antibakteriaalset ravi ei saa, siis püsib nakkusoht kuni 21 päeva alates sümptomite tekkimisest. Kui antibiootikumiraviga alustatakse, siis kaob nakkusoht juba 24 tundi peale ravi alustamist.

Lisaks ilmselgele nakkusallikale - sarlakihaigele - võib sarlakeid saada ka angiinihaigelt, streptokokilise etioloogia nasofarüngiidihaigelt, paranemisstaadiumis haigelt, kel esinevad mädatüsistused või ka tervelt hemolüütilise streptokoki kandjalt.

Kuidas sarlakeid ära tunda?

Sarlakite algus on enamasti äge ning sümptomid on lööbe ja muude iseloomulike nähtude kaasnemise tõttu üsna hästi äratuntavad.

Tõuseb kõrge palavik
Tekib kurguvalu
Sageli kaasneb oksendamine
Enesetunne on väga halb
Suulagi, põskede siseküljed ja mandlid hakkavad punetama
Keelel võib esineda valget kattu, mis hiljem muutub erkpunaseks – nn vaarikakeel
Kaela lümfisõlmed lähevad paiste ja võivad muutuda valusaks
Juba esimesel paaril päeval ilmub nahale peeneteraline lööve, mis on enamalt jaolt keha külgedel, jäsemete painutuspindadel ja nahavoltides, kuid võib levida ka üle kogu keha. Näol paikneb lööve eriliselt – põsed ja otsaesine on lööbega kaetud, kuid nina-suukolmnurk püsib lööbevabana
Peopesadele ja jalataldadele löövet ei tule.
Lööve püsib kuni nädal aega.

Mida oodata peale sarlakite põdemist ja ravimist?

Õnneks alluvad sarlakid tänapäeval hästi antibakteriaalsele ravile. Kui sarlakite raviga alustada, siis umbes 2–3 päeva pärast lööve kahvatub ning palavik alaneb. Oluline on märkida, et mõnel inimesel püsib lööve vaid paar tundi ja võib jääda seetõttu isegi märkamata.

2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus, mis hakkab ühel hetkel suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt maha kooruma. Eriti tugev võib ketendus olla sõrmeotstel ja jalataldadel. Sarlakite põdemise järel tasub last jälgida, sest tüsistustena võivad tekkida müokardiit, meningiit, reumatism või glomerulonefriit.

Kuidas sarlakeid ennetada?

Pesta käsi korralikult ja regulaarselt.
Kui seep ja vesi ei ole kättesaadavad, kasutada käte desinfitseerimisvahendeid.
Samuti peaks pesema klaasid, söögiriistad ja taldrikud.
Nakatunu peab püsima kodus ja vältima kontakte tervetega, kuid raske haiguskulu korral võib olla vajalik ka haiglaravi. Karantiin saab läbi lähtudes patsiendi haigestumise kuupäevast, määratud ravist ja tervislikust seisundist ning selle üle oskab otsustada kõige paremini arst.
Haiguskoldes tohib juua vaid keedetud või pastöriseeritud piima.
Sarlakite vastu kahjuks vaktsiini ei ole.