SERDOLECT TBL 20MG N28

Retseptiravim

118,25 €


Piirhind €118.25

Haigekassa 50% soodustusega €60.37

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €2.5


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Sertindolum
Toimeaine kogus
20 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N28

ATC Kood:
N05AE03
INN:
Sertindolum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
ANTIPSÜHHOOTILISED AINED

1. SERDOLECT, 4 mg kaetud tabletid
SERDOLECT, 12 mg kaetud tabletid
SERDOLECT, 16 mg kaetud tabletid
SERDOLECT, 20 mg kaetud tabletid

2. Üks 4 mg õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 4 mg sertindooli.
Üks 12 mg õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 12 mg sertindooli.
Üks 16 mg õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 16 mg sertindooli.
Üks 20 mg õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 20 mg sertindooli.
INN. Sertindolum
Abiained vt lõik 6.1.

3. Õhukese polümeerikilega kaetud tabletid.
Tablettide kirjeldus:
4 mg: ovaalsed, kollased, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on kiri “S4”.
12 mg: ovaalsed, beežid, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on kiri “S12”.
16 mg: ovaalsed, punakaspruunid, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on kiri “S16”.
20 mg: ovaalsed, roosad, kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on kiri “S20”.

4.1 Näidustused
Skisofreenia ravi.
Kardiovaskulaarsetel ohutuskaalutlustel tohib sertindooli kasutada ainult patsientidel, kes ei talu vähemalt ühte teist antipsühhootilist ravimit.
Sertindooli ei tohi kasutada erakorralistes olukordades ägedate segasusseisundite kiireks leevendamiseks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Sertindooli manustatakse suu kaudu ühekordse ööpäevase annusena ja see ei sõltu söögiaegadest.
Sedatsiooni vajavatele patsientidele võib samaaegselt manustada bensodiasepiini.
Märkus: EKG-monitooring on vajalik enne sertindoolravi alustamist ja ravi ajal, vt lõik 4.4.
Kliinilised uuringud on näidanud, et sertindool põhjustab QT-intervalli pikenemist suuremal määral kui mõned teised antipsühhootikumid. Seetõttu tohib sertindooli kasutada ainult patsientidel, kes ei
talu vähemalt ühte teist antipsühhootilist ravimit.
Raviarstid peavad hoolikalt järgima vajalikke ohutusmeetmeid: vt lõik 4.3 ja 4.4.
Tiitrimine.
Kõigil patsientidel tuleb ravi alustada annusega 4 mg päevas. Seejärel tuleb annust suurendada 4 mg kaupa 4...5 päeva järel kuni optimaalse ööpäevase säilitusannuse saavutamiseni vahemikus 12...20 mg.
Sertindooli a1-blokeeriva toime tõttu võivad esmasel annuse tiitrimise perioodil ilmneda posturaalse hüpotensiooni sümptomid. 8 mg algannuse puhul või annuse kiirel suurendamisel suureneb oluliselt
posturaalse hüpotensiooni oht.
Säilitusravi.
Individuaalsest ravivastusest sõltuvalt võib annust suurendada kuni 20 mg-ni päevas. Maksimaalse 24 mg annuse kasutamist tuleks kaaluda vaid erandjuhtudel, kuna kliinilised uuringud ei ole näidanud
efektiivsuse suurenemist 20 mg ületavate annuste puhul ning suureneda võib QT-intervalli pikenemise oht.
Patsientide vererõhku tuleb kontrollida tiitrimisperioodil ja säilitusravi alguses.
Eakad patsiendid.
Farmakokineetika uuring ei näidanud erinevust noorte ja eakate inimeste vahel. Samas on kliiniliste uuringute andmed üle 65-aastaste patsientide kohta piiratud.. Ravi tohib alustada ainult pärast
põhjalikku kardiovaskulaarset uurimist. Nende patsientide puhul peaks annuse tiitrimine olema aeglasem ja säilitusannused madalamad (vt lõik 4.4).
Lapsed ja alla 18-aastased noorukid.
Lastel ja noorukitel ei ole sertindooli ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud.
Neerufunktsiooni häired.
Neerupuudulikkuse korral võib sertindooli kasutada tavalistes annustes (vt lõik 4.3). Hemodialüüs ei mõjuta sertindooli farmakokineetikat.
Maksafunktsiooni häired.
Kerge ja mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel peab annuse tiitrimine olema aeglasem ja säilitusannus madalam.
Sertindoolravi taasalustamine patsientidel, kelle ravi on eelnevalt katkestatud.
Kui sertindoolravi alustatakse uuesti patsientidel, kes on ravita olnud alla nädala, ei ole annust vaja uuesti tiitrida ning kasutusele võib võtta eelnevalt kasutatud säilitusannuse. Muudel juhtudel tuleb
järgida soovitatud tiitrimisskeemi. Enne sertindooli annuse uuesti tiitrimist tuleb teha EKG.
Teistelt antipsühhootikumidelt sertindoolile üleminek.
Ravi sertindooliga võib alustada soovitatud tiitrimisskeemi järgi, millega kaasneb teiste suukaudsete antipsühhootikumide ärajätmine. Depooravi saavatel patsientidel alustatakse sertindoolravi järgmise
depoosüsti päevast.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus sertindooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Sertindool on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb teadaolev korrigeerimata hüpokaleemia või hüpomagneseemia.
Sertindool on vastunäidustatud patsientidel, kellel on anamneesis kliiniliselt väljendunud kardiovaskulaarne haigus, kongestiivne südamepuudulikkus, südamehüpertroofia, rütmihäired või
bradükardia (<50 löögi/minutis).
Peale selle ei tohi sertindooli kasutada patsientidel, kellel esineb kaasasündinud pika QT sündroom või kellel on see haigus perekonnaanamneesis, samuti teadaoleva omandatud QT-intervalli pikenemisega
patsientidel (QTc >450 msek meestel ja >470 msek naistel).
Sertindool on vastunäidustatud patsientidel, kes saavad QT-intervalli oluliselt pikendavaid ravimeid.
Siia kuuluvad:
- Ia ja III klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid);
- teatud antipsühhootikumid (nt tioridasiin);
- teatud makroliidid (nt erütromütsiin);
- teatud antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool);
- teatud kinoloonantibiootikumid (nt gatifloksatsiin, moksifloksatsiin).
Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ja vastunäidustatud on ka kõik teised ravimid, mis teadaolevalt põhjustavad QT-intervalli olulist pikenemist (nt tsisapriid, liitium).
Vastunäidustatud on sertindooli manustamine koos ravimitega, mis inhibeerivad maksa tsütokroom
P450 3A ensüüme (vt lõik 4.5). Siia kuuluvad:
- süsteemne ravi seenevastaste asoolidega (nt ketokonasool, itrakonasool);
- mõned makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin, klaritromütsiin);
- HIV-proteaasi inhibiitorid (nt indinaviir);
- mõned kaltsiumikanali blokaatorid (nt diltiaseem, verapamiil).
Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ja vastunäidustatud on ka kõik teised ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad CYP3A ensüüme (nt tsimetidiin).
Sertindool on vastunäidustatud raske maksapuudulikkuse korral.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Kardiovaskulaarsüsteem.
Kliinilised uuringud on näidanud, et sertindool põhjustab QT-intervalli pikenemist suuremal määral kui mõned teised antipsühhootikumid. Keskmine QT-intervalli pikenemine on suurem suuremate
soovitatud annuste (20 ja 24 mg) kasutamisel. QT-intervalli pikenemine on teatud ravimite puhul seotud võimega põhjustada torsade de pointes-tüüpi arütmiat (potentsiaalselt surmaga lõppev
polümorfne ventrikulaarne tahhükardia) ja äkksurma. Samas ei ole kliinilised ja mittekliinilised andmed suutnud kinnitada, kas sertindool on rohkem arütmogeenne kui teised antipsühhootikumid.
Seetõttu tohib sertindooli kasutada vaid nendel patsientidel, kes ei talu vähemalt ühte teist antipsühhootilist ravimit.
Raviarstid peavad hoolikalt järgima vajalikke ohutusmeetmeid.
EKG-monitooring:
- EKG-monitooring on kohustuslik enne sertindoolravi alustamist ning ravi ajal.
- Sertindool on vastunäidustatud, kui ravieelne QTc on meestel üle 450 msek või naistel üle 470 msek.
- EKG-monitooring tuleb teha enne ravi alustamist, püsikontsentratsiooni saavutamisel umbes 3 nädala möödudes või 16 mg annuseni jõudmisel ning uuesti pärast 3 ravikuud.
Säilitusravi ajal tuleb EKG teha iga 3 kuu järel.
- Säilitusravi ajal tuleb EKG teha enne ja pärast iga annuse suurendamist.
- EKG on soovitatav teha ka sertindooli kontsentratsiooni tõusu põhjustavate ravimite lisamisel raviskeemi või nende annuse suurendamisel (vt lõik 4.5).
- Kui QT-intervall on sertindoolravi ajal üle 500 msek, tuleb ravi katkestada.
- Kui tekivad südame rütmihäiretele viitavad sümptomid nagu südamepekslemine, krambid või minestus, tuleb patsienti kiiresti uurida (sh EKG).
- EKG-monitooring tuleks võimalusel teostada hommikul ning eelistatud on Bazetti või Fridericia valem QTc arvutamiseks.
QT-intervalli pikenemise risk on suurenenud patsientidel, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis põhjustavad QT-intervalli pikenemist või pärsivad sertindooli metabolismi (vt lõik 4.3).
Enne ravi alustamist sertindooliga tuleb seerumi kaaliumi- ja magneesiumisisaldust kontrollida patsientidel, kellel on oht väljendunud elektrolüütide tasakaaluhäirete tekkeks. Madal kaaliumi ja
magneesiumi kontsentratsioon seerumis tuleb korrigeerida enne ravi jätkamist. Seerumi kaaliumisisaldust soovitatakse määrata patsientidel, kellel esineb oksendamine, kõhulahtisus, kes
saavad ravi kaaliumi väljaviivate diureetikumidega või kellel esinevad muud elektrolüütide tasakaaluhäired.
Sertindooli a1-blokeeriva toime tõttu võivad esmasel annuse tiitrimise perioodil ilmneda posturaalse hüpotensiooni sümptomid.
Antipsühhootilised ravimid võivad pärssida dopamiini agonistide toimet. Ettevaatlik peab olema sertindooli kasutamisel Parkinsoni tõve korral.
Mõned selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, nagu näiteks fluoksetiin ja paroksetiin (tugevad CYP2D6 inhibiitorid), võivad viia sertindooli plasmakontsentratsiooni 2...3-kordse
suurenemiseni. Seepärast võib sertindooli nende ravimitega koos manustada ainult äärmisel vajadusel ja juhul, kui kasu ületab võimaliku riski. Võimalik on väiksema säilitusannuse kasutamine ja hoolikas
EKG kontroll on vajalik enne ravi algust ja igal annuse muutmisel (vt lõik 4.5).
Sertindooli raviga tuleb olla ettevaatlik patsientidel, kes on teada CYP2D6 vaegmetaboliseerijad (vt lõik 4.5).
Eakad patsiendid.
Arvestades väljendunud kardiovaskulaarsete haiguste suurenenud riski eakatel, tuleb sertindooli üle 65-aastastel patsientidel kasutada ettevaatusega. Ravi tohib alustada ainult pärast põhjalikku
kardiovaskulaarset uurimist (vt lõik 4.2).
Maksafunktsiooni häired.
Kerge ja mõõduka maksapuudulikkusega patsiendid vajavad hoolikat jälgimist. Soovitatav on annuse aeglasem tiitrimine ja väiksema säilitusannuse kasutamine.
Tardiivne düskineesia.
Arvatakse, et tardiivse düskineesia põhjuseks on dopamiiniretseptorite ülitundlikkus
basaalganglionides antipsühhootikumidest tingitud retseptorite kroonilise blokaadi tagajärjel.
Kliinilistes uuringutes on täheldatud ekstrapüramidaalsümptomite madalat esinemissagedust sertindoolravi ajal (võrreldav platseeboga). Siiski on pikaajaline ravi antipsühhootiliste ravimitega
(eriti suurtes annustes) seotud tardiivse düskineesia ohuga. Tardiivse düskineesia nähtude ilmnemisel tuleb annust vähendada või ravi ära jätta.
Krambid.
Krambianamneesiga patsientidel tuleb sertindooli kasutada ettevaatlikult.
Maliigne neuroleptiline sündroom.
Antipsühhootiliste ravimitega seoses on kirjeldatud potentsiaalselt surmaga lõppevat sümptomite kompleksi, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks. Sellisel juhul tuleb koheselt
lõpetada antipsühhootiliste ravimite tarvitamine.
Ärajätunähud
Järsul antipsühhootikumi ärajätmisel on kirjeldatud ägedaid ärajätusümptomeid nagu iiveldus, oksendamine, higistamine ja insomnia. Psühhootilised sümptomid võivad taastekkida, samuti
tahtmatud liigutused (akatiisia, düstoonia ja düskineesia). Seetõttu on soovitav ravimi annuse järkjärguline vähendamine.
Abiained
Tabletid sisaldavad laktoosmonohüdraati Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, Lapp`i laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi
malabsorptsioon.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Sertindoolraviga seotud QT-intervalli pikenemine võib progresseeruda teiste, teadaolevalt QTintervalli olulist pikenemist põhjustavate ravimite samaaegsel kasutamisel. Seetõttu on nende ravimite
samaaegne manustamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Selline koostoime võib tekkida kinidiini ja sertindooliga. Lisaks QT-intervalli pikenemisele (vt lõik 4.3) inhibeerib kinidiin oluliselt CYP2D6.
Sertindool metaboliseeritakse ulatuslikult tsütokroom P450 süsteemi isoensüümide CYP2D6 ja CYP3A poolt. CYP2D6 on polümorfne populatsioonis ning mõlemaid isoensüüme võivad inhibeerida
mitmed psühhotroopsed ja muud ravimid (vt lõik 4.4)
CYP2D6.
Fluoksetiini või paroksetiini (tugevad CYP2D6 inhibiitorid) samaaegne tarvitamine võib viia sertindooli plasmakontsentratsiooni 2...3-kordse suurenemiseni, mistõttu nende või teiste CYP2D6
inhibiitorite kasutamisel peab olema äärmiselt ettevaatlik. Võimalik on väiksema säilitusannuse kasutamine ja hoolikas EKG kontroll on vajalik enne ravi algust ja igal annuse muutmisel (vt lõik 4.4)
CYP3A.
Sertindooli plasmakontsentratsiooni vähest suurenemist (<25%) on täheldatud makroliidantibiootikumide (nt erütromütsiin, CYP3A inhibiitor) ja kaltsiumikanali blokaatorite
(diltiaseem, verapamiil) toimel. CYP2D6 vaegmetaboliseerijatel võib inhibeeriv toime olla suurem, kuna mõjutatud on sertindooli eliminatsioon nii CYP2D6 kui CYP3A poolt. Kuna rutiinselt pole
CYP2D6 vaegmetaboliseerijaid võimalik kindlaks teha, siis CYP3A inhibiitorite samaaegne kasutamine sertindooliga on vastunäidustatud sertindooli taseme märgatava tõusu tõttu (vt lõik 4.3).
Sertindooli metabolismi võivad oluliselt kiirendada ravimid, mis teadaolevalt indutseerivad CYP isoensüüme, eriti rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja fenobarbitaal, mis võivad põhjustada
sertindooli plasmakontsentratsiooni 2...3-kordset vähenemist. Antipsühhootilise toime vähenemise tõttu võib neid ravimeid või teisi indutseerivaid ravimeid saavatel patsientidel vajalikuks osutuda
sertindooli annuse suurendamine.

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus.
Sertindooli raseduse ajal kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud.
Sertindool ei olnud teratogeenne loomadel teostatud reproduktsiooniuuringutes. Rottidel teostatud peri-/postnataalne uuring näitas järglaste viljakuse vähenemist inimeste terapeutilise annusevahemiku
kasutamisel (vt lõik 5.3).
Seega ei tohi sertindooli raseduse ajal kasutada.
Rinnaga toitmine.
Imetavatel emadel ei ole vastavaid uuringuid läbi viidud, siiski võib arvata, et sertindool eritub rinnapiima.
Sertindoolravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Sertindoolil puudub sedatiivne toime, siiski tuleb patsiente hoiatada, et kuni individuaalse tundlikkuse selgumiseni ei tohiks nad autot juhtida ega masinatega töötada.

4.8 Kõrvaltoimed
Kliinilistes uuringutes täheldatud sertindooliga seotud kõrvaltoimed, mille esinemissagedus oli üle 1% ja oluliselt erinev platseebost, olid järgmised (loetletud sageduse vähenemise järjekorras):
nohu/ninakinnisus, ejakulatsioonihäired (vähenenud ejakulatsioonimaht), pearinglus, suukuivus, posturaalne hüpotensioon, kehakaalu suurenemine, perifeersed tursed, düspnoe, paresteesiad ja QTintervalli
pikenemine (vt lõik 4.4).
Ekstrapüramidaalsümptomid (EPS)
Sertindoolravi saanud patsientidel oli ekstrapüramidaalsümptomite esinemissagedus sarnane platseebot saanud patsientidega. Lisaks ei olnud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes EPSvastaseid
ravimeid vajavate sertindooliga ravitud patsientide protsent erinev platseeboga ravitud patsientide omast.
Mõned kõrvaltoimed ilmnevad ravi alguses ja kaovad ravi jätkumisel, nt posturaalne hüpotensioon.
Järgnevalt on kõrvaltoimed toodud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi.
Väga sage (>10%)
Sage (1...10%)
Aeg-ajalt (0,1...1%)
Harv (0,01...0,1%)
Väga harv (<0,01%)
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt Hüperglükeemia
Närvisüsteemi häired
Sage Pearinglus, paresteesia
Aeg-ajalt Minestus, krambid, motoorsed häired (eriti tardiivne
düskineesia, vt lõik 4.4)
Harv Sertindoolraviga seoses on teatatud maliigse neuroleptilise
sündroomi juhtudest (vt lõik 4.4)
Südame häired
Sage Perifeersed tursed
Aeg-ajalt Torsade de pointes (vt lõik 4.4)
Vaskulaarsed häired
Sage Posturaalne hüpotensioon (vt lõik 4.4)
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Väga sage Nohu/ninakinnisus
Sage Hingeldus
Seedetrakti häired
Sage Suukuivus
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Sage Ejakulatsioonihäired (vähenenud ejakulatsioonimaht)
Uuringud
Sage Kehakaalu suurenemine, QT-intervalli pikenemine,
erütrotsüütide leid uriinis, leukotsüütide leid uriinis

4.9 Üleannustamine
Andmed sertindooli ägeda üleannustamise kohta on piiratud. Esinenud on surmajuhtumeid. Siiski on kuni 840 mg annuseid manustanud patsiendid paranenud järelnähtudeta. Üleannustamise kirjeldatud
nähtudeks ja sümptomiteks olid somnolentsus, ebaselge kõne, tahhükardia, hüpotensioon ja QTintervalli mööduv pikenemine. Täheldatud on torsade de pointes’i juhtusid, tihti teiste seda
põhjustavate ravimite samaaegsel kasutamisel.
Ravi.
Ägeda üleannustamise korral tuleb tagada vabad hingamisteed ja piisav hapnikuga varustamine.
Koheselt peab alustama EKG-monitooringut ja elutähtsate näitajate jälgimist. QT-intervalli pikenemise korral soovitatakse patsienti jälgida kuni QT-intervalli normaliseerumiseni. Arvesse tuleb
võtta sertindooli 2...4-päevast poolväärtusaega.
Rajada veenitee ning kaaluda aktiivsöe ja lahtisti manustamist. Kaaluda võimalust, et korraga on manustatud mitut ravimit.
Sertindoolil spetsiifiline antidoot puudub ning ta ei ole dialüüsitav, seetõttu tuleb rakendada sobivat toetavat ravi. Hüpotensiooni ja tsirkulatoorset kollapsit tuleb ravida sobivate vahenditega, nagu näiteks
intravenoosne infusioon. Kui veresoonkonna toetuseks kasutatakse sümpatomimeetikume, peab adrenaliini ja dopamiini kasutama ettevaatlikult, kuna ß-stimulatsioon koos sertindooliga seotud a1-
antagonismiga võib viia hüpotensiooni süvenemiseni.
Kui manustatakse antiarütmilist ravi, nt kinidiini, disopüramiidi ja prokaiinamiidi, on teoreetiline oht QT-intervalli pikenemiseks, mis lisandub sertindooli vastavale toimele.
Raskete ekstrapüramidaalsümptomite korral tuleb manustada antikoliinergilisi ravimeid. Hoolikas meditsiiniline jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi paranemiseni.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: limbiliselt selektiivsed antipsühhootikumid;

ATC-kood: N05AE03

Arvatakse, et sertindooli kui antipsühhootikumi neurofarmakoloogiline profiil tuleneb mesolimbiliste dopamiinergiliste neuronite selektiivsest inhibeerimisest ning tsentraalsete dopamiini D2-, serotoniini
5HT2- ja a1-adrenergiliste retseptorite tasakaalustatud inhibeerimisest.
Farmakoloogilistes uuringutes katseloomadega inhibeeris sertindool spontaanselt aktiivseid dopamiinergilisi neuroneid mesolimbilises ventraalses tegmentaalses piirkonnas 100 korda
selektiivsemalt kui dopamiinergilisi neuroneid substantia nigra pars compacta’s. Viimaste inhibeerimist antipsühhootikumide poolt loetakse aga motoorsete kõrvaltoimete tekkimise üheks
põhjuseks.
Dopamiini blokeerimise tõttu põhjustavad antipsühhootikumid seerumi prolaktiinisisalduse suurenemist. Sertindooli kasutanud patsientidel jäi prolaktiini tase normi piiridesse nii lühiajalistes
uuringutes kui pikaajalise (üks aasta) ravi käigus.
Sertindoolil ei ole toimet muskariini- ja H1-histamiiniretseptoritesse. Seda on kinnitanud nende retseptoritega seotud antikoliinergilise ja sedatiivse toime puudumine.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Sertindooli eliminatsioon toimub maksa kaudu keskmise poolväärtusajaga umbes 3 päeva. Korduva manustamisega väheneb sertindooli kliirens u 14 l/t (naistel on kliirens u 20% madalam kui meestel,
kuigi kehamassi vastavuse kliirensid on võrreldavad). Seetõttu on korduva manustamise puhul kumulatsioon suurem kui võiks eeldada ühekordsest manustamisest. See on tingitud süsteemse
biosaadavuse suurenemisest. Püsikontsentratsiooni faasis on kliirens annusest sõltumatu ja plasmakontsentratsioon proportsionaalne annusega. Sertindooli farmakokineetikas esineb mõõdukaid
individuaalseid erinevusi, mis on tingitud tsütokroom P450 2D6 (CYP2D6) polümorfismist. Selle ensüümi defitsiidiga patsientidel on sertindooli kliirens 1/2...1/3 võrra aeglasem kui CYP2D6 kiiretel
metaboliseerijatel. Nendel aeglastel metaboliseerijatel (kuni 10% elanikkonnast) on seetõttu ravimi sisaldus plasmas 2...3 korda normist suurem. Sertindooli kontsentratsiooni alusel ei ole võimalik
määrata individuaalset terapeutilist toimet, seetõttu tuleb annus individualiseerida ravitoimest ja talutavusest lähtuvalt.
Imendumine
Sertindool imendub kiiresti, tmax pärast suukaudset manustamist on umbes 10 tundi. Erineva tugevusega annused on bioekvivalentsed. Toidul ja alumiiniumi-magneesiumi sisaldavatel
antatsiididel ei ole kliiniliselt olulist toimet sertindooli imendumise kiirusele või ulatusele.
Jaotumine
Korduval manustamisel on sertindooli jaotuvusmaht (Vß/F) ligikaudu 20 l/kg. Sertindooli seonduvus plasmavalkudega (peamiselt albumiini ja a1-happelise glükoproteiiniga) on umbes 99,5%.
Patsientidel, keda raviti soovitatud annustega, oli 90% juhtudest mõõdetud kontsentratsioon alla 140 ng/ml (u 320 nmol/l). Sertindool tungib erütrotsüütidesse vahekorras veri/plasma 1,0. Sertindool läbib
hematoentsefaal- ja platsentaarbarjääri.
Metabolism
Inimese plasmas on leitud kaks metaboliiti: dehüdrosertindool (imidasooltuuma oksüdatsioon) ja norsertindool (n-dealküülimine). Dehüdrosertindooli ja norsertindooli kontsentratsioon on vastavalt
80% ja 40% lähteaine sisaldusest püsikontsentratsiooni faasis. Sertindooli toime tuleneb lähteainest ning metaboliitidel ei ole olulist farmakoloogilist toimet inimestel.
Eritumine
Sertindool ja tema metaboliidid erituvad väga aeglaselt. 50...60% radioaktiivselt märgistatud suukaudsest annusest eritub täielikult 14 päeva jooksul. Ligikaudu 4% annusest eritub uriiniga
muutumatul kujul ja metaboliitidena (alla 1% muutumatul kujul). Roojaga eritub ülejäänud osa toimeainest ja metaboliitidest, see on eritumise põhiline tee.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes on täheldatud QT-intervalli pikenemist EKG-s, võimalikult aeglaste kaaliumikanalite (IKr, HERG) pärssimise tõttu. Samas ei ole täheldatud küülikute ja koerte südame Purkinje kiudude
varajasi järel-depolarisatsioone. Viimased on vajalikud torsade de pointes’i vallandamiseks.
Sertindool ei põhjustanud torsade de pointes-tüüpi ventrikulaarseid arütmiaid atrioventrikulaarsõlme ablatsiooniga küülikusüdametes, vaatamata raske hüpokaleemia (1,5 mmol) ja bradükardia
eksperimentaalsele esilekutsumisele. Siiski peab loomkatsetes täheldatud QT-intervalli pikenemist ja arütmiat puudutavate leidude ülekandmisel inimestele olema ettevaatlik, kuna esineda võib olulisi
liikidevahelisi erinevusi.
Sertindooli äge toksilisus on madal. Rottidel ja koertel teostatud kroonilise toksilisuse uuringutes (3...5 korda kliinilistest annusest suuremate annustega) täheldati mitmeid toimeid, mis on kooskõlas ravimi
farmakoloogiliste omadustega.
Katseloomadel teostatud reproduktsiooniuuringutes ei ole avastatud teratogeenset toimet. Peri-/postnataalne uuring rottidel näitas järglaste viljakuse vähenemist, kui ravimit kasutati inimese
terapeutilistes annustes (0,2 mg/kg/päevas) ning rotipoegade elulemuse vähenemist varajasel laktatsiooniperioodil, vähenenud kaaluiivet ja poegade arengus mahajäämust emasloomale toksiliste
annuste kasutamisel.
Annused 0,14 mg/kg/päevas ja üle selle mõjutasid täiskasvanud isasrottide paaritumist ja fertiilsust.
Mööduvaid fertiilsushäireid seletatakse sertindooli farmakoloogiliste omadustega.
Sertindool ei osutunud toksiliseks mitmetes in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes. Hiirtel ja rottidel teostatud kantserogeensusuuringutes ei ilmnenud mingeid tuumoreid, mis oleksid seotud
sertindooli kliinilise kasutamisega.

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu: maisitärklis, laktoosmonohüdraat, hüdroloos, mikrokristalne tselluloos, kroskarmelloosnaatrium, magneesiumstearaat.
Tableti kate: Hüpromelloos, titaandioksiid (E171), makrogool 400 ja 4 mg: kollane raudoksiid (E172)
12 mg: kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172)
16 mg: punane raudoksiid (E172)
20 mg: kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172).

6.2 Sobimatus
Ei ole täheldatud.

6.3 Kõlblikkusaeg
4 mg, 12 mg, 16 mg ja 20 mg: 5 aastat.

6.4. Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
- PVC/PVdC laminaat (läbipaistev või valge) blister alumiiniumfooliumiga, musta sisepinnaga karp või hall polüpropüleenpurk.
- 4 mg tabletid 30 tk karbis või 100 tk purgis.
- 12 mg tabletid 28 tk karbis või 100 tk purgis.
- 16 mg tabletid 28 tk karbis või 100 tk purgis.
- 20 mg tabletid 28 tk karbis või 100 tk purgis.
Kõik pakendisuurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis-/käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
H. Lundbeck A/S
Ottiliavej 9
Valby
DK-2500 Copenhagen
Denmark - Taani
Müügiloa nr:
168397
168497
168597
168697
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
09.05.1997; 07.06.2002
SPC teksti kaasajastamise kuupäev:
detsember 2005
Ravimiametis kinnitatud detsembris 2005
SPC sisestamise kuupäev:
07.04.2006
Küsi apteekrilt