ABILIFY TBL 15MG N28

Retseptiravim

15,09 €


Piirhind €15.09

Haigekassa 50% soodustusega €8.79

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €2.5


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Aripiprazolum
Toimeaine kogus
15 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N28

ATC Kood:
N05AX12
INN:
Aripiprazolum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
ANTIPSÜHHOOTILISED AINED

1. ABILIFY 15 mg tabletid

2. Iga tablett sisaldab 15 mg aripiprasooli.
Abiained vt lõik 6.1.

3. Iga tablett sisaldab 15 mg aripiprasooli.
Abiained vt lõik 6.1.

4.1 Näidustused
ABILIFY on näidustatud skisofreenia raviks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Peroraalne.
Soovitatav ABILIFY annus nii ravi alustamiseks kui ka ravivastuse säilitamiseks on 15 mg/päevas, manustatuna üks kord päevas sõltumata toidukordadest.
ABILIFY on efektiivne annuste vahemikus 15 kuni 30 mg/päevas. Suuremate, kui soovitatav 15 mg suuremate annuste tugevam toime ei ole tõestatud, sellegipoolest võivad üksikud patsiendid vajada
sellest kõrgemat annust. Suurimat ööpäevast annust 30 mg ei tohi ületada.
Lapsed ja noorukid: ABILIFY toimet ei ole uuritud alla 18-aastastel patsientidel.
Maksakahjustusega patsiendid: kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Andmeid annustamissoovituste andmiseks raske maksakahjustusega
patsientidele on ebapiisavalt. Sellistel patsientidel nõuab annuse muutmine ettevaatust. Suurima ööpäevase annuse, 30 mg kasutamine raske maksakahjustusega patsientidel vajab ettevaatust (vt
lõik 5.2).
Neerukahjustusega patsiendid: annuse kohaldamine ei ole neerukahjustusega patsientidel vajalik.
Eakad patsiendid: ABILIFY toimet üle 65-aastaste või vanemate skisofreenia patsientide ravis ei ole uuritud. Sellise populatsiooni suurema tundlikuse tõttu tuleks neil kaaluda hoiatavate kliiniliste
nähtude esinemisel ravi alustamist väiksema annusega (vt lõik 4.4).
Sugu: võrreldes meestega ei vaja naissoost patsiendid erinevat annust (vt lõik 5.2).
Suitsetamine: ABILIFY metaboolne rada ei tingi annuse kohaldamise vajadust suitsetajatel (vt lõik 4.5).
Aripiprasooli annust tuleb vähendada kui samaaegselt aripiprasooliga manustatakse ka tugevat CYP3A4 või CYP2D6 inhibiitorit. Kui lõpetatakse samaaegne ravi CYP3A4 või CYP2D6
inhibiitoriga, tuleb aripiprasooli annust suurendada (vt lõik 4.5).
Aripiprasooli annust tuleb suurendada kui samaaegselt aripiprasooliga manustatakse ka tugevat CYP3A4 indutseerijat. Kui lõpetatakse samaaegne ravi CYP3A4 indutseerijaga, tuleb aripiprasooli
annust vähendada soovitatava annuse tasemele (vt lõik 4.5).

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus aripiprasooli või ABILIFY ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Psühhoosivastaste ravimite manustamisel võib patsiendi kliiniline seisund paraneda alles mitme päevase kuni mitme nädalase raviga. Patsienti tuleb sel perioodil hoolikalt jälgida.
Hilisdüskineesia: aeg-ajalt on teatatud ilmnenud düskineesiast aripiprasooliga ravi ajal kuni üks aasta väldanud turustamiseelsetes uuringutes. Kaaluda tuleks annuse vähendamist või lõpetamist kui
ABILIFY'd saaval patsiendil ilmnevad hilisdüskineesia tunnused või sümptomid. Sellised sümptomid võivad ilmneda või ajutiselt halveneda ka pärast ravi lõpetamist.
Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS): MNS on psühhoosivastaste ravimite kasutamisele kaasnev potentsiaalselt eluohtlik sümptomite kompleks. Turustamiseelsetes uuringutes on aripiprasooliga
ravitud patsientidel MNS kirjeldatud harva. MNS kliiniliseks manifestatsiooniks on hüpertermia, rigiidsus, teadvushäired ja autonoomse regulatsiooni ebastabiilsus (ebakorrapärane pulss või vererõhu
kõikumine, tahhükardia, higistamine ja südame rütmihäired). Lisaks võib esineda kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Kõikide
psühhoosivastaste ravimite, sealhulgas ABILIFY manustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil ilmnevad võimalikud MNS tunnused või sümptomid või täiendavate MNS kliiniliste tunnusteta ebaselge
etioloogiaga kõrge palavik.
Krambid: aripiprasooli turustamiseelsetes kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatud krampidest.
Seetõttu tuleks aripiprasooli kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud krampe või krampidega seotud seisundeid.
Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed, sealhulgas ajurabandus, eakatel dementsusele kaasneva psühhoosiga patsientidel: kolmes platseebo-kontrollrühmaga uuringus aripiprasooliga eakatel
Alzheimeri tõvega kaasneva psühhoosiga patsientidel (keskmine vanus 84 a; vahemik 78-88 a) teatati tserebrovaskulaarsetest kõrvalnähtudest (nt ajurabandus, transitoorne isheemiline atakk), muuhulgas
ka surmaga lõppenud juhtudest. Tserebrovaskulaarseid kõrvalnähte kirjeldati nendes uuringutes ühtekokku 1,3% aripiprasooliga ravitud patsientidest võrreldes 0,6% platseebot saanud patsientidel.
Statistiliselt ei olnud see erinevus märkimisväärne. Kuigi ühes uuringus fikseeritud annustega täheldati aripiprasooliga ravitud patsientidel annusest sõltuvat seost tserebrovaskulaarsete kõrvalnähtudega.
ABILIFY ei ole näidustatud dementsusele kaasneva psühhoosi raviks.
Hüperglükeemia ja diabeet: atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitud patsientidel on registreeritud hüperglükeemiat, mõnedel juhtudel tõsist, millega on kaasnenud ketoatsidoos või hüperosmolaarne
kooma või surm. Uuringutes aripiprasooliga ei täheldatud märkimisväärset erinevust hüperglükeemiaga seotud kõrvalnähtude esinemissageduses (kaasaarvatud diabeet) ega glükeemia
laboratoorsete näitude kõrvalekaldes võrreldes platseeboga. Puuduvad otsesed võrdlusandmed, et hinnata hüperglükeemiaga seotud kõrvaltoimete täpset tekkeriski ABILIFY ja teiste atüüpiliste
antipsühhootikumidega ravitud patsientidel. Patsiente, keda ravitakse mistahes antipsühhootikumiga, sealhulgas ABILIFY’ga, tuleb jälgida hüperglükeemiale viitavate märkide ja sümptomite osas (nagu
polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning diabeediga või diabeedi tekkeriskiga patsientidel tuleb regulaarselt jälgida veresuhkru taset.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Tingituna antagonismist a1-adrenergilistesse retseptoritesse võib aripiprasool tugevdada teatud tüüpi antihüpertensiivsete ainete toimet.
Arvestades aripiprasooli peamiste KNS toimetega, nõuab selle kasutamine ettevaatust koos alkoholi ja teiste KNS mõjutavate ravimitega, millel on aripiprasooliga kattuvad kõrvaltoimed nagu sedatsioon
(vt lõik 4.8).
Teised ABILIFY'd potentsiaalselt mõjutavad ravimid:
Maohappe sekretsiooni blokaator, H2 antagonist famotidiin vähendab aripiprasooli imendumist, kuid arvatavasti on see efekt kliiniliselt ebaoluline.
Aripiprasooli metabolism kulgeb mööda mitut rada CYP2D6 ja CYP3A4 ensüümide kaudu, kuid mitte läbi CYP1A. Järelikult ei ole suitsetajatel annuse kohaldamine vajalik.
Tervetel isikutel teostatud kliinilises uuringus suurendas tugev CYP2D6 inhibiitor (kinidiin) aripiprasooli AUC 107%, kui Cmax ei muutunud. Aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli AUC ja
Cmax vähenesid vastavalt 32% ja 47%. Kui ABILIFY'd manustatakse koos kinidiiniga, tuleb ABILIFY annus vähendada umbes pooleni määratud annusest. Teistel tugevatel CYP2D6 inhibiitoritel nagu
näiteks fluoksetiinil ja paroksetiinil on sarnane toime ja tingivad seetõttu samasuguse annuse vähendamise.
Tervetel isikutel teostatud kliinilises uuringus suurendas tugev CYP3A4 inhibiitor (ketokonasool) aripiprasooli AUC and Cmax vastavalt 63% and 37%. Aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli AUC
ja Cmax suurenesid vastavalt 77% ja 43%. Tugeva CYP3A4 inhibiitori samaaegne manustamine aeglastele CYP2D6 metaboliseerijatele põhjustas aripiprasooli plasmakontsentratsiooni suurenemist
võrreldes kiirete CYP2D6 metaboliseerijatega. Loodetav kasu peab ületama võimaliku ohu patsiendile kui kaalutakse ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegset manustamist koos
ABILIFY'ga. Kui ketokonasooli manustatakse koos ABILIFY'ga, tuleb ABILIFY annust vähendada pooleni määratust. Teised tugevad CYP3A4 inhibiitorid nagu näiteks itrakonasool ja proteaasi
inhibiitorid on arvatavasti samasuguse toimega ja tingivad seetõttu samasuguse annuse vähendamise.
Ravi lõpetamisel CYP2D6 või 3A4 inhibiitoriga tuleb ABILIFY annus suurendada tasemele nagu see oli enne kaasneva ravi alustamist.
Pärast tugeva CYP3A4 indutseerija karbamasepiini samaaegset manustamist olid aripiprasooli Cmax ja AUC geomeetrilised keskmised vastavalt 68% ja 73% madalamad võrreldes ainult aripiprasooli
(30 mg) manustamisega. Samuti oli dehüdroaripiprasooli Cmax ja AUC geomeetriline keskmine vastavalt 69% ja 71% madalam võrreldes ainult aripiprasooli manustamisel esinenud väärtusega.
ABILIFY annus tuleb suurendada kahekordseks kui ABILIFY'd manustatakse samaaegselt karbamasepiiniga. Teised tugevad CYP3A4 indutseerijad (nagu näiteks rifampitsiin, rifabutiin,
fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, efavirenz, nevirapiin ja lihtnaistepunaürt (Hypericum perforatum)) evivad ilmselt sarnast toimet ja tingivad samasugust annuse suurendamist. Pärast ravi lõpetamist
tugeva CYP3A4 indutseerijaga tuleb, ABILIFY annus vähendada varasemale tasemele.
Kui aripiprasooli manustati samaaegselt valproaadi või liitiumiga ei täheldatud kliiniliselt olulist aripiprasooli kontsentratsiooni muutust.
Võimalik ABILIFY mõju teistele ravimitele:
Kliinilistes uuringutes aripiprasooli annusega 10...30 mg/päevas ei täheldatud sellel mõju CYP2D6 (dekstrometorfaan / 3-metoksümorfinaani suhe), 2C9 (varfariin), 2C19 (omepratsool) ja 3A4
(dekstrometorfaan) substraatide metabolismile. Samuti ei näidanud aripiprasool ega dehüdroaripiprasool võimet mõjutada in vitro CYP1A2 vahendatud metabolismi. Seega on
ebatõenäoline, et aripiprasoolil on kliiniliselt olulisi koostoimeid ravimitega, mida need ensüümid mõjutavad.

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus:
Rasedatel ei ole aripiprasooliga teostatud asjakohaseid kontrollitud uuringuid. Loomuuringutega ei saa välistada arenguhäirete võimalust (vt lõik 5.3). Patsientidele tuleb soovitada võtta ühendus oma arstiga
kui nad rasestuvad või soovivad jääda rasedaks ravi ajal aripiprasooliga. Kuna inimesel kasutamise ohutust näitav informatsioon on ebapiisav ja loomadel teostatud reproduktiivsusuuringute andmed on
tähelepanu nõudvad, ei või seda ravimit raseduse ajal kasutada, kui oodatav kasu ei ületa selgelt võimalikku riski lootele.
Imetamine:
Rottidel eritus aripiprasool laktatsiooni ajal piima. Ei ole teada, kas aripiprasool eritub rinnapiimaga ka naistel. Patsientidele tuleb soovitada mitte rinnaga toita, kui nad võtavad aripiprasooli.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Nagu teistegi psühhoosivastaste ravimitega, tuleb patsiente hoiatada kasutamast ohtlikke masinaid, sealhulgas mootorsõidukeid, kuni on täiesti kindel, et aripiprasool ei mõjuta võimet masinatega
töötada või sõidukeid juhtida.

4.8 Kõrvaltoimed
Järgmised ebasoovitavad toimed esinesid sagedamini (= 1/100) kui platseebol või olid määratletud kui võimalik meditsiiniliselt oluline kõrvaltoime (*):
Närvisüsteemi häired
Sage (> 1/100, < 1/10): uimasus, unetus, akatiisia, unisus, treemor
Silma kahjustused
Sage (> 1/100, < 1/10): ähmane nägemine
Südame häired
Aeg-ajalt (> 1/1000, < 1/100): tahhükardia*
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt (> 1/1000, < 1/100): ortostaatiline hüpotensioon*
Seedetrakti häired
Sage (> 1/100, < 1/10): iiveldus, oksendamine, düspepsia, kõhukinnisus
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage (> 1/100, < 1/10): peavalu, asteenia
Ekstrapüramidaalsümptomid (EPS): aripiprasooliga ravitud patsientidel oli 52-nädalat väldanud kontrollrühmaga pikaajalises kliinilises uuringus üldiselt madalam EPS esinemus (27,1%), sealhulgas:
parkinsonism, akatiisia ja düstoonia, võrreldes haloperidooliga (59,2%) ravitud patsientidega.
26-nädalat väldanud platseebo kontrollrühmaga pikaajalises kliinilises uuringus oli EPS esinemus 20,3% aripiprasooliga ravitud patsientidel ja 13,1% platseebot saanud patsientidel. Teises 26-nädalat
väldanud kontrollrühmaga pikaajalises kliinilises uuringus oli EPS esinemus 16,8% aripiprasooliga ja 15,7% olansapiiniga ravitud patsientidel.
Meditsiiniliselt olulist erinevust ei ilmnenud, kui kliiniliselt potentsiaalselt oluliste rutiinsete labornäitajate muutustega patsientide hulka võrreldi aripiprasooli ja platseebo rühma vahel.
Valdavalt mööduvat ja asümptomaatilist kreatiinfosfokinaasi (KFK) tõusu täheldati 3,9% aripiprasooliga ravitud haigetel võrreldes 3,6% platseebot saanud haigetel.
Muud tähelepanekud:
Antipsühhootilise raviga kaasnevad ebasoovitavad toimed, sealhulgas maliigne neuroleptiline sündroom, hilisdüskineesia, krambid, tserebrovaskulaarsed kõrvalnähud eakatel dementsusega
patsientidel, hüperglükeemia ja diabeet, on esinenud ka ravi ajal aripiprasooliga (vt lõik 4.4).
Turustamisjärgselt
Turustamisjärgselt on väga harva täheldatud järgnevalt nimetatud kõrvaltoimeid (arvestus põhineb patsientide hulgal):
Immuunsüsteemi häired: allergiline reaktsioon (nt anafülaktiline reaktsioon, angioödeem, sügelemine või urtikaaria)
Psühhiaatrilised häired: närvilisus, agiteeritus
Närvisüsteemi häired: kõnehäired
Vaskulaarsed häired: sünkoop
Seedetrakti häired: suurenenud süljeeritus, pankreatiit
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: jäikus, müalgia, rabdomüolüüs
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: valu rindkeres
Uuringud: tõusnud
kreatiinfosfokinaas,alaniinaminotransferaas
(ALAT) ja aspartaataminotransferaas (ASAT)

4.9 Üleannustamine
Kliinilistes uuringutes aripiprasooli tahtmatu või tahtliku üledoosiga kuni annuseni 1080 mg, ei täheldatud surmajuhte. Täheldati aripiprasooli üleannustamise märke ja sümptomeid nagu iiveldus,
oksendamine, nõrkus, kõhulahtisus ja unisus.
Turustamisjärgsel perioodil aripiprasooli kuni 450 mg üleannuse korral registreeriti täiskasvanud patsientidel märke ja sümptomeid nagu tahhükardia ja oksendamine. Lisaks on registreeritud
aripiprasooli (kuni 195 mg) tahtmatuid üleannustamisi lastel. Täheldati meditsiiniliselt tõsiseid märke ja sümptome, sealhulgas ekstrapüramidaalsümptomid ja mööduv teadvuse kaotus.
Üleannustamise korral tuleb keskenduda asjakohase toetava ravi osutamisele, tagada hingamisteede avatus, oksügenisatsioon ja ventilatsioon ning osutada sümptomaatilist ravi. Arvestada tuleb ka
võimalusega, et võetud on mitut ravimit. Koheselt tuleb alustada kardiovaskulaarse seisundi monitooringut koos pideva elektrokardiograafiaga võimalike rütmihäirete avastamiseks. Kindla või
võimaliku aripiprasooli üleannustamise korral tuleb patsiendi seisundit kontrollida ja jälgida kuni taastumiseni.
Aktiivsöe (50 g) manustamine üks tund pärast aripiprasooli vähendas aripiprasooli Cmax umbes 41% ja AUC umbes 51% võrra, mis osutab, et aktiivsüsi võib olla efektiivne.
Kuigi pole andmeid hemodialüüsi toimest aripiprasooli üleannustmise raviks, on vähe tõenäoline, et hemodialüüsist oleks üleannustmise korral kasu, sest aripiprasool on ulatuslikult seotud
plasmavalkudega.


5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: antipsühhootiline ravim,

ATC kood; N05 AX12

Välja on pakutud, et aripiprasooli toime skisofreenia korral on tingitud dopamiini D2 ja serotoniini 5HT1a retseptorite osalise agonismi kombineerumisest serotoniin 5HT2a retseptorite
antagonismiga. Aripiprasool näitab antagonistlikku toimet hüperaktiivse dopamiinergilise süsteemiga loommudelitel ja agonistliku toimet hüpoaktiivse dopamiinergilise süsteemiga loommudelitel.
Aripiprasool näitab kõrget sidumisafiinsust in vitro dopamiini D2 ja D3, serotoniini 5HT1a ja 5HT2a retseptoritega ja mõõdukat afiinsust dopamiini D4, serotoniini 5HT2c ning 5HT7, alfaadrenergiliste ja
histamiini H1 retseptoritega. Aripiprasool näitab samuti mõõdukat sidumisaktiivsust serotoniini tagasihaarde retseptoritega ega näita märkimisväärset afiinsust muskariiniretseptoritesse. Mõned teised
aripiprasooli kliinilised toimed on seletavad interaktsioonidega dopamiini ja serotoniini retseptorite alatüüpide kõrval ka teiste retseptoritega.
Annus vahemikus 0,5 kuni 30 mg üks kord ööpäevas tervetele katsealustele 2 nädala kestel manustatud aripiprasool põhjustas annusest sõltuva 11C-raklopriidi, spetsiifilise D2/D3 retseptorite
ligandi sidumise vähenemise sabatuumas ja putaamenis positronemissioontomograafial.
Täiendav informatsioon kliinilistest uuringutest:
Skisofreenia: kolmes lühikeses (4 kuni 6 nädalat) platseebo kontrollrühmaga uuringus positiivsete või negatiivsete sümptomitega 1228 skisofreenia patsiendil näitas aripiprasool platseeboga võrreldes
statistiliselt märkimisväärselt suuremat psühhoosi sümptomite paranemist.
Ravi jätkudes on ABILIFY efektiivne kliinilise paranemise säilitamiseks. Haloperidooli kontrollrühmaga 52-nädalases uuringus oli säilinud ravivastusega patsientide osakaal ühesugune (77%
aripiprasooli ja 73% haloperidooli rühmas). Üldine uuringus lõpuni osalenute määr oli märkimisväärselt kõrgem aripiprasooli saanud patsientidel (43%) võrreldes haloperidooli saanud
patsientidega (30%). Teiseste tulemusnäitajatena kasutatud hinnanguskaaladel, sealhulgas PANSS ja Montgomery-Asbergi depressiooni hinnanguskaala näitasid haloperidoolist oluliselt suuremat
paranemist.
Stabiilsetel kroonilise skisofreenia patsientidel teostatud 26-nädalases platseebo kontrollrühmaga uuringus oli aripiprasooli rühmas märkimisväärselt suurem ägenemiste sageduse vähenemine, 34%
aripiprasooli ja 57% platseebo rühmas.
Kehakaalu tõus: kliinilistes uuringutes ei ole aripiprasool näidanud põhjustavat kliiniliselt olulist kehakaalu tõusu. Olansapiini kontrollrühmaga toppeltpimendatud 26-nädalat väldanud
multinatsionaalses uuringus 314 skisofreenia patsiendil, kus kehakaalu tõus oli esmaseks tulemusnäitajaks oli aripiprasooli (N= 18 või 13% hinnatavatest patsientidest) saanud patsientidel
vähemalt 7% kehakaalu tõus ravieelsega (so vähemalt 5,6 kg lisandumine keskmisele ravieelsele kehakaalule ~80,5 kg) märkimisväärselt harvem võrreldes olansapiini (N= 45 või 33% hinnatavatest
patsientidest) saanud patsientidega.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine:
Aripiprasool imendub hästi, plasmakontsentratsiooni piik esineb umbes 3...5 tundi pärast annustamist.
Aripiprasooli presüsteemne metabolism on minimaalne. Absoluutne biosaadavus peroraalselt manustatud tablettide korral on 87%. Rasvarohke eine ei mõjuta aripiprasooli farmakokineetikat.
Jaotumine:
Aripiprasool jaotub laialdaselt organismis, näiv jaotusruumala on 4,9 l/kg, mis viitab ulatuslikule ekstravaskulaarsele jaotumisele. Terapeutilistes kontsentratsioonis seonduvad aripiprasool ja
dehüdroaripiprasool enam kui 99% ulatuses seerumivalkudega, peamiselt albumiiniga.
Metabolism:
Aripiprasool metaboliseerub ulatuslikult maksas peamiselt mööda kolme biotransformatsiooni rada: dehüdrogeenimine, hüdroksüleerumine ja N-dealküleerumine. In vitro uuringute andmetel toimub
aripiprasooli dehüdrogeenimine ja hüdroksüleerimine CYP3A4 ja CYP2D6 ensüümide vahendusel ning N-dealküleerumist katalüüsib CYP3A4. Peamise süsteemsest tsirkulatsioonis olevast aktiivsusest
moodustab muutumatu aripiprasool. Tasakaaluolukorras moodustab aktiivne metaboliit dehüdroaripiprasool umbes 40% aripiprasooli AUC plasmas.
Eliminatsioon:
Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on umbes 75 tundi aripiprasooli kiiretel CYP2D6 metaboliseerijatel ja 146 tundi aeglastel metaboliseerijatel.
Aripiprasooli kogukliirens on 0,7 ml/min/kg, milles peamine on maksakliirens.
Pärast ühekordse [14C]-märgitud aripiprasooli peroraalset manustamist eritus umbes 27% manustatud radioaktiivsusest uriini ja umbes 60% väljaheitega. Alla 1% aripiprasoolist eritus muutumatult uriiniga
ja umbes 18% eritus muutumatult väljaheitega.
Farmakokineetika erinevatel haigete rühmadel
Eakad:
Tervetel eakatel ja noortel täiskasvanutel ei ole aripiprasooli farmakokineetikas erinevusi, samuti ei ole täheldatud vanusel märgatavat mõju, kui farmakokineetikat on analüüsitud erinevas vanuses
skisofreeniahaigete populatsioonil.
Sugu:
Tervetel meestel ja naistel ei ole täheldatud märgatavaid erinevusi aripiprasooli farmakokineetikas, samuti ei ole täheldatud soost tingitud erinevusi, kui farmakokineetikat on analüüsitud skisofreenia
patsientidel.
Suitsetamine ja rass:
Farmakokineetika hindamine populatsioonil ei ole toonud esile tõendeid rassist sõltuvate erinevuste kohta või suitsetamise mõjust aripiprasooli farmakokineetikale.
Neeruhaigused:
Aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli farmakokineetilised omadused on leitud olevat sarnased raske neeruhaigusega ja tervetel noortel subjektidel.
Maksahaigused:
Erineva raskusega maksatsirroosi (Child-Pugh klassid A, B, ja C) patsientidel teostatud ühekordse annuse manustamise uuring ei toonud esile maksakahjustuse olulist mõju aripiprasooli ja
dehüdroaripiprasooli farmakokineetikale, kuid uuringus osales vaid 3 patsienti klass C maksatsirroosiga, mis on ebapiisav tegemaks järeldusi nende metaboolse kapatsiteedi kohta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Tavapärastel ohutusfarmakoloogilistel, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktiivse toksilisuse uuringutest saadud prekliinilised ohutusandmed ei viita võimalikele
ohtudele inimesel.
Ainult annustes, mis arvestatavalt ületavad maksimaalse ekspositsiooni inimesele ilmnesid toksikoloogiliselt olulised toimed, mis viitab nende toimete vähesele kuni ebaolulisele kliinilisele
tähendusele. Need olid: annusest sõltuv neerupealise toksilisus (pigment lipofusiini kogunemine ja/või parenhüümi rakkude kadumine) rottidel pärast 104 nädalat väldanud annustamist 20 kuni
60 mg/kg/päevas (ületab 3 kuni 14 korda inimesel suurima soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC) ning sagenenud adrenokortikaalne kartsinoom ja kombineeritud
adrenokortikaalne adenoom / kartsinoom emastel rottidel annustamisel 60 mg/kg/päevas (ületab 14 korda inimesel suurima soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC).
Ahvidel oli kolelitiaas täiendavaks leiuks, mis oli tingitud aripiprasooli hüdroksü-metaboliidi sulfaat konjugaadi pretsipitatsioonist sapis 25 kuni 125 mg/kg/päevas annuse manustamisel (ületab 1 kuni
3 korda suurima kliiniliselt soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC või 16 kuni 81 korda inimesele soovitatava maksimaalse mg/m2 põhineva annuse). Enamgi, 39-nädalat
väldanud uuringus suurima soovitatava annuse, 30 mg päeavas, manustamisel inimesele oli hüdroksüaripiprasooli sulfaat konjugaadi kontsentratsioon inimese sapis vähem kui 6% ahvidel
esinenud kontsentratsioonist, see moodustab vaid vähese osa (6%) in vitro kogulahustuvusest.
Põhinevalt kõigil nõutavail standardsetel genotoksilisuse uuringute tulemusel võib aripiprasooli pidada mitte-genotoksiliseks. Reproduktsiooni toksilisuse uuringutes ei kahjustanud aripiprasool viljakust.
Toksilisust arengule, sealhulgas annusest sõltuvat luustumise hilinemist lootel ja võimalikke teratogeenseid toimeid täheldati rottidel subterapeutilist ekspositsiooni (AUC-st lähtuvalt) andva
annustamise korral ja küülikutel annustamise korral, mis andis 3 ja 11 korda suurima inimesele kliiniliselt soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC. Toksilisus emasloomale
esines samasugusel annustamisel, mis põhjustas ka toksilisust arengule.

6.1 Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Hüdroksüpropüültselluloos
Magneesiumstearaat
Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
ABILIFY tabletid on saadaval üheannuselises perforeeritavas alumiiniumblister pakendis, karbis on 14 x 1, 28 x 1, 49 x 1, 56 x 1, 98 x 1 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
Otsuka Pharmaceutical Europe Ltd.
Commonwealth House, 2 Chalkhill Road
Hammersmith - London W6 8DW - Ühendkuningriik
Müügiloa nr:
EU/1/04/276/011-015
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
4. juunil 2004
SPC sisestamise kuupäev:
20.09.2005
Küsi apteekrilt