ESPRITAL 30 TBL 30MG N30

Retseptiravim

10,53 €

0,35 €/tk


Piirhind €8.7

Haigekassa 50% soodustusega €7.43

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Mirtazapinum
Toimeaine kogus
30 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N30

ATC Kood:
N06AX11
INN:
Mirtazapinum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
ANTIDEPRESSANDID

1. Esprital 15, 15 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid
Esprital 30, 30 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid
Esprital 45, 45 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid

2. Üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 15, 30 või 45 mg mirtasapiini.
INN. Mirtazapinum
Abiained vt lõik 6.1.

3. Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.
Esprital 15: kollased ovaalsed õhukese polümeerikilega kaetud tabletid, poolitusjoonega ühel pool.
Esprital 30: punakaspruunid ovaalsed õhukese polümeerikilega kaetud tabletid, poolitusjoonega ühel pool.
Esprital 45: valged ovaalsed õhukese polümeerikilega kaetud tabletid.

4.1 Näidustused
Depressioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Tabletid tuleb neelata alla ilma katki närimata koos piisava koguse vedelikuga.
Täiskasvanud: algannus on 15 või 30 mg, võetuna eelistatult õhtul. Säilitusannus on tavaliselt vahemikus 15-45 mg ööpäevas.
Eakad: nagu täiskasvanutel. Muutused, eriti annuse suurendamine, tuleb vanuritel teostada ettevaatusega ja tähelepaneliku jälgimise tingimustes.
Lapsed ja noorukid (alla 18-aastased): Kuna mirtasapiini ohutust ja efektiivsust nendel patsientidel ei ole uuritud, ei ole ravimi kasutamine lastel soovitatav.
Neeru- või maksapuudulikkus: Neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel võib mirtasapiini kliirens olla vähenenud. Mirtasapiini määramisel sellistele patsientidele tuleb seda arvestada või arvestada
kliinilise vastuse muutusega.
Esprital’i tuleb võtta üks kord päevas, sest selle poolväärtusaeg on 20…40 tundi. Ravimit tuleb eelistatult võtta ühekordse hilisõhtuse annusena enne magamaminekut. Ööpäevase annuse võib aga
jagada ka kaheks väiksemaks annuseks, mida võetakse hommikul ja õhtul enne magamaminekut.
Suurem annus tuleb võtta õhtul.
Mirtasapiini antidepressiivne toime avaldub pärast ravimi 1…2-nädalast kasutamist. Ravi sobivate annustega peaks positiivse vastuse andma 2…4 nädala jooksul. Ebapiisava ravivastuse korral tuleb
annust suurendada maksimaalse annuseni. Optimaalse kliinilise toime saavutamisel ning tingimusel, et patsiendil puuduvad kaebused, jätkatakse ravi veel 4…6 kuu jooksul, Seejärel lõpetatakse ravi järkjärgult.
Kui 2…4-nädalase raviga maksimaalsetes annustes kliinilist vastust ei saada, tuleb ravi järkjärgult lõpetada. Ärajäämasümptomite tekke vältimiseks on vajalik ravi järkjärguline lõpetamine.
(*Ainult 45 mg annuse jaoks:
Esprital on saadaval kolmes tugevuses 15, 30 ja 45 mg, mis võimaldab täpset annustamist.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus mirtasapiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Mirtasapiini kasutamise puhul on täheldatud luuüdi depressiooni, mis tavaliselt väljendub granulotsütopeenia või agranulotsütoosina. See ilmneb tavaliselt pärast 4...6 ravinädalat, kuid on
tavaliselt pärast ravi lõpetamist pöörduv. Harva täheldati ka pöörduvat agranulotsütoosi mirtasapiini kliiniliste uuringute käigus. Arst peaks olema tähelepanelik selliste sümptomite tekkimise suhtes nagu
palavik, kurguvalu, stomatiit vm infektsiooninähud; selliste nähtude ilmnemisel tuleb ravi katkestada ja teha vereanalüüs.
Ravimi ettevaatlik kasutamine ja hoolikas järelevalve on vajalikud patsientide puhul, kellel on: - epilepsia või orgaaniline ajusündroom, kuigi kliiniline kogemus näitab, et epilepsiahooge esineb
mirtasapiinravi ajal harva;
- maksa- või neerupuudulikkus;
- südamehaigused, näiteks erutusjuhtehäired, stenokardia või hiljutine müokardiinfarkt, mis vajab tavapäraseid ettevaatusabinõusid ja ettevaatust, kui samal ajal manustatakse teisi ravimeid;
- hüpotensioon.
Nagu teistegi antidepressantide puhul, tuleb olla ettevaatlik ravimi määramisel patsientidele, kellel on:
- urineerimishäired, näiteks prostata hüperplaasia (kuigi mirtasapiinil on vaid nõrk antikolinergiline aktiivsus);
- äge kinnise nurga glaukoom ja suurenenud silmasisene rõhk (ravi ajal mirtasapiiniga on nende probleemide tekkerisk väga madal, kuna mirtasapiin omab nõrka antikolinergilist toimet);
- suhkurdiabeet.
Ravi tuleks katkestada ikteruse ilmnemisel.
Nagu teistegi antidepressantide puhul, tuleb arvesse võtta järgmist.
- Antidepressantide manustamisel võib patsientidel, kes põevad skisofreeniat või teisi psüühikahäireid, esineda psühhootiliste nähtude süvenemist; ka paranoilised mõtted võivad
tugevneda.
- Kui ravitakse bipolaarse häire depressiivset faasi, võib tekkida üleminek maania faasi.
- Suitsiidiohu tõttu tuleks, eriti ravi algul, anda patsiendile vaid piiratud arv Esprital-tablette.
- Kuigi antidepressandid ei tekita sõltuvust, võib pikaajalise ravi järsk katkestamine põhjustada iiveldust, peavalu, halba enesetunnet, ärevust ja ärritust.
- Eakad patsiendid on sageli palju tundlikumad, eriti antidepressantide kõrvaltoimete suhtes.
Mirtasapiiniga teostatud kliinilistes uuringutes ei ole eakatel patsientidel täheldatud suuremat kõrvaltoimete esinemissagedust kui teistes vanusegruppides. Seniajani on kogemusi siiski vähe.
- Mirtasapiini ja teiste SSRI-de kombinatsiooni koostoimed on toodud lõigus 4.5.
Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, Lappi laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohiks seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakodünaamilised koostoimed
Mirtasapiini ei tohiks manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega või kuni kahe nädala jooksul pärast MAO inhibiitorravi lõppu.
Mirtasapiin võib suurendada bensodiasepiinide ja teiste rahustite sedatiivset toimet. Nende ravimite määramisel koos mirtasapiiniga peab olema ettevaatlik.
Mirtasapiin võib suurendada alkoholi kesknärvisüsteemi pärssivat toimet. Seepärast peab patsientidele soovitama hoiduda alkohoolsete jookide tarbimisest.
Kui samaaegselt mirtasapiiniga kasutatakse teisi serotoniinergilisi ravimeid (nt SSRI), on oht koostoimeteks, mis võivad viia serotoniinisündroomi tekkeni. Turustamisjärgsetest kogemustest
nähtub, et serotoniinisündroomi tekib patsientidel, keda on ravitud kas ainult mirtasapiiniga või kombinatsioonis SSRI-ga, väga harva. Kui kombinatsiooni peetakse terapeutiliselt vajalikuks, tuleb
annuseid muuta ettevaatlikult ning patsienti serotoniinergilise ülestimulatsiooni alguse nähtude suhtes piisava põhjalikkusega jälgida.
Samaaegse ravi puhul mirtasapiini ja liitiumiga ei ole inimestel täheldatud olulisi kliinilisi koostoimeid ega muutusi farmakokineetikas.
Farmakokineetilised koostoimed
Mirtasapiin metaboliseeritakse peaaegu täielikult CYP2D6 ja CYP3A4 poolt ning vähemal määral ka CYP1A2 poolt. Koostoimeuuring tervetel vabatahtlikel näitas, et püsiseisundi tingimustes ei oma
paroksetiin (CYP2D6 inhibiitor) toimet mirtasapiini farmakokineetikale. Samaaegne CYP3A4 tugeva inhibiitori, ketokonasooli, manustamine suurendas mirtasapiini maksimaalset plasmakontsentratsiooni
ligikaudu 40% võrra ja AUC-d ligikaudu 50% võrra. Seepärast tuleb mirtasapiini ja CYP3A4 tugevate inhibiitorite, HIV proteaasi inhibiitorite, asoolitüüpi seentevastaste preparaatide, erütromütsiini või
nefasodooni samaaegsel manustamisel ettevaatlik olla.
CYP3A4 indutseerija karbamasepiin suurendas mirtasapiini kliirensit ligikaudu kahekordselt, põhjustades mirtasapiini plasmakontsentratsiooni vähenemise 45…60%. Kui karbamasepiin või mõni
teine maksa metabolismi indutseerija (nt rifampitsiin või fenütoiin) lisatakse mirtasapiinravile, võib osutuda vajalikuks mirtasapiini annuse suurendamine. Kui ravi nimetatud ravimitega katkestatakse,
võib osutuda vajalikuks mirtasapiiniannuse vähendamine.
Tsimetidiini samaaegsel manustamisel võib mirtasapiini biosaadavus rohkem kui 50% võrra suureneda. Mirtasapiini annust võib olla vaja vähendada, kui alustatakse samaaegset ravi
tsimetidiiniga või suurendada, kui tsimetidiinravi lõpetatakse.
In vivo koostoimeuuringutes ei mõjutanud mirtasapiin risperidooni ega paroksetiini (CYP2D6 substraadid), karbamasepiini (CYP3A4 substraat), amitriptülliini ega tsimetidiini farmakokineetikat.
Varfariini saavatel patsientidel põhjustas mirtasapiin annuses 30 mg üks kord ööpäevas väikese, kuid statistiliselt olulise tõusu INR väärtustes. Ei saa välistada, et mirtasapiini suuremate annuste korral on
see toime rohkem väljendunud. Varfariini ja mirtasapiini samaaegse ravi korral on soovitatav kontrollida patsiendi INR taset.

4.6 Rasedus ja imetamine
Puuduvad piisavad andmed mirtasapiini kasutamisest rasedatel naistel. Uuringud loomadel ei ole näidanud kliiniliselt olulist teratogeenset toimet ega toksilisust viljakusele (vt lõik 5.3). Potentsiaalne
ohtlikkus inimestel ei ole teada. Mirtasapiini ei tohiks raseduse ajal kasutada, kui see pole just selgelt näidustatud pärast hoolikat kliinilise kasu ja riski suhte kaalumist.
Kuigi loomkatsed näitavad, et mirtasapiin eritub rinnapiima ainult väga väikestes kogustes, ei ole mirtasapiini kasutamine rinnaga toitvatel emadel soovitatav. Inimeste kohta uuringud puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Mirtasapiin võib mõõdukalt halvendada patsiendi kontsentratsiooni- ja tähelepanuvõimet, eriti just ravi alguses. Seda peaks patsient arvesse võtma, enne erilist tähelepanelikkust ja
kontsentratsioonivõimet nõudvate ülesannete täitmist nagu autojuhtimine ja ohtlike masinatega töötamine.

4.8 Kõrvaltoimed
Depressiivsetel patsientidel võib esineda rida sümptomeid, mis võivad olla seotud haiguse endaga.
Seetõttu on mõnikord raske vahet teha, millised sümptomid on põhjustatud haigusest endast ja millised on mirtasapiini kõrvaltoimed.
Organsüsteem klass
Sageli
(1-10%)
Aeg-ajalt
(0,1-1%)
Harva
(0,01-1%)
Vere ja lümfisüsteemi häired
Äge luuüdi depressioon
(eosinofiilia,
granulotsütopeenia,
agranulotsütoos, aplastiline aneemia ja trombotsütopeenia (vt lõik 4.4)
Ainevahetus ja toitumishäired
Söögiisu ja kehakaalu suurenemine
Psühhiaatrilised häired
Hirmuunenäod (elavad unenäod),
mania,
ärrituvus,
segasus,
hallutsinatsioonid,
ärevus*,
unetus
Närvisüsteemi häired Unisus (mis võib viia kontsentratsioonivõime languseni), ilmneb üldiselt ravi esimeste ravinädalate jooksul
(NB! Annuse vähendamine ei tekita uimasuse vähenemist, kuid võib kahjustada antidepressiivset toimet),
pearinglus,
peavalu
Pearinglus,
peavalu
Krambid (insuldid), treemor,
müokloonus,
paresteesia,
„rahutute jalgade” sündroom
Vaskulaarsed häired (ortostaatiline)
hüpotensioon/minestamine
Seedetrakti häired Iiveldus Suukuivus,
diarröa
Maksa ja sapiteede häired
Seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Eksanteem
Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused
Artralgia/müalgia
Üldised häired ja Üldine või paikne Uimasus
manustamiskoha reaktsioonid
turse, millega kaasneb kehakaalu suurenemine
*) Ärevus ja unetus võivad süveneda ning süvendada depressiooni sümptomeid. Mirtasapiinravi ajal on ärevuse ja unetuse tekkest ja ägenemisest teatatud väga harva.
Kuigi mirtasapiin ei tekita sõltuvust, näitab turustamisjärgne kogemus, et järsk ravi lõpetamine pärast pikaajalist manustamist võib aeg-ajalt tekitada võõrutussümptomeid. Enamus võõrutusreaktsioone on
kerged ja mööduvad iseenesest. Kõigi teadaolevate võõrutussümptomite hulgast on kõige enam täheldatud iiveldust, rahutust ja agitatsiooni. Nagu on soovitatud lõigus 4.2, tuleb ravi mirtasapiiniga
katkestada järk-järgult.

4.9 Üleannustamine
Praegused kogemused mirtasapiini üleannustamisega näitavad, et sümptomid on tavaliselt kerged. On täheldatud kesknärvisüsteemi depressiooni koos desorientatsiooni ja pikaajalise sedatsiooniga, millega
kaasneb tahhükardia ja kerge hüper- või hüpotensioon. Siiski on terapeutilistest annustest palju suuremate annuste manustamisel võimalus ka tõsisemateks juhtudeks (kaasa arvatud surmajuhud),
eriti kui üle annustatakse mitmeid ravimeid. Üleannustamist ravitakse aktiivsöega, säilitades samal ajal elulisi funktsioone ning teostades sümptomaatilist ravi. Vajadusel võib teha maoloputust.



Imendumine
Pärast Esprital-tablettide suukaudset manustamist imendub mirtasapiin kiiresti ja hästi (biosaadavus on ligikaudu 50%), saavutades maksimaalse kontsentratsiooni vereplasmas ligikaudu 2 tunni pärast. Toit
mirtasapiini farmakokineetikat ei mõjuta.
Jaotumine
Ligikaudu 85% mirtasapiinist seondub vereplasma valkudega. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 3-4 päeva pärast, seejärel enam kumulatsiooni ei toimu. Soovitatud annuste manustamisel on
mirtasapiini farmakokineetika lineaarne.
Metabolism ja eliminatsioon
Eliminatsiooni keskmine poolväärtusaeg on 20…40 tundi; harva on kirjeldatud ka pikemat poolväärtusaega (kuni 65 tundi), kuid noortel meestel on poolväärtusaeg olnud lühem. Mirtasapiini
metabolism on ulatuslik ning ravim eritub uriini ja väljaheitega mõne päeva jooksul.
Biotransformatsioon toimub peamiselt demetüülimise ja oksüdeerimise ning järgneva konjugeerimise kaudu. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidel näitavad, et tsütokroom P450 ensüümid
CYP2D6 ja CYP1A2 on seotud mirtasapiini 8-hüdroksümetaboliidi tekkega, kusjuures oletatakse, et CYP3A4 ensüüm on vastutav N-demetüül- ja N-oksiidmetaboliitide tekke eest. Demetüülmetaboliit on
farmakoloogiliselt aktiivne ja tema farmakokineetilised omadused on sarnased mittemetaboliseerunud ravimiga.
Patsientide erigrupid
Neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel võib mirtasapiini kliirens väheneda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Tavapärastel farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, kartsinogeensuse, genotoksilisuse ja reproduktiivtoksilisuse uuringutel põhinevad prekliinilised andmed näitavad, et ravim ei kujuta
inimestele erilist ohtu. Mirtasapiin ei andnud kliiniliselt olulisi toimeid rottidel või koertel läbi viidud kroonilise toksilisuse ning rottidel või küülikutel läbiviidud reproduktiivtoksilisuse uuringutes.
Reproduktiivtoksilisuse uuringutes rottidel ja jänestel ei täheldatud teratogeenseid toimeid, kuigi uuringud teostati suurte annustega, mis ületasid 20- ja 17-kordselt maksimaalsed annused inimestel,
arvutatuna mg/m2 kohta. Siiski suurenes implantatsioonijärgne kadu, vähenes poegade sünnikaal ja vähenes poegade ellujäämisprotsent esimese kolme imetamispäeva jooksul. Mirtasapiin ei olnud
genotoksiline mitmetes järjestikustes testides, kus uuriti geenimutatsioone, kromosoomi- ja DNA kahjustusi. Kilpnäärme tuumoreid, mis leiti rottidel teostatud kartsinogeensusuuringutes, ja
maksarakkude neoplasme, mis avastati hiirtel teostatud kartsinogeensusuuringutes, peetakse liigispetsiifiliseks mittegenotoksiliseks vastusteks, mis on seotud pikaajalise raviga suurte annuste
maksaensüümide indutseerijatega.
6.1 Abiainete loetelu
Esprital 15: laktoosmonohüdraat, madal-asendatud hüproloos (hüdroksüpropüültselluloos LH 21)
maisitärklis, mikrokristalne tselluloos, preželatiniseeritud tärklis, veevaba kolloidne ränidioksiid,
magneesiumstearaat, talk, hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid, kollane raudoksiid.
Esprital 30: laktoosmonohüdraat, madal-asendatud hüproloos (hüdroksüpropüültselluloos LH 21),
maisitärklis, mikrokristalne tselluloos, preželatiniseeritud tärklis, veevaba kolloidne ränidioksiid,
magneesiumstearaat, talk, hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid, kollane raudoksiid, punane
raudoksiid.
Esprital 45: laktoosmonohüdraat, madal-asendatud hüproloos (hüdroksüpropüültselluloos LH 21),
maisitärklis, mikrokristalne tselluloos, preželatiniseeritud tärklis, veevaba kolloidne ränidioksiid,
magneesiumstearaat, talk, hüpromelloos, makrogool 6000, titaandioksiid.

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PVDC/alumiiniumfooliumist blisterpakend, pakendi infoleht, pappkarp.
Pakendi suurus: 30 tabletti (3 blistrit).

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
Zentiva a.s., Prague, Tšehhi Vabariik
Müügiloa nr:
Esprital 15: 472905
Esprital 30: 472705
Esprital 45: 472805
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
12.05.2005
SPC teksti kaasajastamise kuupäev:
050405
SPC sisestamise kuupäev:
06.07.2005
Küsi apteekrilt