IMDUR®
AstraZeneca

Retardtabletid

Isosorbiidmononitraat
INN. Isosorbidi mononitras
ATC-kood. C01DA14
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus.
IMDUR 30 mg retardtablett sisaldab 30 mg isosorbiid-5-mononitraati.
IMDUR 60 mg retardtablett sisaldab 60 mg isosorbiid-5-mononitraati.
IMDUR 120 mg retardtablett sisaldab 120 mg isosorbiid-5-mononitraati.

Näidustus. Stenokardia profülaktika.
Annustamine. Tavaline annus on 60 mg ööpäevas, ravimit võetakse hommikul. Annust võib suurendada kuni 120 mg-ni ööpäevas, võetakse ühe annusena hommikul. Peavalu tekkimise võimaluse vähendamiseks võib ravi alustada väiksema annusega, manustades 2…4 esimesel ravipäeval 30 mg ööpäevas.
30 mg ja 60 mg IMDUR tabletid on poolitusvaoga ning neid võib poolitada. 120 mg IMDUR tablettidel ei ole poolitusvagu, neid ei tohi poolitada.
IMDUR tablette või vajadusel poolitatud tablette ei tohi närida ega purustada, need tuleb neelata alla tervelt koos poole klaasi vedelikuga.
Vastunäidustused. Ülitundlikkus ravimi või selle komponentide suhtes, shokk, hüpotensioon, konstriktiivne kardiomüopaatia ja perikardiit, perikardi tamponaad.
Vastunäidustatud on fosfodiesteraasi inhibiitori sildenafiili (Viagra®), manustamine, sest ravim potentseerib isosorbiidmononitraadi vererõhku alandavat toimet (minestuse, müokardiinfarkti oht).
Ettevaatust! Ettevaatlik tuleb olla ravimi manustamisel väljendunud tserebraalse arterioskleroosiga, hüpotensiooni, hüpertroofilise obstruktiivse kardiomüopaatiaga, kõrgenenud intrakraniaalse rõhuga, aordi- ja/või mitraalstenoosiga, aneemiaga ja hüpertüreoidismiga patsientidel.
Rasedus ja imetamine. IMDURi ohutus ja efektiivsus raseduse või rinnaga toitmise ajal ei ole tõestatud.
Kõrvaltoimed. Enamus kõrvaltoimetest on farmakodünaamikast tingitud ning on annusest sõltuvad. Ravi algul võib tekkida peavalu, mis tavaliselt kaob ravi jätkamisel. Harva on teatatud sümptomaatilise hüpotensiooni tekkest, nt pearinglus ja iiveldus, üksikjuhtudel koos minestusega. Need sümptomid kaovad tavaliselt ravi jätkamisel.
Kõrvaltoimete esinemissagedus määratlemisel kasutatakse järgmist definitsiooni:
Väga sagedasti esinev (>10%), sagedasti esinev (1-9.9%), harva esinev (0.1-0.9%), väga harva esinev (0.01-0.09%) ja üliharva esinev (<0.01%).
Kliinilistes uuringutes on leitud järgmiseid kõrvaltoimeid:
Kardiovaskulaarsüsteemi kõrvaltoimed - sagedasti esinevad: hüpotensioon ja tahhükardia
Kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed - sagedasti esinevad: peavalu ja pearinglus.
- väga harva esineb minestust

Seedetrakti kõrvaltoimed - sagedasti esinevad: iiveldust
-harva esineb oksendamist ja kõhulahtisust
Naha kõrvaltoimed - lööbed ja pruritus
Koostoimed. IMDURi ja sildenafiili (Viagra®) samaaegsel manustamisel võib tugevneda antihüpertensiivne toime, kõrvaltoimetena võivad tekkida minestus ja müokardiinfarkt. Seetõttu ei tohi IMDUR-ravi ajal sildenafiili kasutada.
Toitumisel ei ole IMDURi absorbtsioonile kliiniliselt olulist mõju.
Üleannustamine. Sümptomid. Pulseeriv peavalu. Tõsisemad sümptomid on erutus, punetus, külm higi, iiveldus, oksendamine, vertiigo, minestus, tahhükardia ja vererõhu langus.
Krooniline üleannustamine võib põhjustada methemoglobineemiat.
Ravi. Oksendamise esilekutsumine ja aktiveeritud söe manustamine. Väljendunud hüpotensiooni korral tuleb esiteks asetada patsient lamavasse asendisse, jalad kõrgemale tõstetud ja vajadusel intravenoosselt manustada vedelikku.
Omadused ja farmakokineetika. Isosorbiid-5-mononitraadi (isosorbiiddinitraadi aktiivne metaboliit) peamine farmakoloogiline toime on veresoonte silelihaste lõõgastamine, vasodilatatsiooni tekitamine nii arterites kui veenides (venodilatatsioon on domineeriv). Toime sõltub annusest. Madal plasmakontsentratsioon põhjustab veenide dilatatsiooni, mistõttu veri koguneb perifeeriasse, väheneb venoosne naas südamesse ja väheneb vasaku vatsakese diastoli lõpurõhk (eelkoormus). Ravimi kõrge plasmakontsentratsioon põhjustab ka arterite dilatatsiooni, mistõttu väheneb perifeerne vaskulaarne resistentsus ja langeb arteriaalne vererõhk, seetõttu väheneb südame järelkoormus. Isosorbiid-5-mononitraat võib omada ka otsest dilateerivat toimet koronaararteritele. Diastoli lõpurõhu ja diastoolse mahu vähendamisega langeb ka intramuraalne rõhk, mistõttu paraneb subendokardiaalne verevool. Isosorbiid-5-mononitraadi kompleksne toime vähendab seega südame mehhaanilist tööd ja parandab hapniku varustuse ja vajaduse tasakaalu müokardis.
Farmakokineetika. Isosorbiid-5-mononitraat imendub seedetraktist täielikult ja ei metaboliseeru esmasel maksapassaazhil. See vähendab intra- ja interindividuaalseid erinevusi plasmakontsentratsioonides ning annab võimaluse saavutada vajaliku kliinilise toime. Isosorbiid-5-mononitraadi eritumise poolväärtusaeg on umbes 5 tundi. Jaotusruumala on 0,6 l/kg ja kogukliirens umbes 115 ml/minutis. Elimineerub denitreerimise ja konjugatsiooni teel. Metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. Ainult 2% manustatud annusest eritub muutumatult uriiniga. Neeru- ja maksafunktsiooni häired ei mõjusta oluliselt ravimi farmakokineetikat.
IMDUR on isosorbiid-5-mononitraadi pikenenud vabanemisega ravimorm. Toimeaine vabaneb sõltumata pH-st üle 10-tunnise perioodi jooksul. Võrreldes tavaliste tablettidega on IMDURi imendumisfaas pikenenud ja toimeaeg pikem. IMDURi biosaadavus on umbes 90% võrreldes toimeainet koheselt vabastavate tablettidega. Toitumine ei mõjuta oluliselt ravimi imendumist. Pärast korduvat 60 mg manustamist suu kaudu 1 kord ööpäevas, saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas (umbes 3000 nmol/l) umbes 4 tunniga. Seejärel plasmakontsentratsioon järk-järgult väheneb kuni 500 nmol/l annustamisintervalli lõpuks (24 tundi pärast sissevõtmist).
Platseeboga kontrollitud uuringutes, on IMDUR manustatuna 1 kord ööpäevas olnud efektiivne stenokardia kontrollimisel nii füüsilise jõudluse ja sümptomite ja müokardi isheemia tunnuste vähendamisel. Toime kestab vähemalt 12 tundi, sel ajal on kontsentratsioon plasmas samal tasemel nagu 1 tund pärast annuse manustamist (umbes 1300 nmol/l).
IMDUR on efektiivne nii monoteraapiana kui ka kombinatsioonis b-adrenoblokaatorite ja kaltsiumantagonistidega.
Nitraatide korduval manustamisel võib ravimi kliiniline efekt tänu kõrgele ja ühtlasele plasmakontsentratsioonile hakata vähenema. Seda on võimalik vältida, kui ravimi manustamiskordade vahel langeb plasmakontsentratsioon teatud perioodiks madalale tasemele.
IMDURi manustamisel 1 kord ööpäevas hommikuti, tekib plasmaprofiil, mis kindlustab kõrge plasmakontsentratsiooni päeval ja madala plasmakontsentratsiooni öösel. IMDURi manustamisel annustes 60 mg või 120 mg 1 kord ööpäevas ei ole tolerantsi teket täheldatud. Nitraatplaastritega vahelduva ravi korral kirjeldatud "tagasilöögi" fenomeni ei ole IMDURiga ravi ajal täheldatud.
ISIS-4 uuringus tõestati, et IMDUR on ohutu ja hästi talutav ägeda müokardiinfarkti korral. Esimene annus oli 30 mg ja teine 30 mg 12 tundi hiljem, seejärel 60 mg üks kord ööpäevas. Plasmakontsentratsioonid olid sarnased sellele, mis tekkisid tervetel vabatahtlikel. Samaaegsel morfiini manustamisel võib isosorbiidmononitraadi imendumisaeg pikeneda.
Abiained. Alumiiniumsilikaat, parafiin, hüdroksüpropüültselluloos LF, magneesiumstearaat, kolloidne ränidioksiid, 95% etanool, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, polüetüleenglükool 6000, kollane raudoksiid, titaandioksiid, 30% vesinikperoksiid, puhastatud vesi.
Ravim ei mõjuta auto juhtimist ega masinate käsitlemist.
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Temperatuuril kuni 30 °C, 3 aastat.
Pakend. 60 mg tabletid, 30 tk või 100 tk pakendis.

Info - tootja esindajalt 11.12.02