CO-RENITEC TBL 20/12,5MG N28

Retseptiravim

3,91 €


Piirhind €3.92

Haigekassa 50% soodustusega €3.205

Haigekassa 75% soodustusega €2.8525

Haigekassa 90% soodustusega €2.641

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Enalaprilum Hydrochlorothiazidum
Toimeaine kogus
20 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N28

CO-RENITEC®
MSD
Tabletid
INN. Enalaprilum, hydrochlorothiazidum
ATC-kood. C09BA02
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: CO-RENITEC 20/12,5 tablett sisaldab 20 mg enalapriili (enalapriilmaleaadina) ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi; abiaineid.
NÄIDUSTUSED: CO-RENITEC'i kasutatakse hüpertensiooni ravis juhul, kui kombineeritud ravi osutub sobivaks.
ANNUSTAMINE: CO-RENITEC 20/12,5. Hüpertensiooni korral on tavaliseks annuseks 1 tablett 1 kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 2 tabletini 1 kord ööpäevas.
Eelnenud diureetikumravi. CO-RENITEC'i algannuse manustamisele võib järgneda sümptomaatiline hüpotoonia; tõenäoliselt tekib see haigetel, kelle organismi vedelikumaht või soolasisaldus on eelnenud diureetikumravi tulemusel vähenenud. Diureetikumide manustamine tuleb lõpetada 2...3 päeva enne CO-RENITEC-ravi algust.
Annustamine neerupuudulikkuse korral. Neerupuudulikkuse korral võib tiasiid-diureetikum osutuda sobimatuks, sest tiasiidid ei toimi, kui kreatiniini kliirens on vähem kui 30 ml/min (neerufunktsiooni keskmine või raske häire).
Kreatiniini kliirensi korral 30...80 ml/min tohib CO- RENITEC'i kasutada ainult pärast komponentide individuaalset tiitrimist.
Monoteraapiana kasutatava enalapriilmaleaadi soovitatav algannus on neerufunktsiooni kerge häire korral 5...10 mg.
Lapsed. Ohutust ja efektiivsust lastele manustamise korral ei ole kindlaks tehtud.
Vanurid. Kliinilistes katsetustes oli koos manustatava enalapriilmaleaadi ja hüdroklorotiasiidi toime ning talutavus eakatel ja noorematel hüpertooniahaigetel sarnane.
VASTUNÄIDUSTUSED: Anuuria. Ülitundlikkus preparaadi komponentide suhtes. Anamneesis angioneurootiline turse seoses AKE inhibiitori kasutamisega ning pärilik või idiopaatiline angioneurootiline turse. Ülitundlikkus teiste sulfoonamiidi derivaatide suhtes.
ETTEVAATUST! Hüpotoonia ja vedeliku/elektrolüütide tasakaalu häire. Nagu igasuguse antihüpertensiivse ravi korral, võib mõnel haigel tekkida sümptomaatiline hüpotoonia. Haigeid tuleb jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häirete kliiniliste nähtude tekke osas, sh vedelikumahu vähenemine, hüponatreemia, hüpokloreemiline alkaloos, hüpomagneseemia või hüpokaleemia, mis võivad ilmneda interkurrentse kõhulahtisuse või oksendamise korral. Neil haigetel tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüütide sisaldust seerumis.
Ravi määramisel südame isheemiatõvega või aju veresoonte haigustega patsientidele tuleb olla ettevaatlik, sest tugev hüpotoonia võib neil põhjustada müokardiinfarkti või ajuinsulti.
Hüpotoonia tekkimisel tuleb haige panna lamama ja vajadusel infundeerida veeni isotoonilist naatriumkloriidilahust. Mööduv hüpotoonia ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele manustamisele. Veremahu taastamise ja vererõhu tõusu järgselt võib ravi jätkata väiksemate annustega; samuti võib preparaadi komponente manustada eraldi.
Aordistenoos. Hüpertroofiline kardiomüopaatia.
Nagu kõiki vasodilataatoreid, tuleb ka AKE inhibiitoreid manustada ettevaatusega vasaku vatsakese väljutustrakti obstruktsiooniga patsientidele.
Neerufunktsiooni häired. Neerupuudulikkusega haigete diureetikumravis võivad tiasiidid osutuda ebasobivateks; neil puudub toime, kui kreatiniini kliirens on £30 ml/min (keskmise raskusega või raske neerupuudulikkus).
Neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens <80 ml/min) ei tohi CO-RENITEC'i manustada enne, kui komponentide individuaalne tiitrimine on näidanud, et haige vajab just vastavas tabletis sisalduvat ravimi annust. Mõnel haigel, kellel varem ei ole ilmset neeruhaigust esinenud, on enalapriili ja diureetikumi koosmanustamisel tekkinud tavaliselt vähene ja mööduv uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemine seerumis. Sel juhul tuleb vastavas kombinatsioonis CO-RENITEC'I manustamine lõpetada. Ravi jätkamine võib olla võimalik väiksemate annustega; samuti on võimalik preparaadi komponentide eraldi manustamine.
AKE inhibiitorite kasutamisel võib mõnel kahepoolse neeruarterite stenoosi või ainsa neeruarteri stenoosiga haigel tekkida uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemine seerumis, mis ravi lõpetamisel möödub.
Maksahaigused. Maksafunktsiooni häire või progresseruva maksahaigusega patsientidele tuleb tiasiide manustada ettevaatlikult, sest ka väikesed nihked vedelike ja elektrolüütide tasakaalus võivad põhjustada maksakoomat.
Kirurgia ja anesteesia. Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotooniat esilekutsuvaid aineid, blokeerib enalapriil angiotensiin-II tekke reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui hüpotoonia tekke põhjuseks on eeltoodud mehhanism, saab seda korrigeerida veremahu suurendamisega.
Ainevahetus ja endokriinsüsteem. Tiasiidide manustamine võib mõjustada glükoosi taluvust, vajadusel tuleb korrigeerida antidiabeetilise preparaadi, sh insuliini annust.
Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ning põhjustada kerget ja mööduvat hüperkaltseemiat. Märgatav hüperkaltseemia võib olla varjatud hüperparatüreoidismi avalduseks. Enne kõrvalkilpnäärmete funktsiooni uurimist tuleb tiasiidide manustamine lõpetada.
Tiasiidide manustamisega võib seostada kolesterooli- ja triglütseriididesisalduse suurenemist; samas oli CO-RENITEC'i koostises sisalduva 12,5 mg annuse toime vähene või puudus hoopis.
Mõnel haigel võivad tiasiidid soodustada hüperurikeemia ja/või podagra teket. Samas võib enalapriil suurendada kusihappesisalduse suurenemist uriinis, vähendades hüdroklorotiasiidi hüperurikeemilist toimet.
Ülitundlikkus/angioneurootiline turse. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite, sh enalapriilmaleaadi kasutamisel on harva tekkinud angioneurootiline näo-, jäsemete-, huulte-, keele-, neelu- ja/või kõriturse. Turse võib tekkida kogu ravi vältel. Sellistel juhtudel tuleb enalapriilmaleaadi manustamine kohe lõpetada ja tagada haige pidev järelvalve kuni sümptomite täieliku lahenemiseni. Kui turse haarab näo ja huuled, laheneb seisund tavaliselt ravita, ehkki antihistamiinsete preparaatide kasutamine kergendab haige seisundit.
Kõriturse tekkimine angioneurootilise turse korral võib osutuda haigele saatuslikuks. Kui keel, neel või kõri on tursest haaratud ja tekib hingamisteede obstruktsiooni oht, tuleb kohe rakendada sobivat ravi, nt manustada naha alla adrenaliini 1:1000 lahust (0,3...0,5 ml) ja/või hoida hingamisteed vabad.
AKE-inhibiitorit saavatel mustanahalistel on angioneurootilise turse esinemissagedus suurem võrreldes valgetega.
Kui haigel on varem tekkinud AKE inhibiitorraviga mitteseotud angioödeem, siis AKE inhibiitorite manustamisel võib angioödeemi tekkeoht olla suurenenud (vt ka Vastunäidustused).
Tiasiidide kasutamisega seotud ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida nii haigetel, kellel on varem esinenud allergia või bronhiaalastma, kui ka neil, kellel varasem allergiaanamnees puudub. Tiasiidide kasutamisel on esinenud süsteemse erütematoosse luupuse eksatserbatsiooni või ägenemist.
Anafülaktoidsed reaktsioonid mesilasmürgi desensibilisatsiooni ajal. Harva on eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone tekkinud haigetel, kes said AKE inhibiitoreid desensibilisatsioonravi ajal mesilasmürgiga. Neid reaktsioone välditi enne iga desensibilisatsiooni AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega.
Hemodialüüsi saavad haiged. CO-RENITEC ei ole näidustatud neerupuudulikkuse tõttu dialüüsravi saavate haigete raviks (vt Annustamine). Patsientidel, kelle ravis kasutati kõrge voolutusvõimega dialüüsimembraane (nt AN 69) ja samal ajal manustati ka AKE inhibiitoreid, on esinenud anafülaktoidseid reaktsioone. Nende haigete korral tuleb mõelda teist tüüpi dialüüsimembraani või antihüpertensiivse preparaadi kasutamisele.
Köha. Mõnikord tekib AKE inhibiitorite kasutamisel köha. Tüüpiline köha on ebaproduktiivne, püsiv ja laheneb pärast ravi lõppu. AKE inhibiitoritest tingitud köhaga tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.
RASEDUS JA IMETAMINE: CO-RENITEC'i ei soovitata raseduse ajal kasutada. Raseduse ilmnemisel tuleb CO-RENITEC'i kasutamine lõpetada niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui naise ravi on eluliselt vajalik.
AKE inhibiitorid võivad põhjustada loote ja vastsündinu haigestumist ja surma, kui neid manustatakse rasedatele teise ja kolmanda trimestri ajal. AKE inhibiitorite kasutamist sel perioodil seostatakse loote ja vastsündinu haigustega (sh hüpotoonia, neerupuudulikkus, hüperkalieemia ja/või kolju hüpoplaasia). On esinenud oligohüdramnioni, millega nähtavasti kaasneb loote neerufunktsiooni vähenemine. See võib viia jäsemete kontraktuuride, näokolju deformatsioonide ja hüpoplastiliste kopsude tekkele. Kui AKE inhibiitoreid manustada esimesel trimestril, siis eeltoodud kõrvaltoimed ilmselt puuduvad.
Tervetele rasedatele naistele ei ole diureetikumide rutiinne manustamine näidustatud; see võib ema ja loodet kahjustada, põhjustades muuhulgas loote või vastsündinu ikterust, trombotsütopeeniat ja ilmselt ka muid kõrvaltoimeid, mis on esinenud täiskasvanutel.
CO-RENITEC-ravi vajadusel raseduse ajal tuleb patsienti informeerida potentsiaalsest ohust lootele. Neil harvadel juhtudel, kus preparaadi kasutamine raseduse ajal on vajalik, tuleks amnionisisese keskkonna hindamiseks korduvalt teostada ultraheliuuringuid. Oligohüdramnioni avastamisel tuleb CO-RENITEC'i manustamine lõpetada, v.a. juhul, kui see võib osutuda emale eluliselt vajalikuks. Patsiendid ja arstid peavad arvestama, et oligohüdramnion võib avalduda alles siis, kui loode on juba pöördumatult kahjustatud.
Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud CO-RENITEC'i, tuleb põhjalikult uurida hüpotoonia, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes. Enalapriil läbib platsenta; seda on vastsündinu vereringest eemaldatud peritoneaaldialüüsiga ja teoreetiliselt saab eemaldada ka verevahetuse abil. Ka hüdroklorotiasiid läbib platsenta, kuid kogemus selle preparaadi eemaldamise kohta vastsündinu vereringest puudub.
Nii enalapriil kui tiasiidid erituvad rinnapiima. Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine lõpetada.
KÕRVALTOIMED: CO-RENITEC on üldiselt hästi talutav. Kliinilistes katsetustes on kõrvaltoimed olnud tavaliselt kerged ja mööduvad ning enamasti ei ole ravi katkestamine vajalikuks osutunud.
Sagedamini esinevateks kliinilisteks kõrvaltoimeteks on olnud pearinglus ja väsimus, mis enamasti on möödunud a
nnuse vähendamisel, ravi lõpetamine osutus harva vajalikuks.
Teised kõrvaltoimed (1...2%): lihaskrambid, iiveldus, asteenia, ortostaatiline hüpotoonia, peavalu, köha, impotentsus.
Harvemesinenud kõrvaltoimed, mis ilmnesid kontrollitud kliiniliste katsetuste käigus või pärast ravimi müügiletulekut:
kardiovaskulaarsed häired: minestus, mitteortostaatiline hüpotoonia, südamepekslemine, tahhükardia, valud rindkeres;
seedetraktihäired: pankreatiit, kõhulahtisus, oksendamine, düspepsia, kõhuvalu, kõhupuhitus, kõhukinnisus;
neuroloogilised/psüühikahäired: unetus, unisus, tundehäired, vertiigo, närvilisus;
hingamisteede häired: düspnoe;
nahareaktsioonid: lööve, sügelemine, diaforees, Stevens-Johnson'i sündroom;
muud: neerude düsfunktsioon, neerupuudulikkus, libiido langus, suukuivus, podagra, kohin kõrvus, liigesvalu.
On kirjeldatud sümptomite kompleksi, kuhu võivad kuuluda: palavik, serosiit, vaskuliit, lihasvalu/-põletik, liigesvalu/-põletik, positiivsed antinukleaarsed antikehad, settereaktsiooni kiirenemine, eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda ka löövet, valgustundlikkust või teisi nahanähte.
Ülitundlikkus/angioneurootiline turse: näo-, jäsemete-, huulte-, keele-, neelu- ja/või kõriturse on tekkinud harva (vt Ettevaatust).
Muutused laboratoorsetes analüüsides: CO-RENITEC'i manustamisega kaasnes harva kliiniliselt olulisi muutusi stadardsetes laboratoorsetes parameetrites. Üksikjuhtudel on tekkinud hüperglükeemia, hüperurikeemia ja hüpokaleemia. On esinenud uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemist, samuti transaminaaside aktiivsuse ja/või bilirubiinisisalduse suurenemist seerumis. CO-RENITEC'i ärajätmisel on nähud tavaliselt möödunud. On esinenud hüperkaleemiat.
On teateid hemoglobiinisisalduse ja hematokriti väärtuste vähenemisest.
Potentsiaalsed kõrvaltoimed: hüdroklorotiasiidi või enalapriilmaleaadi eraldi manustamisel tekkinud kõrvaltoimed.
KOOSTOIMED: Muu antihüpertensiivne ravi. Kasutades enalapriilmaleaati koos teiste antihüpertensiivsete preparaatidega, võib esineda kumulatiivne efekt.
Kaaliumisisaldus seerumis. Tiasiidide kaaliumit väljaviiv toime enalapriili toimel tavaliselt väheneb. Kaaliumisisaldus seerumis jääb enamasti normi piiridesse.
Kaaliumi preparaatide, kaaliumisisaldust säilitavate preparaatide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine võib põhjustada kaaliumisisalduse tunduvat suurenemist seerumis, eeskätt neerufunktsiooni häirete korral.
Liitiumisisaldus seerumis. Liitiumi ei tohiks koos diureetikumide või AKE inhibiitoritega manustada, sest need vähendavad liitiumi renaalset kliirensit ning lisavad liitiumi kõrge toksilisuse ohtu. Enne liitiumipreparaatide manustamist tuleb tutvuda kasutamisjuhendiga.
Mittesteroidsed põletikuvastased ained. Mõnel neerupuudulikkusega patsiendil, keda ravitakse mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega, võib AKE-inhibiitorite lisamine neerufunktsiooni veelgi langetada. See toime on tavaliselt mööduv.
Mittedepolariseerivad lihasrelaksandid. Tiasiidid võivad suurendada organismi reaktsiooni tubokurariinile.
ÜLEANNUSTAMINE:Sümptomaatiline ja toetav. Ravimi manustamine tuleb lõpetada, patsienti tuleb jälgida. Kui ravim võeti sisse hiljuti, soovitatakse esile kutsuda oksendamist või teha maoloputust; samuti tuleb korrigeerida elektrolüütide tasakaalu häired ning ravida dehüdratsiooni ja hüpotooniat.
Enalapriilmaleaat. Tänaseni teatatud mürgistusnähtudest on olulisim umbes 6 tundi pärast ravimi manustamist algav märgatav hüpotoonia, millega kaasneb reniini-angiotensiini süsteemi blokaad ja stuupor. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriili sissevõtmist suureneb enalapriilisisaldus seerumis vastavalt 100- ja 200-kordseks, võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisega.
Enalaprilaat on vereringest hemodialüüsi abil eemaldatav.
Hüdroklorotiasiid. Sagedamini esinevad nähud ja sümptomid on põhjustatud elektrolüütide väljaviimisest (hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia) ja liigsest diureesist tingitud dehüdratsioonist. Kui haigele on manustatud ka südameglükosiide, võib hüpokaleemia süvendada südame rütmihäireid.
OMADUSED JA FARMAKOKINEETIKA: CO-RENITEC on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori (enalapriilmaleaat) ja diureetikumi (hüdroklorotiasiid) kombinatsioon.
Ravim on hüpertensiooni ravis väga efektiivne. Preparaadi 2 komponendi antihüpertensiivne toime kumuleerub ning püsib vähemalt 24 tunni vältel. CO-RENITEC'i manustamisele reageerib rahuldavalt suurem protsent haigeid, kui mõlema komponendi eraldi manustamisele.
SÄILITAMINE JA KÕLBLIKKUSAEG: Toatemperatuuril, valguse eest kaitstult, 3 aastat.
PAKEND: CO-RENITEC 20/12,5 tabletid, 14 tk või 28 tk pakendis,
Info-MSD esindajalt
Küsi apteekrilt