MADOPAR HBS PROLONG CAPS 100MG+25MG N100

Retseptiravim

15,89 €

0,16 €/tk


Piirhind €14.33

Haigekassa 50% soodustusega €9.97

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €4.06


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Levodopum benserazidum
Toimeaine kogus
100 MG
Ravimivorm / pakend
PROLONG CAPS
Kogus pakendis
N100

MADOPAR HBS DEPO CAPS 125MG N100.
MADOPAR
Parkinsoni haiguse ravim.
INN. Levodopum, benserazidum.
ATC-kood. N04BA80
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: Toimeained: MADOPAR on kombinatsioon levodopast ja dekarboksülaasi-inhibiitorist benserasiidist vahekorras 4:1. Abiained: Sôltuvalt ravimvormist on kasutatud värvainetena indigotiini (E312), titaandioksiidi (E171) vôi raudoksiidi (E172).
MADOPAR HBS (Hydrodynamically Balanced System, hüdrodünaamiliselt tasakaalustatud süsteem)
Toimeainet aeglaselt vabastav (roheline-helesinine) kapsel, sisaldab 100 mg levodopat + 25 mg benserasiidi (hüdrokloriidina). MADOPAR HBS kapsleid ei tohi katki närida ega enne sisse vôtmist avada, sest sel juhul kaovad toimeainet aeglaselt vabastavad omadused.
OMADUSED JA TOIMED: Parkinsoni haiguse korral on aju basaalganglionides neurotransmitter dopamiini defitsiit. Asendusravi on vôimalik dopamiini vahetu metaboolse eelastme levodopa manustamisega, sest dopamiin ise läbib hematoentsefaalbarjääri üksnes väga piiratud koguses. Levodopa dekarboksüleerub pärast manustamist kiiresti nii ajus kui ekstratserebraalselt dopamiiniks, mistôttu suur osa ravimist ei jôua ajju, vaid pôhjustab perifeerselt kôrvaltoimeid. Seetôttu on vajalik pärssida levodopa ekstratserebraalset dekarboksüleerimist. See saavutatakse levodopa ning perifeerse dekarboksülaasi inhibiitori, benserasiidi üheaegse manustamisega. MADOPAR on nende toimeainete kombinatsioon vahekorras 4:1, mis on osutunud optimaalseks nii kliinilistes uuringutes kui ravis - ning on sama efektiivne kui suured levodopa annused ilma dekarboksülaasi inhibiitorita, kuid palju paremini talutav. MADOPAR Dispersible lahustuvad tabletid sobivad eriti hästi düsfaagiaga (neelamisraskusega) ning varahommikuse ja päevase akineesiaga patsientidele. MADOPAR HBS on spetsiaalne ravimvorm, mis tagab toimeaine aeglase vabanemise maos, kus kapsel püsib kolm kuni kuus tundi, olles nii toimeaine reservuaariks.
FARMAKOKINEETIKA: Imendumine. Levodopa imendub peamiselt peensoole ülaosas. Levodopa maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse umbes tund pärast MADOPAR standardvormi manustamist. Levodopa biosaadavus MADOPAR standardvormist on 98%, varieerudes 74 - 112%. MADOPAR standardvormi tabletid ja kapslid on bioekvivalentsed. Toit vähendab levodopa imendumise kiirust ja hulka. Vôttes MADOPAR standardvormi vahetult pärast sööki, on levodopa maksimaalne plasmakontsentratsioon 30% madalam ning saabub hiljem. Imendunud levodopa hulk on 15% väiksem mao tühjenemise aeglustumise tôttu. MADOPAR dispersible lahustuvate tablettide farmakokineetiline profiil on nii tervetel vabatahtlikel kui Parkinsoni haigust pôdevatel väga sarnane, kuid maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub lahustuvate tablettide korral kiiremini. MADOPAR HBS farmakokineetilised omadused erinevad MADOPAR standardvormi (nii tablettide kui kapslite) omadest. Toimeained vabanevad maos aeglaselt. Levodopa maksimaalne plasmakontsentratsioon on 20 - 30% standardvormi omast ning saabub kaks kuni kolm tundi pärst manustamist. Plasma kontsentratsiooni-aja kôver näitab pikemat "poolväärtuse kestust" (ajavahemik, mille jooksul kontsentratsioon plasmas on vôrdne vôi suurem kui pool maksimaalsest kontsentratsioonist) kui MADOPAR standardvormi korral, mis näitab aeglustunud vabanemist. MADOPAR HBS biosaadavus on 50 - 70% MADOPAR standardvormi omast. Toit ei môjuta MADOPAR HBS biosaadavust ja maksimaalset plasmakontsentratsiooni, mis saabub hiljem, 5 tundi pärast manustamist. Jaotumine. Levodopa läbib hematoentsefaalbarjääri satureeritud transpordi teel. Levodopa ei sidune plasmavalkudega ja tema jaotusruum on 57 liitrit. Erinevalt levodopast ei läbi benserasiid terapeutilistes annustes hematoentsefaalbarjääri. Benserasiid koguneb peamiselt neerudesse, kopsu, peensoolde ja maksa. Metabolism. Levodopa metaboliseerub mööda kahte pôhilist rada (dekarboksüleerimine ja O-metüleerimine) ning kahte vähemtähtsat rada (tarnsamineerimine ja oksüdeerimine). Aromaatne aminohappe dekarboksülaas konverteerib levodopa dopamiiniks. Antud raja lôppproduktideks on homovanilliinhape ja dihüdroksüfenüüläädikhape.
Katehhool-O-metüültransferaas metüleerib levodopa 3-O-metüüldopaks. Antud pôhimetaboliidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on 15 kuni 17 tundi ja ta kumuleerub patsientidel, kes saavad MADOPARi terapeutilistes annustes. Benserasiidiga koosmanustamisel ilmnev levodopa pärsitud perifeerne dekarboksüleerimine väljendub levodopa ja 3-O-metüüldopa suuremas plasmakontsentratsioonis ning katehhoolamiinide (dopamiin, noradrenaliin) ja fenoolkarboksüülhapete (homovanilliinhape, dihüdroksüfenüüläädikhape) väiksemas plasmakontsentratsioonis. Benserasiid hüdroksüleerub soole limaskestas ja maksas trihüdroksübensüülhüdrasiiniks. Eliminatsioon. Levodopa eliminatsiooni poolväärtusaeg perifeerselt pärsitud dekarboksülaasi inhibiitori korral on umbes 1,5 tundi. Parkinsoni haigust pôdevatel vanuritel on eliminatsiooni poolväärtusaeg mônevôrra pikem (25%). Levodopa plasmakliirens on umbes 430 ml/min. 7% levodopast eritub uriiniga muutumatul kujul. Levodopa elimineerub biotransformatsiooni vahendusel ja metaboliidid erituvad uriiniga. Benserasiid elimineerub enamuses metabolismi vahendusel. Metaboliidid erituvad pôhiliselt uriiniga ja vähesel määral roojaga.
NÄIDUSTUSED: Parkinsoni haigus. MADOPAR dispersible lahustuvad tabletid on spetsiaalne ravimvorm düsfaagiaga (neelamisraskusega) patsientidele, ning olukordadeks, mil on vaja toime kiiremat algust, näiteks hommikune ja päevane akineesia ning juhul, kui on tajutav ravimi toime lôpp vôi nn. on - faasi algus viivitub. MADOPAR HBS on näidustatud patsientidele, kellel on levodopa tarvitamisega seotud fluktuatsioonid (näit. maksimaalse toime ajal ilmnev düskineesia vôi toime lôppedes ilmnev seisundi halvenemine, näiteks öine liikumisvôimetus).
ANNUSED JA MANUSTAMINE: Ravi alustamine MADOPARiga peab toimuma astmeliselt; peab leidma individuaalselt sobiva annuse, millega saavutatakse optimaalne toime. Järgnevad annustussoovitused kujutavad enesest seetôttu vaid üldisi juhiseid. MADOPAR standardvormi kapslid ja MADOPAR HBS kapslid tuleb neelata tervelt, neid närimata. MADOPAR standardvormi tabletti vôib neelamise hôlbustamiseks peenestada. Kuna toit vôib olulisel määral môjutada imendumist (vt. Farmakokineetika) peaks MADOPARi vôtma vähemalt 30 minutit enne vôi 1 tund pärast sööki. Siiski leiavad môned patsiendid, et MADOPAR on paremini talutav koos söögiga vôetuna. Ravi alustamine. Parkinsoni haiguse varastes staadiumides on soovitav alustada ravi MADOPAR 62,5 - ga kolm kuni neli korda päevas. Kui haige talub esialgset annust, peab annust aeglaselt suurendama sôltuvalt ravi toimest. Üldjuhul saavutatakse optimaalne toime päevase annusega 500 - 1000 mg MADOPARi jagatuna kolmeks vôi enamaks annuseks. Optimaalse annuse leidmiseks vôib kuluda neli kuni kuus nädalat. Kui osutub vajalikuks annust veelgi suurendada, tuleb seda hinnata pärast vähemalt kuuajalist ravi. Säilitusravi. Keskmine säilitusannus on 500 - 750 mg MADOPARi jagatuna kolmeks kuni kuueks annuseks. Annustuskordade arv (mitte vähem kui kolm) ja nende ajaline jaotumine leitakse igal üksikjuhul eraldi saavutamaks optimaalset efekti. Annustamise erijuhised. MADOPARi vôib manustada paralleelselt muude prakinsoni haiguse ravimitega. Siiski, MADOPAR- ravi edenedes ja raviefekti ilmnedes, vôib osutuda vajalikuks teiste ravimite annuse vähendamine vôi nende järk-järguline ära jätmine. Kui päeva jooksul esineb ravimi toimes suuri kôikumisi (on-off fenomen), peab manustamiskordade arvu suurendama ja ühekordset annust vastavalt vähendama vôi eelistatult siirduma MADOPAR HBS-le. Siirdumine MADOPAR standardvormilt MADOPAR HBS-le peab toimuma päev-päevalt, alustades hommikusest annusest. MADOPAR standardvormi puhul kasutatud annus ja annustusskeem peavad säiluma. Kahe kuni kolme päeva pärast peab annust järk-järgult suurendama umbes 50% vôrra. Patsiente peab hoiatama nende seisundi vôimalikust ajutisest halvenemisest. MADOPAR HBS toime algab hiljem. Kliiniline toime saavutatakse kiiremini kasutades samaaegselt MADOPAR HBS-ga MADOPAR standardvormi vôi MADOPAR dispersible lahustuvaid tablette. Eriti kasulikuks vôib see osutuda esimese hommikuse annuse puhul, mis peaks olema suurem kui järgnevad päevased annused. MADOPAR HBS individuaalselt sobiva annuse leidmine peab toimuma aeglaselt ja hoolikalt, vähemalt kahe kuni kolme päevaste vahedega iga annusmuudatuse vahel. Kui MADOPAR HBS-iga ei saavutata piisavat raviefekti isegi kuni 1500 milligrammiste päevaste levodopa annuste korral, on soovitav minna tagasi endisele raviskeemile MADOPAR standardvormi vôi lahustuvate tablettidega. Ülemäärase ravivaste korral MADOPAR HBS-le (düskineesia) on soovitav pikendada üksikannuste vahelisi intervalle, mitte vähendada ühekordset annust. Öise akineesia esinemisel on osutunud kasulikuks MADOPAR HBS ôhtuse annuse järk-järguline suurendamine kuni 250 mg-ni enne magamaminekut. Soovimatute pühhiaatriliste kôrvaltoimete tekke vôimaluse tôttu peab patsiente hoolikalt jälgima. MADOPAR dispersible tabletid sobivad eriti hästi düsfaagiaga neelamisraskusega) patsientidele vôi olukordades, kus on vajalik toime kiirem algus (hommikune ja pärastlôunane akineesia, viivitunud on - faasi algus, ravimi toime lôpu taju).
VASTUNÄIDUSTUSED: Ülitundlikkus levodopa, benserasiidi vôi abiainete vastu.
MADOPARiga ravitavatele patsientidele ei tohi anda mitteselektiivseid monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoreid. Selektiivsed MAO-B inhibiitorid nagu lazabemiid vôi selegiliin ja selektiivsed MAO-A inhibiitorid nagu moklobemiid pole vastunäidustatud. MAO-A ja MAO-B inhibiitorite kombinatsiooni, mis pôhjustab mitteselektiivse MAO blokaadiga vôrdväärse olukorra, ei tohi koos MADOPARiga kasutada (vt. ka Koostoimed). MADOPARi kasutamise vastunäidustuseks on dekompenseeritud endokriinsüsteemi, neeru-, maksa- ja südamehaigus, psühhootilise komponendiga psühhiaatrilised haigused, suletud nurga glaukoom. MADOPARi ei tohi anda alla 25 aasta vanustele patsientidele (skeletilihaste areng peab olema lôpule jôudnud).
RASEDUS JA IMETAMINE: MADOPAR on vastunäidustatud raseduse korral ja fertiilses eas naistele korraliku kontratseptsiooni puudumisel, sest loote skeleti areng vôib kahjustuda. Kui patsient MADOPAR-ravi ajal rasestub, tuleb ravi koheselt katkestada. Kuna ei teata, kas benserasiid eritub rinnapiima, ei tohi MADOPAR ravi ajal imetada, sest pole välistatud skeleti väärarengute teke imikul.
KôRVALTOIMED: Isutus, iiveldamine, oksendamine ja kôhulahtisus on harva esinevad kôrvaltoimed MADOPAR'i kasutamisel. Üksikjuhtudel on täheldatud maitsmistunde muutusi vôi kadumist. Nimetatud kôrvaltoimeid, mis ilmnevad ravi algstaadiumis, aitab vähendada ravimi annuse aeglane suurendamine ning manustamine söögi ajal koos piisava hulga toidu vôi vedelikuga. Harva on esinendu nahareaktsioone nagu lööve ja sügelemine. Vôib esineda südame rütmihäireid ja ortostaatilist hüpotensiooni. Ortostaatilised häired vähenevad tavaliselt pärast MADOPARi annuse vähendamist. Transaminaaside ja alkaalse fosfataasi aktiivsus vôivad suureneda, ületamata tavaliselt normi ülemist piiri. Üksikjuhtudel on täheldatud hemolüütilist aneemiat, kerget mööduvat leukopeeniat ja trombotsütopeeniat. Seetôttu on soovitav nagu mistahes pikaajalise levodopa ravi korral jälgida verepilti ning maksa- ja neerufunktsiooni. Ravi hilisemas staadiumis vôib ilmneda tahtele allumatuid (koreaatilisi, atetootilisi) liigutusi, mis kaovad vôi vähenevad talutavuse piiridesse annuse vähendamisel. Edaspidi vôib raviefekti parandamiseks annust taas järk-järgult lisada, kuna nimetatud kôrvaltoimed ei pruugi uuesti ilmneda. Eakamatel patsientidel vôivad ilmneda agitatsioon, ärevus, unetus, hallutsianatsioonid, meelepetted ja temporaalne disorientatsioon. Nimetatud nähud vôivad tekkida ka juhul, kui neid on esinenud varem. MADOPARiga ravitavatel haigetel vôib tekkida depressioon, kuid see vôib olla ka haiguse enese ilminguks. MADOPARiga (levodopaga) ravimisel on täheldatud vere uurea lämmastiku suurenemist. Uriini värvus vôib muutuda punakaks ning tumeneda seistes.
KOOSTOIMED: Neuroleptikud, opiaadid ja reserpiini sisaldavad antihüpertensiivsed ravimid pärsivad MADOPARi toimet. Ravi mitteselektiivsete, pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega tuleb 2 nädalat enne MADOPAR-ravi algust lôpetada (vt. ka Vastunäidustused). MADOPARiga ravitavatele patsientidele vôib määrata selektiivseid MAO-B inhibiitoreid nagu lazabemiid vôi selegilliin ja selektiivseid MAO-A inhibiitoreid nagu moklobemiid, mispuhul peab levodopa annust sobitama vastavalt talutavusele ja efektiivsusele. MAO-A ja MAO-B inhibiitorite kombinatsiooni, mis pôhjustab mitteselektiivse MAO blokaadiga vôrdväärse olukorra, ei tohi koos MADOPARiga kasutada. MADOPARi ei tohi kasutada samaaegselt sümpatomimeetikutega (näit. epinefriin, norepinefriin, isoproterenool, amfetamiin, mis stimuleerivad sümpaatilist närvisüsteemi), sest levodopa vôib potenseerida nende toimet. Kui kooskasutamine osutub absoluutselt vajalikuks, tuleb erilist tähelepanu pöörata kardiovaskulaarsüsteemile ning vajadusel vähendada sümpatomimeetikute annust. MADOPAR standardvormi vôi HBS-ga samaaegselt manustatav antikoliinergilise toimega triheksüfenidüül ei môjusta levodopa farmakokineetikat. MADOPAR HBS-ga samaaegselt manustatav antatsiid vähendab levodopa imendumist 32% vôrra. Vitamiin B6 sisaldavad multivitamiinid ei môjuta MADOPARi toimet. Kombinatsioon teiste parkinsonismivastaste ainetega (antikoliinergilised, amantadiin, dopamiini agonistid) on lubatud, kuid seejuures süvenevad nii ravi- kui kôrvaltoimed. MADOPARi vôi muu ravimi annust vôib osutuda vajalikuks vähendada. Ravi alustamisel MADOPARiga pole ravi antikoliinergiliste ravimitega koheselt vaja lôpetada, sest levodopa toime ei alga koheselt. Levodopa vôib môjutada katehhoolamiinide, kreatiniini, kusihappe ja glükoosi laboratoorseid väärtusi ning Coombsi test vôib anda valepositiivse tulemuse. MADOPARiga samaaegselt söödud valgurikas toit vôib vähendada levodopa imendumist maosoolkonnast. ETTEVAATUST! Tundlikel isikutel vôivad ilmneda ülitundlikkusreaktsioonid. Avatud eeskambrinurgaga glaukoomi pôdevatel haigetel on soovitav regulaarselt kontrollida silma siserôhku, kuna levodopa vôib seda suurendada. Ravi käigus (annuse stabuiliseerumise perioodil) peab kontrollima maksfunktsiooni näitajaid ja verepilti. Suhkurtôvega haigetel peab sagedasti kontrollima vere glükoosisisaldust ning vajadusel korrigeerima suhkurtôve ravimi annust. 12-48 tundi enne üldanesteesias teostatavaid operatsioone tuleb ravi MADOPARiga vôimalusel katkestada, sest halotaani kasutamisel anesteesiaks vôivad tekkida vererôhu kôikumised ja südame rütmihäired. Pärast lôikust alustatakse ravi taas astmeliselt. Ravi MADOPARiga ei tohi järsku katkestada, sest vôib tekkida maliigne neuroleptikumsündroom (hüperpüreksia, lihasrigiidsus, vôimalikud psühholoogilised muutused ja kreatiniini fosfokinaasi aktiivsuse tôus seerumis), mis vôib osutuda eluohtlikuks. Nimetatud sümptoomkompleksi tekkimisel peab patsient jääma arsti järelevalve alla (vajadusel hospitaliseerida) ning saama vastavat sümptomaatilist ravi. Vajadusel tuleb ravi MADOPARiga taasalustada.
ÜLEANNUSTAMINE: Üleannustamise tavalisteks sümptoomideks on tahtele allumatud liigutused, segasus ja unetus; harvem iiveldus, oksendamine ja rütmihäired. Üleannustamise raviks on soovitav magu kiiresti tühjendada. Peab jälgima südame- ja hingamistegevust (EKG), vajadusel manustama hingamist stimuleerivaid ja/vôi antiarütmilisi preparaate ning neuroleptikuid.
KôLBLIKKUS JA SÄILITAMINE: Ravimit ei tohi kasutada pärast pakendil näidatud aegumistähtaega (EXP).
PAKEND: Kapslid N100.
TOOTJA: ROCHE, Shveits.

Küsi apteekrilt