Nahamoodustised – kas aitab kosmeetik või nahaarst?

Vanuse kasvades kipub nahale tekkima healoomulisi moodustisi, mis tihtilugu silma riivavad ja murelikuks teevad.

Tekst: Krista Kiin

Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Kotka erahaigla dermatoveneroloog Bret Kaldvee sõnul on sagedasemad nahamuutused papilloomid, seborroilised keratoosid, dermatofibroomid ja kirssangioomid healoomulised. Mis tüüpi moodustistega on tegu ning millised on nende eemaldamisvõimalused?

Mõjuriteks geneetika, ülekaal või nahapõletik

Papilloomi ehk nahanäsa teab küllap igaüks. „Tegu on nahast kõrgema, peenikesel jalal oleva elastse moodustisega, mida kõige tihemini esineb silmalaugude, kaenla- ja rinnaaluste ning kubeme piirkonnas,“ selgitab dr Bret Kaldvee. Miks papilloomid tekivad, päris täpselt ei teata. Arvatakse, et üks põhjus võib olla papilloomviirus. Dr Kaldvee sõnul on teatud juhtudel soodustavad tegurid väike ülekaal või nahatrauma – viimast just kaenlaaluste või kubeme piirkonnas. Kui tekib hõõrdumine, ilmneb väike nahakahjustus, mis omakorda soodustab nahanäsade teket. Arsti kinnitusel on täheldatud esimeste papilloomide tekkimist raseduse ajal, mida seostatakse kasvufaktorite tõusuga sel perioodil. „Papilloomid on healoomulised ja üldiselt nende pärast muretsema ei pea,“ kinnitab dr Kaldvee.

Seborroilised keratoosid tekivad tavaliselt naha vananedes. „Õigupoolest on nimi üksjagu eksitav – nimetus seborroiline näitab eelkõige rasurikkaid keha piirkondi nagu skalp, nägu ja rinnak, aga tegelikult leiab neid paarimillimeetrisi kuni mõne sentimeetri laiusi moodustisi ka mujal,“ selgitab doktor. „Neid kipub esinema igal pool nahal: näol, pea, kehatüve, ala- või ülajäsemete piirkonnas ja ka mujal, välja arvatud peopesadel, jalataldadel ja limaskestadel. Mõned patsiendid on täheldanud, et seborroilisi keratoose on hakanud rohkem tekkima pärast suuri nahapõletikke või päikesepõletust.“ Arsti sõnul on nende teke seotud ka geneetilise eelsoodumusega. „Uuringud on näidanud, et seborroilisi keratoose esineb 90 protsendil üle 60-aastastest ja enamasti hakkavad need nahamuutused ilmnema 30–40ndates, üliharva 20ndates eluaastates,“ täpsustab ta. Tüüpiliselt on healoomulised seborroilised keratoosid nahast kõrgemad ning võivad värvuselt olla kollakad, aga ka pruunid ja süsimustad. Neid puudutades jääb näpu alla kare pind.

„Sagedased nahamoodustised on ka dermatofibroomid,“ jätkab dr Kaldvee. „Neid roosakas-pruunikaid kõvasid sõlmekesi näevad nahaarstid rohkem naistel ja eeskätt ala- või ülajäsemetel. Üks nende tekke põhjus võib ilmselt olla põletikureaktsioon sissekasvanud karvale või putukahammustusele. Dermatofibroomide suurus ulatub 0,5–1,5 sentimeetrini.“

SEBAMED UREA 10% SENSITIVE IHUPIIM 200ML

Tervisetoode

15,04 €

75,20 €/l

URIAGE BARIESUN PÄEVITUSJÄRGNE SPREI VÄRSKENDAV 150ML

Tervisetoode

Soodushind 19,45 €

129,67 €/l

Hind 25,45 €

169,67 €/l

BIONIKE PROXERA PSOMED KREEM 20% UUREA 200ML

Tervisetoode

19,29 €

96,45 €/l

EUCERIN ANTI-PIGMENT PÄEVAKREEM SPF30 50ML

Tervisetoode

Soodushind 34,85 €

697,00 €/l

Hind 47,85 €

957,00 €/l

BIONIKE B-LUCENT KREEM PIGMENDILAIKUDELE SPF50 40ML

Tervisetoode

Soodushind 19,35 €

483,75 €/l

Hind 25,05 €

626,25 €/l

BABE AALOE GEEL 90ML

Tervisetoode

Soodushind 6,15 €

68,33 €/l

Hind 7,94 €

88,22 €/l

Punased täpid ja maksaplekid

Kirssangioomid on healoomulised, väikesed veresoontepärased muutused, tavaliselt ühe kuni kolme millimeetrised erkpunased, vahel ka lillakad või sinakad täpid nahal. „Keegi päris täpselt ei tea, miks need tekivad, aga peaaegu igal 30+ vanuses inimesel, kellele teeme vastuvõtul kogu keha dermatoskoopia, mõned kirssangioomid leiame,“ selgitab dr Kaldvee.

„Sagedamini näeme kirssangioome skalbi piirkonnas või kehatüve ülaosas, kuid tihtipeale kohtab neid ka kätel või jalgadel,“ jätkab dr Kaldvee. „On teatud haigusi, mille korral tekib kirssangioome rohkem, kuid üksik punane täpp nahal ei viita kindlasti süsteemsele haigusele või probleemile. Kui nahal on mõned punetavad täpid, mis ei häiri, ei ole ravi vajalik.“

Üks levinud healoomulisi nahamuutusi on solaarlentiigod ehk maksaplekid. „Maksaga neil siiski seost ei ole,“ täpsustab arst. „Ainuke ühine nimetaja maksal ja solaarlentiigol on värvus. Seega kui inimesel on solaarlentiigo nahal – tüüpiliselt päikesele avatud piirkonnas nagu nägu, dekoltee, labakäed või selg – ei pea muretsema oma maksa tervise pärast. Tegemist on siiski päikesekahjustuse näitajaga.“ Üldiselt piisab dermatoskoobist, et olla kindel: tegemist on healoomulise solaarlentiigoga.

Dermatoloog toob selguse

Miks ühel inimesel tekib nahamoodustisi rohkem, teisel vähem? Bret Kaldvee sõnul mängib healoomuliste nahamuutuste tekkes rolli geneetiline eelsoodumus, lisaks päikesepõletus või väike ülekaal. Küll aga kipub vanuse kasvades igasuguseid nahamoodustisi juurde tulema.

Suuremat päikesekoormust nahal näitab solaarlentiigode olemasolu. „Mõnikord ütlevad patsiendid, et pole enam aastaid päevitanud, kuid solaarlentiigode teke on olnud intensiivsem justnimelt viimastel aastatel,“ toob dr Kaldvee välja. „Peab meeles pidama, et nahal on hämmastav mälu. Kõik päikesekahjustused jäävad nahale meelde, kuid esimesed pigmendiebaühtlused ja laienenud veresooned tekivad mõnikord alles aastaid või aastakümneid pärast suuremat päikesedoosi.“

Eespool nimetatud nahamuutused on kõik eeskätt kosmeetilised probleemid. „Kui aga mõni nahamuutus on teistest ikkagi erinev või kipub märgatavalt kasvama, peaks nahaarsti juures selle igaks juhuks üle vaatama,“ paneb dr Kaldvee südamele. „Kui dermatoloog on kinnitanud, et tegu on healoomuliste nahamuutustega, saab neid juba eemaldada.“

Millal ja mis meetodiga tasub nahamoodustisi eemaldada?

„Kui on kindel, et tegemist on kas papilloomi, seborroilise keratoosi, dermatofibroomi või kirssangioomiga, peaks neid eemaldama ainult siis, kui need inimest ennast häirivad, muidu mitte,“ rõhutab arst. „Kui dermatoloogil on tekkinud kahtlus, kas nahamoodustis ikka on dermatofibroom või seborroiline keratoos, võib ta vajadusel võtta väikese proovi, et diagnoosi kinnitada.“

Laseri või külmaga?

Kui nahamuutused siiski silma riivavad, on kirssangioomide* eemaldamiseks kõige tõhusamad laserid. „Minu isiklikuks lemmikuks on vaskulaarsete laserite kasutamine, sest protseduur on kiire, peaaegu valutu ja tavaliselt piisab ainult ühest laserimpulsist, et nahamuutusest jagu saada,“ selgitab dr Kaldvee. Kasutatakse ka krüoteraapiat ja elektroteraapiat.

Solaarlentiigode eemaldamisel eelistab Bret Kaldvee pigmendi lasereid, millega mõjutatakse pigmendirakku väga spetsiifiliselt.

Dermatofibroomi eemaldamiseks on kõige tõhusam kirurgiline meetod. Papilloomide eemaldamiseks võib kasutada laserit, teha krüoravi või eemaldada küretiga. Samuti annab arst seborroilistest keratoosidest vabanemisel nõu, kus seda protseduuri teha. „Kirurgiliselt nende nahamuutuste eemaldamist ma ei soovita, kuna nahale jääb märgatav arm,“ hoiatab arst. „Seborroiliste keratooside kõrvaldamiseks saab kasutada lasereid, laastbiopsiat, küretaaži või krüoteraapiat, millest ei jää armi. Paljudel juhtudel soovitan patsientidele ka uureat sisaldavaid kreeme, mis vähendavad keratooside kasvutendentsi.“

* Vaata ka YouTube: Dr Bret

Parim valik soodustooteid on neli korda aastas E-smaspäeval.

Toeta oma nahka!

ORTO KREEM ORTOMED NIISUTAV 10% UREA 500ML