METFORAL 1000MG TBL 1000MG N120

Retseptiravim

11,92 €


Piirhind €8.4

Haigekassa 50% soodustusega €4.82

Haigekassa 75% soodustusega €3.66

Haigekassa 90% soodustusega €2.964

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Metforminum
Toimeaine kogus
1000 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
120N

ATC Kood:
A10BA02
INN:
Metforminum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
VERE GLÜKOOSISISALDUST VÄHENDAVAD AINED, V.A. INSULIINID

1. METFORAL 1000, 1000 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid

2. Üks tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi, mis vastab 780 mg metformiinile
(INN. Metforminum).
Abiained vt lõik 6.1.

3. Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.
Valge, ovaalne, kaksikkumer õhukese polümeerikilega kaetud tablett, poolitusmärgiga tableti ühel ja
poolitusjoonega teisel pool.

4.1 Näidustused
II tüüpi diabeedi ravi täiskasvanutel, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kui dieedi ja füüsilise koormusega ei saavutata veresuhkru sisalduse piisavat vähenemist.
Metformiinvesinikkloriidi saab kasutada nii monoteraapias kui kombinatsioonis teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimite või insuliiniga.
On täheldatud diabeedist tulenevate komplikatsioonide vähenemist II tüüpi diabeediga ülekaalulistel patsientidel, kellel pärast dieetravi ebaõnnestumist esmase valikravimina kasutati metformiini (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Monoteraapiana või kombineeritult teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega
Tavaline algannus on 500...850 mg metformiinvesinikkloriidi 2-3 korda päevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
10...15. päeval pärast ravi algust reguleeritakse annust vastavalt veresuhkru tasemele.
Aeglane annuse suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.
Metformiini maksimaalne soovitatav annus on 3 g päevas.
Kui toimub üleviimine teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt, siis on vajalik eelnev ravi katkestada ja asendada ülalpool mainitud metformiiniannusega.
Kombinatsioonis insuliiniga:
Metformiini ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli veresuhkru taseme üle.
Metformiinvesinikkloriidi antakse tavalises algannuses, mis on 500...850 mg metformiinvesinikkloriidi 2-3 korda päevas ja insuliini annus kohandatakse vastavalt veresuhkru väärtustele.
Eakad:
Vastavalt võimalikule neerufunktsiooni alanemisele vanematel inimestel peab metformiini annus olema reguleeritud, arvestades neerufunktsiooni näitajaid, mida peab regulaarselt kontrollima (vt lõik 4.4).
Lapsed:
Et puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta lastel, siis pole metformiinvesinikkloriid neil näidustatud.
Kasutusjuhend:
Kuna tabletil on ühel poolel poolitusmärk võib tablette poolitada - alternatiivina tavalisele kahe käega murdmisele - asetades tableti kõvale pinnale, sügavama poolitusmärgiga pool allpool, ja vajutades
pöidlaga.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus metformiinvesinikkloriidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.
Neerupuudulikkus või neerudüsfunktsioon (seerumi kreatiniini tase > 135 µmol/l meestel ja >110 µmol/l naistel).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nagu:
o Dehüdratsioon,
o raske infektsioon,
o shokk.
- Joodi sisaldavate kontrastainete veeni manustamine (vt lõik 4.4).
- Äge või krooniline haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat:
o südame- või hingamispuudulikkus,
o hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt,
o shokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
- Imetamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Laktatsidoos:
Laktatsidoos on harvaesinev, kuid väga raske metaboolne komplikatsioon (kõrge suremus kohese ravi puudumisel), mis võib tekkida metformiini kuhjumisel.
Kirjeldatud laktatsidootilised juhud metformiinravil olevatel patsientidel ilmnesid eelkõige märkimisväärse neerupuudulikkusega diabeetilistel patsientidel. Laktatsidoosi tekkimise võimalust peab ja
saab vähendada, mõjutades ka teisi riskifaktoreid, nagu halvasti kontrollitud diabeet, ketoos, pikaleveninud paastumine, alkoholism, maksapuudulikkus või kõikvõimalikud hüpoksiaga seotud
seisundid.
Diagnoos:
Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalud ja hüpotermiale järgnev kooma.
Laboratoorne diagnostika põhineb vere pH langusel, plasma laktaadi väärtusel > 5 mmol/l ning tõusnud anioonivaegusel ja laktaadi ja püruvaadi suhtel.
Kui kahtlustatakse metaboolset atsidoosi, peab metformiin ravi lõpetama ja patsiendi koheselt hospitaliseerima (vt lõik 4.9).
Neerufunktsioon:
Kuna metformiini eritumine toimub neerude kaudu, peab seerumi kreatiniini tase olema määratud enne ravi algust ja regulaarselt selle käigus:
- vähemalt üks kord aastas normaalse neerufunktsiooniga patsientidel;
- vähemalt 2...4 korda aastas patsientidel, kelle seerumi kreatiniini tase on normi ülemisel piiril ning eakamatel inimestel.
Neerupuudulikkus algstaadiumis esineb sageli eakatel ja on asümptomaatiline. Erilise ettevaatusega tuleb suhtuda situatsiooni, kus neerufunktsioon võib kahjustuda, nagu antihüpertensiivse või diureetilise ravi
alguses ning MSPVA-ravi alguses.
Joodi sisaldavate kontrastainete kasutamine
Radioloogilistes uuringutes kasutatavad joodi sisaldavad intravaskulaarsed ained võivad põhjustada neerupuudulikkust, mistõttu tuleb metformiinravi enne uuringut või uuringu ajal katkestada. Kui
neerufunktsioon on korras, võib metformiinravi 48 tundi pärast uuringut uuesti alustada.
Kirurgia:
Metformiinvesinikkloriidravi tuleb katkestada 48 tundi enne üld-, spinaal- või periduaalanesteesiaga operatsiooni. Ravi ei tohi alustada mitte varem kui 48 tundi pärast operatsiooni või pärast suukaudse
toitmise võimaluse taastamist ja ainult normaalse neerufunktsiooni korral.
Teised ettevaatusabinõud:
- Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja süsivesikute jaotamist päeva lõikes.
Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madalakalorilist dieeti.
- Regulaarselt peavad olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid diabeedi jälgimiseks.
- Metformiin üksinda ei tekita kunagi hüpoglükeemiat. Ettevaatusega peab suhtuma kombinatsioonidesse insuliini või sulfonüüluurea preparaatidega.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
SAMAAEGNE KASUTAMINE POLE SOOVITAV:
Alkoholiga.
Esineb suurenenud risk laktatsidoosile ägeda alkoholimürgituse puhul, eriti kui samaaegselt esineb:
- paastumine või alatoitumus;
- maksapuudulikkus.
Vältida alkohoolsete jookide kasutamist ja alkoholi sisaldavaid ravimeid.
Joodi sisaldavate kontrastainetega
Intravaskulaarselt manustatavate joodi sisaldavate kontrastainete kasutamine võib esile kutsuda neerupuudulikkuse, mis viib metformiini kuhjumisele ja riskile laktatsidoosi tekkeks.
Metformiinravi peab enne protseduuri ja protseduuri ajal katkestama. Kui neerufunktsioon on korras, võib ravi 48 tundi hiljem jätkata.
SAMAAEGSEL KASUTAMISEL VAJAB ERILIST TÄHELEPANU:
Glükokortikosteroididel (süsteemsetel ja lokaalsetel), beeta 2-agonistidel ja diureetikumidel on sisemine hüperglükeemiline aktiivsus. Patsient peab olema sellest informeeritud ja regulaarselt peab määrama
veresuhkru taset, eriti ravi alguses.
Samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega ja pärast nende kasutamise lõpetamist peab antidiabeetilise ravimi annus olema vastavalt sellele reguleeritud.
AKE inhibiitorid võivad alandada veresuhkru taset. Vajadusel reguleerida antidiabeetilise ravimi annust, kui samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid või nende kasutamine on lõpetatud.

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Sellekohased epidemioloogilised andmed puuduvad. Loomkatsetes ei ilmne kahjulikku toimet rasedusele, embrüole või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt ka 5.3).
Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, siis ei tohiks diabeeti ravida metformiiniga, vaid peaks kasutama insuliini, et hoida veresuhkru sisaldus võimalikult lähedal normaalsele, et minimaliseerida riski
loote väärarengule ebanormaalse veresuhkru taseme tõttu.
Imetamine
Metformiin eritub imetavate rottide piima. Sarnased andmed naiste kohta puuduvad, mistõttu tuleb otsustada kas katkestada imetamine või metformiini kasutamine, kaaludes ravimi olulisust emale.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Metformiinvesinikkloriidi monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja sellepärast ei oma toimet inimese autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.
Kui tegemist on hüpoglükeemiliste antidiabeetiliste ravimite kombinatsiooniga (hüpoglükeemilised sulfanüüluuread, insuliin, repagliniid), peab patsient olema informeeritud võimalikust hüpoglükeemia
riskist.

4.8 Kõrvaltoimed
- Seedetrakti häired
Väga sageli (> 1/10)
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, isu kadumine.
Need sümptomid ilmnevad tavaliselt ravi algul ja enamusel juhtudest taanduvad spontaanselt. Seedetrakti häirete ärahoidmiseks soovitatakse jagada metformiini annus 2...3 korrale päevas ja manustada söögi ajal
või järel. Annuse järk-järguline suurendamine võib samuti parandada gastrointestinaalset taluvust.
Sageli (>1/100, < 1/10)
Metalli maitse suus.
- Naha- ja nahaalusekoe häired
Väga harva (<1/10 000)
on esinenud kerget erüteemi mõnedel ülitundlikel inimestel.
- Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harva (<1/10 000)
Pikaajalise ravi korral metformiiniga on mõningatel juhtudel täheldatud B 12-vitamiini absorptsiooni ja seeruminivoo langust, mis tavaliselt ei oma kliinilist tähtsust.
Väga harva (<1/10 000)
Laktatsidoos (0,03 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine
Isegi kuni 85 g metformiiniannustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuid nendes tingimustes on tekkinud laktatsidoos.
Suur metformiini üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini.
Laktatsidoos on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Peroraalsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained, biguaniidid

ATC-kood: A10BA02.

Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab basaalset ja söögijärgset veresuhkru taset. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat.
Metformiin võib avaldada toimet 3 mehhanismi kaudu:
1) redutseerib maksasisest glükoosi produktsiooni, inhibeerides glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi;
2) tõstab insuliini tundlikkust lihastes, parandades perifeerset glükoosi kasutamist;
3) pikendab glükoosi intestinaalset imendumist.
Metformiin stimuleerib glükogeeni rakusisest sünteesi, mõjutades glükogeeni süntetaasi.
Metformiin parandab glükoosi transpordivõimet.
Metformiinil on lisaks veresuhkru tasemele mõjutamisele ka veel sellest sõltumatu toime rasvade ainevahetusele. Seda on näidatud kontrollitud keskmise ja pikemaajalistes kliinilistes uuringutes:
metformiin alandab üldkolesterooli taset, LDL kolesterooli taset ja triglütseriidide taset.
Kliiniline efektiivsus.
Prospektiivsed randomiseeritud uuringud (UKPDS) on näidanud pikaajalist efektiivsust veresuhkru taseme kontrollile II tüüpi diabeediga patsientidel.
Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel (pärast dieetravi ebaõnnestumist)
näitas:
- Diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski oluline vähenemine metformiini grupis (29,8 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta), ainult dieediga (43,3 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta ), p = 0,0023, kombineeritud
sulfanüüluurea grupis ja insuliini monoteraapia grupis (40,1 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta) p = 0,0034.
- Diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski oluline langus: metformiin 7,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,017.
- Üldsuremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiin 13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieetraviga 20,6 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,011) ning kombineeritud
sulfanüüluurea ja insuliini monoteraapia grupis 18,9 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021).
- Müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärne langus: metformiiniga 11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).
Metformiini kasutamisel teisese valikravimina kombinatsioonis sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu.
I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust pole tõestatud.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine:
Pärast suukaudset metformiini manustamist on Tmax 2,5 h.
Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg metformiini tableti puhul on tervetel inimestel 50...60%.
Pärast suukaudset manustamist oli roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%. Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine ebatäielik. Metformiini imendumine ei ole lineaarne.
Metformiini tavalisi annuseid kasutades saavutatakse muutumatu plasma väärtus 24...48 tunniga ja tavaliselt jääb see alla 1 µg/ml. Kliiniliste kontrollitud uuringute ajal ei tõusnud metformiini
kontsentratsioon plasmas (Cmax) üle 4 µg/ml, isegi maksimumannuste korral.
Söögi ajal võtmine vähendab metformiini imendumist vähesel määral. 850 mg annuse manustamise järgselt vähenes plasmakontsentratsioon 40%, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) vähenes 25%
ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg pikenes 35 min võrra. Sellise languse kliinilised tagajärjed on teadmata.
Jaotumine.
Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja saavutatakse umbes samal ajal. Jaotumises esindavad erütrotsüüdid
kõige tõenäolisemalt teisest osa. Keskmine jaotusruumala on 63 ja 276 liitri vahel.
Metabolism.
Metformiin eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimesel ei ole täheldatud metformiini metaboliitide teket.
Eliminatsioon.
Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates ekskretsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolestusaeg
ligikaudu 6,5 h.
Kahjustatud neerufunktsiooni korral on renaalne kliirens aeglustunud proportsioonis kreatiniini ja selle eliminatsiooni poolestusaja pikenemisega, viies metformiini nivoo tõusule plasmas.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesel.

6.1 Abiainete loetelu
Hüpromelloos,
povidoon K 25,
magneesiumstearaat (Ph Eur),
makrogool 6000,
titaandioksiid (E 171).

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/alumiiniumist blister:
Pakend sisaldab 30, 60, 90 või 120 tabletti.
Haiglapakend sisaldab 600 (20x30) tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
BERLIN-CHEMIE AG
Glienicker Weg 125
D-12489 Berlin
Saksamaa
Müügiloa nr:
468805
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
29.03.2005
SPC sisestamise kuupäev:
08.11.2005
Küsi apteekrilt