VENTOLIN SOL PRO INHALATIONIBUS 5MG/ML 20ML
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: Annustatud aerosool, mis väljutab korraga huulikusse vastavalt 100 µg salbutamooli.
Inhalatsioonilahuse 1 ml sisaldab 5 mg salbutamoolsulfaati.
OMADUSED JA FARMAKOKINEETIKA: Salbutamool on valikuline b-2-adrenomimeetikum. Terapeutiliste annuste kasutamisel toimib bronhide b-2-adrenoretseptoritesse, kusjuures toime südamelihase b-1-adrenoretseptoritesse on nõrk või puudub.
Salbutamooli poolväärtusaeg veeni manustamisel on 4...6 tundi. Salbutamool eritub osaliselt neerude kaudu muutumatul kujul, osaliselt aga inaktiivse sulfaatse konjugaadina, mis eritub samuti peamiselt uriiniga. Väljaheitega eritub väike osa salbutamoolist. Enamus manustatud salbutamoolist eritub 72 tunni jooksul, seonduvus plasmavalkudega on 10%.
Inhaleerimisel jõuab 10...20% manustatud annusest alumistesse hingamisteedesse, ülejäänu hin-gatakse välja või satub neelu (kust see neelatakse alla). Alumistesse hingamisteedesse sattunud osa imendub kopsukudedesse ja vereringesse. Ravim ei metaboliseeru kopsus, vaid jõudes süsteemsesse ringesse metaboliseerub maksas ning eritub peamiselt uriiniga fenoolsulfaadina või muutumatul kujul.
Manustatud annuse allaneelatud osa imendub seedetraktist ning metaboliseerub ja eritub peamiselt uriiniga.
Astma, kroonilise bronhiidi ning emfüseemi korral kutsub salbutamool esile pöörduva, lühiajalise kestusega (4...6 tundi) bronhodilatatsiooni.
NÄIDUSTUSED: Bronhiaalastma. Bronhospasm kroonilise bronhiidi või kopsuemfüseemi korral.
ANNUSTAMINE: Inhalatsiooni aerosool. Antud ravimit kasutatakse eranditult sissehingamise teel. Patsient, kellele inhalaatori kasutamine valmistab raskusi, võib koos VENTOLIN-inhalaatoriga kasutada spetsiaalset VOLUMATIC vahemahutit.
Salbutamooli toime kestab 4...6 tundi.
Vajadus suurendada ravimi annust viitab astma süvenemisele. Sel juhul tuleb muuta patsiendi raviplaani ning kaaluda samaaegset glükokortikosteroidteraapiat.
Preparaadi kestva kasutamisega võivad kaasneda kõrvalnähud, mistõttu võib nii ravimi annust kui manustamissagedust suurendada vaid pärast arstiga konsulteerimist.
Ägeda bronhospasmi leevendamine: täiskasvanule manustada 100 µg või 200 µg; lapsele 100 µg (vajadusel kuni 200 µg).
Kehalisest koormusest tingitud bronhospasmi profülaktika: täiskasvanule 200 µg enne koormust, lapsele 100 µg enne koormust (vajadusel annust suurendada kuni 200 µg).
Kestvaks raviks: täiskasvanule kuni 200 µg neli korda ööpäevas, lapsele kuni 200 µg neli korda ööpäevas.
Juhul kui VENTOLIN’i kasutatakse vastavalt vajadusele, ei tohi teda manustada sagedamini kui neli korda ööpäevas. Kui tekib vajadus ravimit sagedamini kasutada või tuleb annust suurendada, siis on see astma süvenemise tunnuseks.
Inhalatsiooni-lahus. VENTOLIN-lahust võib kasutada ainult koos respiraatori või nebulisaatoriga arsti järelevalvel. Lahust ei tohi süstida.
1. Lühiajaline manustamine - lubatud kuni 4 korda ööpäevas.
Täiskasvanule lahjendatakse 0,5...1 ml VENTOLIN-lahust (2,5...5 mg salbutamooli) tavalise süstimiseks kasutatava naatriumkloriidihusega lõpliku mahuni 2...2,5 ml. Saadud lahus inhaleeritakse nebulisaa-toriga aerosooli moodustumise lõppemiseni. Kasutades korrektselt sobitatud nebulisaatorit võtab protseduur aega u. 10 min. Nebuli-saatorisse jäänud kasutamata lahus tuleb sealt eemaldada ja minema visata.
VENTOLIN-lahust võib lühiajaliseks manustamiseks kasutada ka lahjendamata kujul. Selleks pannakse nebulisaatorisse 2 ml VENTOLIN-lahust (10 mg salbutamooli), nebuliseeritud lahust tuleb hingata kuni bronhodilatatsiooni saabumiseni. Tavaliselt võtab see aega 3...5 minutit. Lapsele lühiajaliseks annustamiseks sobib sama skeem kui täiskasvanule. Tavaline annus alla 12-aastasele lapsele on 0,5 ml VENTOLIN-lahust (2,5 mg salbutamooli) lahjendatuna kuni 2...2,5 ml, kasutades lahjendamiseks tavalist süstitavat soolalahust. Mõnel juhul võib vajalikuks osutuda annuse suurendamine kuni 5 mg salbutamoolini.
Alla 18-kuu vanusel lapsel ei ole nebuliseeritava salbutamooli kliiniline efektiivsus kindlaks määratud. Ravi võib tekitada mööduvat hüpokseemiat, mistõttu võib osutuda vajalikuks toetav hapnikuravi.
2. Pidev manustamine - VENTOLIN-lahust lahjendatakse tavalise süstimiseks kasutatava naatriumkloriidilahusega nii, et iga ml lahust sisaldaks 50...100 µg salbutamooli. Valmis lahust manustatakse sobivalt reguleeritud nebulisaatoriga aerosoolina tavaliselt 1...2 mg tunnis.
VASTUNÄIDUSTUSED: Ülitundlikkus ravimi mõnede komponentide suhtes.
Kuigi enneaegse sünnitustegevuse vältimiseks manustatakse salbutamooli veeni (salbutamooli tablette kasutatakse harva), ei sobi inhaleeritav salbutamool selleks otstarbeks. Salbutamooli ei tohi kasutada abordiohu puhul.
ETTEVAATUST! Astma raviks peab tavaliselt kasutama järk-järgulist raviskeemi ning ravimi toimet patsiendile tuleb jälgida, lähtudes haiguse kliinilisest pildist ja kopsufunktsiooni testidest.
Lühiajalise toimega b-2-agonistide annuse suurenemine haigus-sümptomite pärssimiseks näitab kontrolli halvenemist astma üle. Sellises olukorras peab ravi muutma.
Ootamatu ja progresseeruv seisundi halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik ning sel juhul tuleb kaaluda glükokortikosteroidide manustamist või nende annuse suurendamist.
Türeotoksikoosi põdevale patsiendile tuleb salbutamooli manustada ettevaatlikult.
Kui varasem küllaldane salbutamooli inhaleeritav annus ei leevenda enam haigus-sümptomeid vähemalt 3 tunniks, peab patsient pöörduma arsti poole.
Patsientide inhalatsioonitehnikat peab kontrollima, kindlustamaks aerosooli aktiveerimist ja sissehingamise sünkroonsust, et kopsudesse jõuaks optimaalne kogus ravimit.
Patsiente, kes tarvitavad VENTOLIN-lahust kodus, tuleb hoiatada, et kui tavalise annuse toime või selle kestus väheneb, ei tohi ilma arsti korralduseta suurendada ravimi annust või selle sagedust. VENTOLIN-lahust tuleb kasutada ettevaatlikult juhul, kui on teada, et patsient on saanud suurtes kogustes teisi sümpatomimeetikume.
Ravi b-2-adrenomimeetikumidega (peamiselt parenteraalse ja inhaleeritud manustamise puhul) võib põhjustada hüpokaleemiat. Ägeda raske astma puhul on soovitatav olla eriti tähelepanelik, sest antud nähte võib võimendada samaaegne ravi ksantiiniderivaatide, glükokortikosteroidide ja diureetikumidega ning hüpoksia. Sellisel korral on soovitatav jälgida seerumi kaaliumisisaldust.
Üksikutel patsientidel, keda raviti nebuliseeritava salbutamooli ja ipratroopiumbromiidi kombinatsiooniga, täheldati ägeda kinnise nurgaga glaukoomi teket. Seetõttu tuleb nebuliseeritavate salbuta-mooli ja kolinoblokeerivate ravimite kombinatsiooni kasutada ette-vaatlikult. Patsientidele tuleb ravimi manustamise kohta anda täpsed juhtnöörid ja hoiatada, et nad väldiksid lahuse sattumist silma.
RASEDUS JA IMETAMINE: Ravimite manustamine raseduse ajal tuleb kõne alla vaid juhtudel, kui loodetav kasu emale on suurem kui võimalikud ohud lootele.
Salbutamooli on paljude aastate vältel manustatud inimestele ilma kõrvaltoimeteta, seetõttu on ravimit laialdaselt kasutatud enneaegse sünnitegevuse ärahoidmiseks. Kuid ravimi ohutuse kohta raseduse varases staadiumis on publitseeritud andmeid vähe. Loomkatsetes on pärast väga suurte annuste manustamist esinenud kahjulikke toimeid lootele.
Arvatavasti eritub salbutamool rinnapiima, seetõttu ei ole tema kasutamine rinnaga toitmise ajal soovitatav, v.a. juhtudel, kui oodatavad positiivsed tulemused kaaluvad üles potentsiaalseid ohte. Ei ole teada, kas rinnapiimas olev salbutamool avaldab vastsündinule kahjulikku toimet.
KÕRVALTOIMED: Ravim võib põhjustada kerget lihaste treemorit (tavaliselt kätes). Treemor on seotud ravimi annusega ning võib ilmneda kõigi b-adrenomimeetikumide kasutamisel. On esinenud lihaspinget, väga harva lihaskrampe.
Suurte annuste korral on mõnel patsiendil ilmnenud perifeerne vasodilatatsioon ning südametegevuse vähene kompensatoorne kiirenemine, tahhükardia. Mõnikord on täheldatud peavalusid.
Väga harva on tekkinud ülitundlikkusreaktsioon (urtikaaria, bronhospasm, hüpotensioon ning kollaps). Ravi b-2-adrenomimeetikumidega võib esile kutsuda tugevat hüpokaleemiat.
Sarnaselt teistele inhalatsiooniteraapiatele võib pärast manustamist ilmneda paradoksaalne bronhospasm koos hingeldusega. Sellisel juhul tuleb kohe kasutada mõnda teist kiiretoimelist bronhodilataatorit. VENTOLIN'i kasutamine tuleb lõpetada, patsient läbi vaadata ja vajaduse korral määrata alternatiivne ravi.
Sarnaselt teiste b-2-adrenomimeetikumidega on lastel harva täheldatud hüperaktiivsust.
Sissehingatav salbutamool võib esile kutsuda suu ja kurgu ärritust.
KOOSTOIMED: Salbutamooli ei tohi manustada koos mitteselektiivsete b-adrenoblokaatoritega (propranolool).
Salbutamooli võib manustada koos MAO-inhibiitoritega.
ÜLEANNUSTAMINE: Salbutamooli üleannustamise korral on eelistatav antagonist mõni kardioselektiivne b-adrenoblokaator. Juhul kui patsiendil on esinenud bronhospasme, tuleb b-adreno-blokaatoreid kasutada ettevaatlikult. Salbutamooli üleannustamisel võib tekkida hüpokaleemia, seetõttu tuleb jälgida seerumi kaaliumi-sisaldust.
SÄILITAMINE JA KÕLBLIKKUSAEG: Temperatuuril kuni 30°C, külmumise ja otsese päikesevalguse eest kaitstult, 3 aastat.
Nagu enamuse aerosoolpakendites olevate inhaleeritavate ravimite puhul, võib ravimi terapeutiline toime väheneda, kui balloon on külm.
Ballooni ei tohi avada, lõhkuda ega põletada (ka juhul, kui see on tühi).
PAKEND: Aerosool 200 annust (annuses 100 µg) balloonis, mis käib spetsiaalselt disainitud suletava huulikuga inhalaatori sisse.
Inhalatsioonilahus (5 mg/ml) 20 ml pudelis.
TOOTJA: GLAXO/WELLCOME
Info - originaal.