MIRAPEXIN TBL 0,18MG N30

Retseptiravim

5,40 €

0,18 €/tk


Piirhind €3.76

Haigekassa 50% soodustusega €4.77

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €4.14


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Pramipexolum
Toimeaine kogus
0.18 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N30

ATC Kood:
N04BC05
INN:
Pramipexolum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
DOPAMIINERGILISED AINED

1. MIRAPEXIN, 0,18 mg tabletid

2. MIRAPEXIN 0,18 mg tabletid sisaldavad 0,18 mg pramipeksooli alust (mis vastab 0,25 mg
pramipeksooldivesinikkloriidi monohüdraadile).
Tähelepanu:
Kirjanduses publitseeritud pramipeksooli annustes on silmas peetud soola vormi. Seega esitatakse
annused nii pramipeksooli aluse kui ka pramipeksooli soola vormi kohta (sulgudes).
Abiained vt 6.1.
Tabletid.
Tableti kirjeldus: Kõik tabletid on valged, tablettidele on sissepressitud kood.
Tugevus
(mg alusena/mg soolana) Välimus
0,088/0,125 lame, ümmargune, 6 mm diameetriga,
poolitusjooneta
0,18/0,25 lame, ovaalne, 7,86 x 5,63 mm,
mõlemal pool poolitusjoon
0,35/0,5 lame, ovaalne, 10,59 x 7,59 mm,
mõlemal pool poolitusjoon
0,7/1,0 lame, ümmargune, 9 mm diameetriga,
mõlemal pool poolitusjoon
1,1/1,5 lame, ümmargune, 11 mm diameetriga,
mõlemal pool poolitusjoon

4.1 Näidustused
MIRAPEXIN-tabletid on näidustatud idiopaatilise Parkinsoni tõve sümptomaatiliseks raviks ilma levodopata või kombinatsioonis levodopaga kogu haiguse vältel, k.a.hilisstaadiumis, mil levodopa
toime väheneb või muutub ebapüsivaks ning ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpu või "on-off" fluktuatsioonid).

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Tablette tuleb võtta suu kaudu koos veega ning neid võib manustada söögiajast olenemata. Ööpäevane annus võetakse võrdseteks osadeks jaotatuna kolm korda päevas.
Ravi alustamine:
Annust tuleb suurendada järk-järgult, manustamist alustatakse annusest 0,264 mg alust (0,375 mg soola) ööpäevas ning seejärel võib annuseid iga 5…7 päeva järel suurendada. Eeldades, et patsiendil ei
esine talumatuid kõrvaltoimeid, peab annust kohandama, saavutamaks maksimaalset terapeutilist toimet.
MIRAPEXIN’i tõusva annustamise skeem
Nädal Annus Ööpäevane Annus Ööpäevane
(mg alust) koguannus (mg alust) (mg soola) koguannus (mg alust)
1 3x0,088 0,264 3x0,125 0,375
2 3x0,18 0,54 3x0,25 0,75
3 3x0,35 1,05 3x0,5 1,50
Kui osutub vajalikuks annuse edasine suurendamine, tuleb nädalaste intervallidega suurendada ööpäevast annust 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kuni saavutatakse maksimaalne ööpäevane
annus - 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas.
Siiski peab märkima, et somnolentsuse esinemissagedus suureneb alates annusest 1,5 mg/ööpäevas (vt lõik 4.8).
Säilitusravi:
Individuaalne annus peaks olema vahemikus 0,264 mg alust (0,375 mg soola) kuni maksimaalse annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soola ) ööpäevas. Kolmes väga olulise tähtsusega uuringus ilmnes
annuse suurendamise korral efektiivsus 1,1 mg aluse (1,5 mg soola) ööpäevase annuse juures. Edasine annuse kohandamine peab olema vastavuses kliinilise ravivastuse ja taluvusega. Kliinilistes uuringutes
raviti umbes 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg (1,5 mg soola). Kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel, kellel kavatsetakse levodopa annuste vähendamist, võivad kasulikuks osutuda
ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse (1,5 mg soola). Levodopa annuseid soovitatakse vähendada nii MIRAPEXIN’i annuse suurendamise perioodil kui ka säilitusravi ajal, vastavalt patsiendi
individuaalsele reaktsioonile.
Ravi katkestamine:
Järsk dopamiinergilise ravi katkestamine võib põhjustada maliigse neuroleptilise sündroomi väljakujunemist. Seetõttu peaks pramipeksooli annust vähendama 0,54 mg aluse (0,75 mg soola)
annuse kaupa ööpäevas kuni ööpäevane annus on langetatud kuni 0,5 mg aluseni (0,75 mg soolani).
Seejärel tuleks annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soola) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).
Manustamine neerukahjustusega patsientidele:
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist annustamisskeemi:
Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste vähendamine vajalik.
Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb MIRAPEXIN’i annus jagada kaheks, alustada annusest 0,088 mg alust (0,125 mg soola) kaks korda ööpäevas
(0,176 mg alust/0,25 mg soola ööpäevas).
Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb MIRAPEXIN’i annustada ühekordse doosina, alustada annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soola) üks kord ööpäevas.
Kui neerufunktsioon halveneb säilitusravi ajal, tuleb MIRAPEXIN’i ööpäevast annust vähendada sama suurel määral, kui oli kreatiniini kliirensi vähenemine, nt. kui kreatiniini kliirens väheneb 30%
võrra, tuleb ka MIRAPEXIN’i ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada, jaotatuna kaheks annuseks, ning
kui kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord päevas.
Manustamine maksakahjustusega patsientidele:
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse vähendamine tõenäoliselt vajalik, kuna umbes 90% imendunud ravimist eritub neerude kaudu. Kuid võimalikku maksapuudulikkuse mõju MIRAPEXIN’i
farmakokineetikale ei ole uuritud.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus pramipeksooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neerukahjustusega patsientide puhul on vajalik annuste vähendamine vastavalt lõigus 4.2 toodud juhistele. Dopamiini agonistide ning levodopaga ravimise kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide
tekkimine. Patsiente tuleb informeerida, et võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).
Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul ja koos levodopaga kasutamisel võivad MIRAPEXIN’i annuse kohandamise alguses tekkida düskineesiad. Düskineesiate tekkimisel tuleb vähendada
levodopa annust.
MIRAPEXIN’iga on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoode, eriti Parkinsoni tõvega patsientidel. Mõnedel juhtudel on teatatud taolistest uinumise juhtudest, mis on tekkinud igapäevaste
tegevuste ajal ilma eelnevate sellele viitavate sümptomiteta. Patsiendid peavad olema sellest informeeritud ja hoiatatud autojuhtimise või masinatega töötamise ohtlikkusest MIRAPEXIN’iga
ravimise ajal. Patsiendid, kellel esinevad somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, peaksid hoiduma autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse alandamist või
ravi lõpetamist. Võimaliku toimete summeerumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõik 4.7
ja lõik 4.8).
Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab võimaliku riski.
Antipsühhootiliste ravimite manustamist koos pramipeksooliga tuleb vältida (vt lõik 4.5).
Regulaarsete intervallide järel või nägemishäirete tekkimisel on vaja teostada oftalmoloogilist kontrolli.
Raske kardiovaskulaarse haiguse korral on vajalik ettevaatus. Dopaminergilise raviga seostatud posturaalse hüpotensiooni ohu tõttu on eriti ravi alustamisel soovitatav kontrollida vererõhku.
Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi sümptomite teket (vt lõik 4.2).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Pramipeksool seostub vereplasma valkudega väga vähesel määral (vähem kui 20 % ulatuses) ning inimesel on ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on plasmavalkudega seondumist ja
biotransformatsiooni abil elimineerumist mõjustavad koostoimed teiste ravimitega väikese tõenäosusega. Kuna antikolinergilised ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on
koostoimete võimalus piiratud, ehkki koostoimeid antikolinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliin ja levodopa ei mõjusta pramipeksooli farmakokineetikat.
Tsimetidiin vähendab pramipeksooli renaalset kliirensit umbes 34 %, inhibeerides oletatavalt katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neeru tuubulites. Seega ravimid, mis inhibeerivad seda
aktiivset renaalset eliminatsiooniteed või mis ise elimineeruvad sel teel, nagu tsimetidiin ja amantadiin, võivad omada koostoimeid pramipeksooliga, mille tulemusena võib ühe või mõlema
ravimi kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel MIRAPEXIN’iga manustamisel tuleks kaaluda pramipeksooli annuse vähendamist.
MIRAPEXIN’i annuse suurendamise puhul on soovitatav levodopa annuse vähendamine, et teiste Parkinsoni tõve ravis kasutatavate preparaatide annused jääksid samaks.
Võimaliku toimete summeerumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi.
Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleks vältida. (vt lõik 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine
Inimestel ei ole ravimi toimet rasedusele ja imetamisele uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomadele toksiliste annuste
kasutamisel (vt lõik 5.3). MIRAPEXIN’i tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu õigustab võimaliku ohu lootele.
Kuna MIRAPEXIN inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse vähenemist. MIRAPEXIN’i eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel olid ravimiga seotud
radioaktiivsus emapiimas kõrgem kui vereplasmas.
Inimestel saadud andmete puudumise tõttu ei tohi võimalusel MIRAPEXIN’i imetamise ajal kasutada.
Kui ravimi kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
MIRAPEXIN’i võtmisel võivad tekkida hallutsinatsioonid või somnolentsus.
Patsiente, kes saavad MIRAPEXIN-ravi ja kellel esineb somnolentsust ja/või ootamatu uinumise episoode, tuleb informeerida vajadusest hoiduda autojuhtimisest ja muudest tegevustest, kus
nõrgenenud tähelepanu võib haigele endale või teistele põhjustada vigastusi või surma (näiteks masinatega töötamisel), kuni taolised korduvad episoodid ja somnolentsus on möödunud (vt ka lõike
4.4, 4.5, ja 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed
Kogutud platseebokontrollitud uuringute (kokku 1351 patsienti MIRAPEXIN’i ja 1131 patsienti platseebo grupis) analüüs näitas, et mõlemas grupis esines sageli kõrvaltoimeid. 88%-l MIRAPEXIN’i
saanutest ja 83,6%-l platseebot saanutest esines vähemalt üks kõrvaltoime. Somnolentsuse juhud hakkasid sagenema annusega üle 1,5 mg/ööpäevas (vt lõik 4.2). Sagedasemateks kõrvaltoimeteks
kombinatsioonis levodopaga olid düskineesiad. Kõhukinnisus, iiveldus ja düskineesiad ravi jätkamisel tavaliselt kadusid. Hüpotensioon võib tekkida ravi algul, eriti kui MIRAPEXIN’i annust suurendatakse
liiga kiiresti.
Platseeboga kontrollitud MIRAPEXIN’i kliinilistes uuringutes täheldati ravimil järgnevaid kõrvaltoimeid: (arvud näitavad, mille võrra esinemissagedus ravimi grupis oli suurem kui platseebo
grupis):
Psühhiaatrilised häired: sageli (1%...10%): unetus, hallutsinatsioonid, segasusseisund
Närvisüsteemi häired: sageli (1%...10%): pearinglus, düskineesia, somnolentsus (vt allpool)
Vaskulaarsed häired: aeg-ajalt (0,1%...1%): hüpotensioon
Seedetrakti häired: sageli (1%...10%): iiveldus, kõhukinnisus
Üldhäired: sageli (1%...10%): perifeersed tursed
MIRAPEXIN’i on seostatud somnolentsuse- ja aeg-ajalt liigse päevase unisuse ning järsku tekkivate uinumise episoodidega.
MIRAPEXIN võib olla seotud libiido häiretega (tõus või langus).
Vt ka 4.4

4.9 Üleannustamine
Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud dopamiiniagonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine,
hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatud
neuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete rakendamine: maoloputus, intravenoosne vedelike manustamine ning elektrokardiograafiline
monitooring.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: dopamiini agonist,

ATC-kood: N04B C

Pramipeksool on dopamiiniretseptorite agonist, mis seondub suure selektiivsuse ja spetsiifilisusega D2-alatüübi retseptoritele, mille hulgast on tal eelistatult afiinsus D3-retseptorite suhtes, samuti on tal
täielik sisemine aktiivsus.
Stimuleerides dopamiiniretseptoreid juttkehas, leevendab pramipeksool Parkinsoni tõvest tingitud motoorikahäireid. Loomkatsetes on näidatud, et pramipeksool inhibeerib dopamiini sünteesi,
vabanemist ja ringkäiku.
Vabatahtlikel uuringualustel on täheldatud annusest sõltuvat prolaktiini taseme vähenemist.
Patsiendil leevendab MIRAPEXIN idiopaatilise Parkinsoni tõve nähte ja sümptomeid. Kontrollitud kliinilised uuringud hõlmasid umbes 2100 patsienti, kellel haigus oli Hoehn ja Yahri järgi I...IV
staadiumis. Nendest umbes 900-l oli haigus kaugelearenenud staadiumis, raviks kasutati samaaegselt levodopat ning kaasusid motoorika komplikatsioonid.
Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis MIRAPEXIN'i efektiivsus kontrollitud kliinilises uuringus umbes 6 kuud. Avatud jätku-uuringus, mis kestis enam kui 3 aastat, ei täheldatud
efektiivsuse vähenemist. 2-aastase kestusega kontrollitud topelt-pimedas kliinilises uuringus pikendas esmaravi pramipeksooliga tunduvalt perioodi motoorsete komplikatsioonide tekkimiseni ja vähendas
nende esinemissagedust, võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete komplikatsioonide hilisem saabumine pramipeksooliga tuleks seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse
funktsiooni paranemisele (mõõdetuna keskmise muutusena UPDRS-skaalal). Üldine hallutsinatsioonide ja somnolentsuse esinemissagedus oli tavaliselt kõrgem pramipeksooli grupis
annuse suurendamise perioodil. Ometi puudusid olulised erinevused ka säilitusravi kestel.
Pramipeksoolravi alustamisel Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb neid asjaolusid arvestada.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Preparaadi absoluutne biosaadavus on üle 90% ning tema maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...3 tunni
pärast. Toidu samaaegsel tarvitamisel väheneb imendumise kiirus, kuid imendumise määr ei muutu.
Pramipeksoolil on lineaarne farmakokineetika ning vereplasma kontsentratsioonide osas esinevad erinevate patsientide vahel väikesed erinevused.
Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma valkudega väike (alla 20%) ning jaotusruumala suur (400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8 korda suurem
kui kontsentratsioon vereplasmas).
Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid väikestes kogustes.
Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Umbes 90% C14 märgistatud ravimist eritus uriiniga ning alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min
ning renaalne kliirens umbes 400 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) varieerub 8 tunnist noortel kuni 12 tunnini eakatel patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid, haarates põhiliselt KNS-i ja naise reproduktiivset süsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli
liigsest farmakodünaamilisest toimest.
Merisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse langust ning ahvidel märgati hüpotensiivse toime tendentsi.
Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel.
Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomale toksiliste annuste kasutamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite piiratusest
tingituna pole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele täielikult selgitatud.
Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kantserogeensuse uuringus arenenud Leydigi rakkude hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini-inhibeeriva toimega. See
leid pole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soola) ja suurema annuse juures pramipeksooliga tekkis reetina degeneratsioon albiinorottidel. Viimast sümptomit ei
leitud pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiino hiirte kantserogeensuse uuringul ega ka mitte ühegi teise liigi uuringutel.

6.1 Abiainete loetelu
Mannitool,
maisitärklis,
veevaba kolloidne ränidioksiid,
povidoon,
magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
10 tabletti alumiiniumblisterribal.
Karp sisaldab 3 või 10 blisterriba (30 või 100 tabletti).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
Boehringer Ingelheim International GmbH
D-55216 Ingelheim am Rhein
Saksamaa
Müügiloa nr:
EU 1/97/051/003-004
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
08.11.2002
SPC sisestamise kuupäev:
22.07.2005
Küsi apteekrilt