PHENHYDAN TBL 100MG N100

Retseptiravim

7,77 €

0,08 €/tk


Piirhind €7.77

Haigekassa 50% soodustusega €5.13

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €2.5


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Phenytoinum
Toimeaine kogus
100 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N100

PHENHYDAN®
Desitin
Tablett
Fenütoiin
INN. Phenytoinum
ATC-kood. N03AB02
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Tablett sisaldab 100 mg fenütoiini, abiainetena mikrokristallilist tselluloosi, zhelatiini, magneesiumstearaati, maisitärklist, tärklise naatriumglükolaati, silikoondioksiidi, talki.
Omadused ja farmakokineetika. Fenütoiin on hüdantoiinirühma epilepsiavastane ravim, mis stabiliseerib tsentraalsete ja perifeersete neuronite membraane (hüperpolarisatsioon) ja inhibeerib impulsside levikut ajukoores. Membraanide stabiliseerimisega on seotud ka fenütoiini antiarütmiline toime.
Fenütoiin on nõrk hape, mistõttu on mao happelises keskkonnas praktiliselt lahustumatu. Suu kaudu manustamisel imendub ravim peamiselt peensoolest. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub pärast üksikannuse manustamist 4...6 tunni jooksul. Terapeutiline kontsentratsioon plasmas on 10...20 µg/ml, kontsent-ratsioon üle 25 µg/ml on toksiline. Tasakaalukontsentratsioon plasmas saabub 5...24 päeva jooksul. Plasmavalkudega seondub 83...94% (vastsündinul on seonduvus plasmavalkudega vähenenud). Fenütoiin läbib platsentaarbarjääri (ravimi kontsentratsioon loote vereplasmas on lähedane ema omale). Ravimi kontsentratsioon rinnapiimas on 10...20% kontsentratsioonist vereplasmas.
95% fenütoiinist metaboliseerub. Fenütoiini poolväärtusaeg sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja võib olla vahemikus 20...60 tundi. Lastel on see tavaliselt lühem. Poolväärtusaeg on pikem enneaegsel lapsel, vastsündinul ning täiskasvanul pärast toksiliste annuste manustamist. 5% manustatud ravimist eritub muutumatul kujul uriini ja roojaga.
Näidustused. Epilepsia. Krambiseisundid neurokirurgias.
Annustamine. Annustamine on individuaalne ja sõltub patsiendi seisundist, reaktsioonist ja ravimi kontsentratsioonist plasmas. Soovitav algannus on 50...100 mg (½...1 tablett). Soovitav on annust kiiresti suurendada kuni terapeutilise toime saabumiseni.
Kuni 12 aasta vanusele lapsele manustatakse 2 mg/kg ööpäevas. Annust võib suurendada sõltuvalt ravimi kontsentratsioonist plasmas iga 3 päeva järel 1 mg kaupa.
Säilitusravi ajal annustatakse järgnevalt:
Lapsele vanusega 3 aastat ja üle selle 100...200 mg (1...2 tabletti)
Kooliealisele lapsele 100...300 mg (1...3 tabletti)
Täiskasvanule 300 mg (3 tabletti)

Päevase annuse võib anda 2 üksikannusena. Lapsele manustatavad annused on võrreldes täiskasvanu omadega üldiselt suuremad.
Küllastav annus tuleb manustada haiglas, jälgides pidevalt ravimi kontsentratsiooni plasmas. Täiskasvanule manustatakse küllastamiseks üksikannustena 2 tunniste intervallidega 1 g ööpevas (400 mg, 300 mg, 300 mg). Teisel ravipäeval on ööpäevane annus 300 mg.
Üle 12-aastasele lapsele manustatakse 5...8 mg/kg (jälgides ravimi kontsentratsiooni plasmas).
Üle 6-aastasele lapsele antakse säilitavalt 150...200 mg ööpäevas. Alla 6-aastase lapse annus määratakse vastavalt ravimi kontsentratsioonile plasmas.
Pikaajalise ravi korral (kui tavaliste annuste kasutamisel ei ole küllaldast toimet), võib säilitusannust järk-järgult suurendada 25...50 mg võrra (¼...½ tabletti), jälgides samuti ravimi kontsentratsiooni plasmas.
Tablette tuleb võtta küllaldase koguse veega. Ravi kestus on individuaalne.
Suhteliselt kitsa terapeutilise indeksi ning erinevuse tõttu fenütoiini sisaldavate eri preparaatide biosaadavuses, tuleb ravi käigus ühe fenütoiini preparaadi kasutamiselt teisele üle minnes hoolikalt jälgida ravimi kontsentratsiooni plasmas. Terapeutiline kontsentratsioon saabub tavaliselt 5...14 ööpäeva jooksul. Ravimi kasutamise järsk lõpetamine põhjustab krambihoogude sagenemist, mistõttu tuleb mõne teise antiepileptikumi kasutamisele üle minna järk-järgult.
Vastunäidustused. Ravim on absoluutselt vastunäidustatud ülitundlikkuse korral hüdantoiinide ja preparaadi teiste komponentide suhtes, teise ja kolmanda astme atrioventrikulaarblokaadi, siinussõlme nõrkuse sündroomi, värske müokardi infarkti või südame vähenenud löögimahu ning vere raske düskraasia korral.
Ravim on suhteliselt vastunäidustatud südame- ja hingamispuudulikkuse, kõrgvererõhu (diastoolne rõhk üle 90 mmHg), bradükardia (vähem kui 50 lööki/min), sinuatriaalse blokaadi, esimese astme AV blokaadi, kodade fibrillatsiooni korral.
Kõrvaltoimed. Kolmandikul patsientidest tekivad peamiselt annuse suurusest sõltuvad kõrvaltoimed (kui ravimi kontsentratsioon plasmas on üle 20 µg/ml või kui kasutatakse kombineeritud teraapiat). Tekkinud nähud on tavaliselt mööduvad (ainult 0,7% patsientidest katkestab ravi nimetatud põhjuste tõttu). Nägemishäirete tekkimisel tuleb edasiste toksiliste reaktsioonide vältimiseks annust vähendada. Kestev üleannustamine põhjustab isutust, oksendamist, kehakaalu vähenemist, apaatiat, sedatsiooni, oftalmopleegiat, teadvuskadu (võib tekkida isegi kooma). Harva allergiline eksanteem, hematoloogilised kõrvaltoimed ning maksafunktsiooni häired. Neil juhtudel tuleb fenütoiini annust vähendada või asendada see mõne teise antikonvulsandiga. Üksikjuhtudel on tekkinud rasked allergilised reaktsioonid (Lyell’ sündroom, eksfoliatiivne dermatiit, eksudatiivne erüteem ja Stevens-Johnson’i sündroom). Neil juhtudel tuleb fenütoiinravi lõpetada. Sõltumata annuse suurusest võib pikaajaline ravi põhjustada igemete hüperplaasiat ja nahareaktsioone (pigmentatsioon, hirsutism, naha armistumine).
Väga harva on tekkinud lümfadenopaatiaga kaasnev palavik, hematopoeesihäired ning maksapuudulikkus. Neil juhtudel tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Ülitundlikul patsiendil võib tekkida kaltsiumi metabolismi häiretest osteomalaatsia, mille korral tuleb manustada vitamiini D.
Tütarlastel ja naistel on üksikjuhtudel tekkinud hirsutism.
Kestva ravi korral on tekkinud polüneuropaatia. Samuti on pikaajalise ravi korral, kui fenütoiini kontsentratsioon plasmas ületab 25 µg/ml, tekkinud pöördumatu tserebellumi atroofia.
On tekkinud ka bradüarütmia, mis võib süvendada südamepuudulikkust ning põhjustada südameseiskumist.
Kestva ravi korral tuleb jälgida regulaarselt maksaensüümide aktiivsust ja teha vereanalüüse. Leukopeenia tekkimisel või gamma-GT aktiivsuse suurenemisel tuleb ravimi manustamine lõpetada.
Koostoimed. Fenobarbitaali, primidooni, karbamasepiini, vigabatriini või alkoholi krooniline kasutamine võib põhjustada fenütoiini kontsentratsiooni vähenemise.
Järgmised ravimid suurendavad fenütoiini kontsentratsiooni plasmas: antikoagulandid, bensodiasepiinid, tsimetidiin, klooramfenikool, tsükloseriin, disulfiraam, fluoksetiin, halotaan, isoniasiid, metsuksimiid, metüülfenidaat, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, PASH, sultiaam, tritsüklilised antidepressandid ja valproaat. Fenütoiin võib suurendada rifampitsiini kontsentratsiooni plasmas. Fenütoiin võib vähendada suu kaudu manustatavate antikoagulantide, karbamasepiini, lamotrigiini, doksütsükliini, digoksiini, teofülliini, itrakonasooli, kortikosteroidide, tritsükliliste antidepressantide, valproaadi ning kontratseptiivide kontsentratsiooni. Kontratseptiivide rasestumisvastane toime väheneb.
Propoksüfeeni, salitsülaatide, sulfonüülamiidide ja verapamiili kasutamine fenütoiinravi ajal võib põhjustada koostoimeid. Metotreksaadi toksiline toime võib tugevneda.
Samaaegne foolhappe kasutamine vähendab fenütoiini toimet.
Rasedus ja imetamine. Ravimit võib tarvitada raseduse ja imetamise ajal ainult juhul, kui vajalikkus emale ületab võimaliku ohu lootele. Kuna kaasasündinud väärarengute esinemissagedus sõltub annuse suurusest, tuleb raseduse esimese 20...40 päeva vahel manustada minimaalne toimiv annus. Kombineeritud teraapia kasutamisest tuleb hoiduda.
Pärilike väärarengute ohu tõttu on soovitav perekonna planeerimisel konsulteerida eelnevalt arstiga.
Hemorraagiliste komplikatsioonide vältimiseks tuleb viimase rasedusnädala jooksul manustada emale vitamiin K1. Samuti tuleb vitamiin K1 manustada vastsündinule.
Ravim eritub rinnapiima vähe. Rinnast võõrutamine ei ole hädavajalik. Rinnaga toitmise jätkamisel tuleb imikul jälgida kaaluiivet või ebatavalise unisuse tekkimist.
Ettevaatust! Ravim on liiklusohtlik, eriti koos alkoholiga.
Üleannustamine. Varased sümptoomid on diploopia, nüstagm, treemor, uimasus, iiveldus, ebameeldiv tunne maos, düsartria ja tserebellaarne ataksia. Raske mürgistuse korral võib tekkida kooma. Surm võib järgneda hingamisseiskuse tõttu (letaalne annus täiskasvanule on 2...5 g).
Mürgistuse korral tuleb teha maoloputus aktiivsöega, jälgida elutähtsaid funktsioone ja ravimi kontsentratsiooni plasmas (viimane võib isegi pärast ravimi manustamise lõpetamist lühiajaliselt suureneda). Hingamishäirete korral tuleb patsient eelnevalt intubeerida. Ravim ei ole hemodialüüsitav.
Kõlblikkusaeg ja säilitamine. 5 aastat.
Pakend. Tabletid 100 mg 50 tk või 100 tk pakendis.
Info-originaal
Küsi apteekrilt