CITALEC 20 TBL 20MG N30

Retseptiravim

5,61 €


Piirhind €4.2

Haigekassa 50% soodustusega €48.34

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €47.49


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Citalopramum
Toimeaine kogus
20 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
30N

CITALEC® 10
CITALEC® 20
CITALEC® 40

CITALEC 10: kaetud tablett sisaldab 12,495 mg tsitalopraamvesinikbromiidi, mis vastab 10 mg tsitalopraamile.
CITALEC 20: kaetud tablett sisaldab 24,99 mg tsitalopraamvesinikbromiidi, mis vastab 20 mg tsitalopraamile.
CITALEC 40: kaetud tablett sisaldab 49,98 mg tsitalopraamvesinikbromiidi, mis vastab 40 mg tsitalopraamile
INN. Citalopramum
ATC-kood. N06AB04
Preparaadi kirjeldus:
CITALEC 10: ümmargune, peaaegu valge, kaksikkumer kattekilega tablett.
CITALEC 20: ümmargune, peaaegu valge, kaksikkumer kattekile ja poolitusvaoga tablett.
CITALEC 40: ümmargune, peaaegu valge, kaksikkumer kattekile ja poolitusvaoga tablett.
Näidustused: Depressioon. Paanikahäire agorafoobiaga või ilma. Obsessiiv-kompulsiivne häire.
Annustamine ja manustamisviisid
Annustamine.
Täiskasvanud.
Depressiooni ravi. Tsitalopraami soovitatavaks algannuseks ööpäevas on 20 mg ühekordse annusena. Säilitusannus on 20-40 mg ööpäevas. Annust võib vastavalt patsiendi individuaalsele reaktsioonile ja haiguse raskusastmele tõsta kuni maksimaalse annuseni 60 mg ööpäevas.
Paanikahäire ravi. Tsitalopraami on soovitatav kasutada esimesel ravinädalal annuses 10 mg ja tõsta seejärel 20 mg-ni ööpäevas. Tavaline säilitusannus on 20...30 mg ööpäevas. Annust võib vastavalt patsiendi individuaalsele reaktsioonile tõsta kuni maksimaalse annuseni 60 mg ööpäevas.
Obsessiiv-kompulsiivse häire ravi. Tsitalopraami soovitatavaks algannuseks on 20 mg ööpäevas ühekordse annusena. Annust võib vastavalt patsiendi individuaalsele reaktsioonile tõsta 20 mg kaupa kuni maksimaalse annuseni 60 mg ööpäevas.
Üle 65-aastased patsiendid. Annust ei ole soovitatav suurendada üle 40 mg ööpäevas.
Lastel ei ole ravimi kasutamine soovitatav, kuna selle ohutus ja efektiivsus ei ole kindlaks tehtud.
Neerufunktsiooni häired. Kerge või mõõduka neerufunktsiooni häirega patsiendid võivad CITALECi tarvitada tavalistes annustes. Raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniinikliirensiga kuni 20 ml/min) patsientide ravi kohta tsitalopraamiga andmed puuduvad.
Maksafunktsiooni häired. Maksafunktsiooni häirega patsiendid ei tohiks tarvitada ravimit üle 30 mg ööpäevas.
Toime saabumine ja ravi kestus. Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt 2...4 nädalat pärast ravi algust. Antidepressantidega läbiviidav ravi on sümptomaatiline ning see peab vältama pikka aega. Tavaliselt on haiguse taastekke vältimiseks vajalik 6-kuuline või isegi pikem ravikuur. Korduva depressiooniga patsientidel vältab säilitusravi mitmeid aastaid, et takistada haiguse edasiste faaside avaldumist. Ravi lõppemisel tuleb CITALECi manustamine lõpetada järk-järgult mitme nädala jooksul.
Paanikahäire ravis saabub tsitalopraami maksimaalne toime 3 kuud pärast ravikuuri algust. Toime säilib kogu säilitusravi perioodi kestel.
Ravimi toime obsessiiv-kompulsiivse häire ravis saabub 3...7 nädala pärast ning tugevneb ravi jätkudes. Soovitatavaks ravikestuseks on kuni 12 nädalat; ravi tuleb lõpetada annust järk-järgult paari nädala jooksul vähendades.
Manustamisviis. CITALECi manustatakse suukaudselt üks kord päevas vabalt valitud ajal, koos toiduga või tühja kõhuga.
Vastunäidustused
Teadaolev ülitundlikkus tsitalopraami või tabletis sisalduvate abiainete suhtes.
Vastunäidustatud on samaaegne ravi monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega, välja arvatud selegiliin (MAO-B inhibiitor) annustes kuni 10 mg ööpäevas. Mitteselektiivsete MAO-inhibiitoritega ravi lõpetamise ja tsitalopraamravi alustamise vahele peab jääma vähemalt 2 nädala pikkune periood. Moklobemiidravi lõpetamise ja tsitalopraamravi alustamise vahele peab jääma vähemalt üks ööpäev. CITALECiga ravi lõpetamise ja MAO-inhibiitoritega (nii selektiivsed kui ka mitteselektiivsed) ravi alustamise vahele peab jääma vähemalt 7 päeva.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Lapsed: CITALECi ohutust ja toimet lastel pole veel uuritud.
In vivo uurimused tõendavad, et tsitalopraami ainevahetuses puudub kliiniliselt oluline polümorfism sparteiin/debrisohhiini tüüpi oksüdatsiooni (CYP2D6) ja mefenütoiini tüüpi hüdroksüülimise (CYP2C19) osas. Seetõttu pole nimetatud fenotüüpide puhul annuste individuaalne korrigeerimine vajalik.
Harva võivad mõnedel paanikahäirega patsientidel süveneda ravi alguses ärevusnähud. See paradoksaalne reaktsioon kaob tavaliselt kahe ravinädala jooksul. Anksiogeense toime tekketõenäosuse vähendamiseks on soovitatav alustada ravi väiksemate annustega.
Nii nagu ka muude selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) puhul, pole ka CITALECi samaaegne kasutamine monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega lubatud, välja arvatud selegiliin annustes kuni 10 mg ööpäevas.
SSRI preparaadiga ravi järsk katkestamine võib mõnedel patsientidel kaasa tuua järgmisi ärajätunähte: pearinglus, paresteesiad, treemor, ärevus, iiveldus ja palpitatsioonid. Nimetatud sümptomite vältimiseks on soovitatav annuseid viimase 1-2 ravinädala kestel vähendada järk-järgult. Eelnimetatud sümptomid ei kujuta endast sõltuvuse tundemärke.
Depressioonile on eriti omased võimalikud suitsiidikatsed. Nimetatud oht võib püsida kuni objektiivselt sedastatava remissioonini. Suitsidaalse käitumisega patsientidel ei tohi olla juurdepääsu ravimi suurtele kogustele.
Bipolaarse meeleoluhäire puhul võib depressioon üle minna maaniaks. Kui selline muutus toimub, tuleb ravi tsitalopraamiga katkestada.
Tsitalopraami epileptogeenset toimet ei ole prekliinilistes uuringutes ilmnenud. Siiski, kui patsiendil on anamneesis esinenud krampe, tuleb tsitalopraami, sarnaselt teistele antidepressantidele kasutada ettevaatusega.
Sarnaselt teistele psühhoaktiivsetele ravimitele võib tsitalopraam mõjustada insuliini reaktsiooni glükoosile sedavõrd, et diabeedivastaste ravimite annust tuleb korrigeerida. Pealegi võib ka depressiivne haigus ise glükoosi tasakaalu mõjustada.
Serotoniinisündroomi esineb SSRI tarvitavatel patsientidel harva. Serotoniinisündroomi iseloomustab kombinatsioon järgmistest sümptomitest: higistamine, kõhulahtisus, ärevus, segasus, treemor, müokloonus ja hüpertermia.
Koostoimed teiste ravimitega
Tsitalopraami biotransformatsioon demetüültsitalopraamiks toimub tsütokroomisüsteemi P450 isoensüümide abil, kusjuures CYP2C19, CYP3A4 ja CYP2D6 subsüsteemide osatähtsus protsessis on vastavalt 60%, 30% ja 10%. CYP2C9, CYP2E1 ja CYP3A4 subsüsteemide pärssimine tsitalopraami ja demetüültsitalopraami poolt on minimaalne; tsitalopraam ja demetüültsitalopraam on nõrgad CYP1A2, CYP2C19 ja CYP2D6 inhibiitorid võrreldes muude SSRI ravimitega, mis kujutavad endast olulisi inhibiitoreid. Seetõttu on P450-süsteemist sõltuvate ravimite ainevahetuse pärssimine tsitalopraami raviannuste puhul ebatõenäoline.
Vastunäidustatud ravimkombinatsioonid:
Mitteselektiivsete monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorite ja pöörduvate A-tüüpi (RIMA, moklobemiid) inhibiitorite ning CITALECi koosmanustamine võib põhjustada serotoniinisündroomi teket.
CITALECi sisaldavaid SSRI preparaate pole lubatud kasutada patsientidel, keda on eelnevalt ravitud mõne ülalnimetatud monoamiini oksüdaasi inhibiitoriga, välja arvatud selegiliin annustes kuni 10 mg ööpäevas.
Mitteselektiivsete MAO-inhibiitoritega ravi lõpetamise ja tsitalopraamravi alustamise vahele peab jääma 2 nädala pikkune periood. Moklobemiidi või selegiliini manustamise lõpetamise ja tsitalopraamravi alustamise vahele peab jääma vähemalt üks ööpäev. CITALECiga ravi lõpetamise ja MAO-inhibiitoritega ravi alustamise vahele peab jääma vähemalt seitse päeva.
Ettevaatust:
Täheldatud on tsitalopraami ja metoprolooli farmakokineetilist koostoimet, mis avaldub metoprolooli kontsentratsiooni kahekordse tõusuna. Muutus metoprolooli metabolismis peegeldab metoprolooli ja demetüültsitalopraami koostoimeid CYP2D6 isoensüümile. Siiski pole tervetel vabatahtlikel tuvastatud tsitalopraami statistiliselt oluliselt suurenenud toimet vererõhule ja südame löögisagedusele.
Tsimetidiin põhjustab tsitalopraami keskmise tasakaalukontsentratsiooni mõõduka suurenemise. Teatava ettevaatlikkusega tuleb suhtuda tsimetidiini kõrgete annuste koosmanustamisse CITALECi suurte terapeutiliste annustega.
20 mg/ööp tsitalopraami ja 10 mg/ööp selegiliini farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi koostoimeid käsitlevas uurimuses ei täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid.
Farmakokineetilisi koostoimeid ei leitud ka liitiumi ja tsitalopraami koosmanustamist käsitlevas uurimuses. Samuti ei leitud CITALECi ja liitiumi samaaegsel manustamisel farmakodünaamilisi koostoimeid. Siiski ei saa farmakodünaamilisi koostoimeid välistada, sest liitium kiirendab serotoniinergilist ülekannet. Seetõttu tuleb CITALECi ja liitiumi koosmanustamisel olla ettevaatlik.
Et sumatriptaan (5-HT1 selektiivne agonist) ja tsitalopraam mõjustavad serotoniinergilist ülekannet, pole mõlema ravimi farmakodünaamiline koostoime välistatud, seetõttu tuleb nende ravimite koosmanustamisel olla ettevaatlik.
Tsitalopraami ja naistepuna (Hypericum Perforatum) samaaegsel kasutamisel võib esineda kõrvaltoimeid, samuti võivad tugevneda serotoniinergilised toimed.
Elektrokonvulsiivteraapia rakendamise kogemused samaaegse CITALECi kasutamisega on siiani olnud vähesed.
Muud koostoimed:
Tsitalopraami farmakokineetilisi koostoimeid käsitlevates uuringutes täheldati vähest sparteiinoksügenaasi (CYP2D6) pärssivat toimet, mefenütoiinoksügenaasi (CYP2C19) tsitalopraam ei mõjustanud.
Koostoimeid ei ole leitud tsitalopraami koosmanustmisel levomepromasiini, imipramiini, varfariini, digoksiini, karbamasepiini ja alkoholiga, samuti bensodiasepiinide, neuroleptikumide, analgeetikumide, antihistamiinikumide, antihüpertensiivsete ravimite, b-adrenoblokaatorite jt kardiovaskulaarsüsteemi toimivate ravimitega.
Rasedus ja imetamine
Kliiniline kogemus CITALECi kasutamise kohta rasedatel on vähene, seetõttu ei ole soovitatav ravimit raseduse ajal kasutada
Loomadel ei ole reproduktiivsete uuringute käigus täheldatud tsitalopraamist tingitud lootekahjustusi ega muid kahjulikke toimeid reproduktsioonile.
Andmeid tsitalopraami eritumisest rinnapiima on vähe; siiski ei piisa teadaolevast informatsioonist võimaliku riski hindamiseks lapse puhul. Seetõttu soovitatakse olla ettevaatlik.
Mõningate andmete kohaselt kandub lapsele rinnapiimaga üle ligikaudu 5% ema poolt manustatud tsitalopraami annusest.
Toime reaktsioonikiirusele
Patsienti tuleb hoiatada, et nende keskendumis- ja tähelepanuvõime võivad teataval määral langeda; põhjusteks võivad olla patsiendi haigus, ravimi toime või mõlema faktori kombinatsioon.
Kõrvaltoimed
Tsitalopraamravi kestel esinevad kõrvaltoimed on kerged ja ajutise iseloomuga. Kõige enam avalduvad need esimesel ja teisel ravinädalal, pärast seda nähud tavaliselt nõrgenevad.
Üleannustamine
Üleannustamine. CITALECiga ravitakse patsiente, kellel esineb potentsiaalne oht suitsidaalseks käitumiseks. On teada mitmeid enesetapukatseid. Siiski on detailsemad andmed kasutatud annuste ja võimalike kombinatsioonide kohta teiste ravimite või alkoholiga sageli puudulikud.
Üleannustamise tunnused ja sümptomid. Tahtlikul üleannustamisel (annustes kuni 600 mg) leiti, et allnimetatud kerged üleannustamise tunnused ja sümptomid on tekkinud tsitalopraamist endast: iiveldus, pearinglus, tahhükardia, treemor, kurnatus, unisus.
Üle 600 mg annuste puhul võivad mõne tunni jooksul tekkida krambid ja muutused EKG-s, harva ka rabdomüolüüs. Samuti on teadaolevalt esinenud surmajuhtumeid.
Üleannustamise ravi: Spetsiifilist antidooti tsitalopraamile pole. Seetõttu on abivahendid sümptomaatilise ja toetava iseloomuga. Maoloputus tuleb teha võimalikult ruttu pärast suukaudse üleannustamise tuvastamist. Üle 600 mg annuse puhul on soovitatav EKG-monitooring. Krampe on võimalik kupeerida diasepaami abil. Laienenud QRS-kompleksi on võimalik normaliseerida hüpertoonilise füsioloogilise lahuse infusiooniga.
On teada juhtum, kus täiskasvanu jäi ellu pärast 5200 mg tsitalopraami suukaudset manustamist.
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm. Antidepressant.
Toimemehhanism, farmakodünaamilised omadused. Biokeemiliste ja käitumisuuringute abil on tõestatud, et tsitalopraam on efektiivne serotoniini (5-HT) tagasihaarde inhibiitor. Tolerantsust serotoniini tagasihaarde inhibitsioonile ei teki isegi tsitalopraami pikaajalisel manustamisel.
Tsitalopraam on olemasolevatest selektiivsetest serotoniini tagasihaarde inhibiitoritest (SSRI) selektiivseim. Sellel puudub või on minimaalne toime noradrenaliini (NA), dopamiini (DA) ja gammaaminovõihappe (GABA) tagasihaardele.
Erinevalt paljudest tritsüklilistest antidepressantidest ja mõnedest uuematest SSRI-dest puudub (või esineb minimaalsel määral) tsitalopraamil afiinsus 5-HT1A ja 5-HT2 serotoniiniretseptorite, D1 ja D2 dopamiiniretseptorite, alfa1, alfa2 ja beeta-adrenergiliste retseptorite, H1 histamiiniretseptorite, koliinergiliste muskariinretseptorite, bensodiasepiini- ja opioidretseptorite suhtes. Puuduvat või ebaolulist afiinsust nimetatud retseptorite suhtes on tõestanud mitmed isoleeritud elunditel in vitro ja in vivo läbi viidud funktsionaalsed testid. Nende retseptorite aktiivsuse puudumine seletab, miks esineb tsitalopraamravi ajal suukuivust, sapipõiefunktsiooni ja seedehäireid, kergeid akommodatsioonihäireid, sedatsiooni, kardiotoksilisust, ortostaatilist hüpotensiooni ja muid selliseid kõrvaltoimeid vähem.
Arvatakse, et esimesele REM-une faasile eelneva perioodi pikenemine pärast magamaheitmist on antidepressiivse toime indikaator. Tsitalopraam pikendab seda perioodi ja suurendab aeglaste lainetega iseloomustuva sügava une osakaalu sarnaselt tritsüklilistele antidepressantidele, muudele SSRI-dele ja MAO-inhibiitoritele.
Kuigi tsitalopraam ei seostu opioidretseptoritega, potentseerib see levinud valuvaigistite notsitseptiivset toimet.
Tsitalopraami peamisteks metaboliitideks on samuti SSRI-d, kuigi viimaste toime ja selektiivsus on madalam kui tsitalopraamil. Siiski on metaboliidid selektiivsemad kui paljud uuemad SSRI-d. Tsitalopraami metaboliidid osale lähteravimi antidepressiivses toimes.
Tsitalopraam ei avalda negatiivset toimet inimese kognitiivsetele funktsioonidele ega psühhomotoorsele aktiivsusele; eraldi või koos alkoholiga manustatult võib ravimil olla minimaalne sedatiivne toime.
Ühekordne tsitalopraami annus ei mõjustanud tervetel vabatahtlikel süljeeritust. Tsitalopraam ei avaldanud olulist mõju kliinilistes uuringutes osalenud tervete vabatahtlike kardiovaskulaarsetele parameetritele. Tsitalopraam ei mõjusta prolaktiini ja kasvuhormoonide seerumisisaldust. Nagu ka muude SSRI-de puhul, võib prolaktiini seerumisisaldus tsitalopraami tõttu tõusta serotoniini stimuleeriva aktiivsuse sekundaarse tagajärjena.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine. CITALEC imendub peaaegu täielikult, sõltumata toidutarbimisest. Tsitalopraami maksimaalne kontsentratsioon (Tmax) saabub ligi 3 tundi pärast suukaudset manustamist. Suukaudse manustamise korral on ravimi biosaadavuseks ligikaudu 80%.
Jaotumine organismis. Tsitalopraam-beeta sedastatav jaotusruumala (Vd) on ligikaudu 12...17 l/kg. Plasmavalkudega on tsitalopraamist ja selle peamistest metaboliitidest seotud alla 80%.
Metabolism. Tsitalopraami metaboliseerumisel tekivad aktiivsed ühendid demetüültsitalopraam, didemetüültsitalopraam ja tsitalopraami lämmastikoksiid ning inaktiivne propioonhappe derivaat. Kõik aktiivsed metaboliidid on ka SSRI-d, kuigi nende aktiivsus jääb tsitalopraami omale alla. Peamine plasmafraktsioon moodustub muutumatust tsitalopraamist. Demetüültsitalopraami ja didemetüültsitalopraami kontsentratsioonid jäävad vastavalt vahemikku 30...50% ja 5...10% tsitalopraami kontsentratsioonist. Tsitalopraami biomuundumist demetüültsitalopraamiks vahendavad CYP2C19 (ligi 60%), CYP3A4 (ligi 30%) ja CYP2D6 (10%) subsüsteemid.
Eritumine. Eliminatsiooni poolväärtusaeg T0,5b = 1,5 ööpäeva, süsteemne plasmakliirens Cl jääb vahemikku 0,3 kuni 0,4 l/min, suukaudne plasmakliirens Clsuukaudne = 0,4 l/min.
Kaheksakümmend viis protsenti tsitalopraamist eritub maksa kaudu, ülejäänud 15% neerude kaudu. Ligi 12...23% ööpäevasest doosist eritub uriiniga muutumatu tsitalopraami kujul. Maksa (residuaalne) kliirens on ligikaudu 0,3 l/min, renaalne kliirens jääb vahemikku 0,05...0,08 l/min.
Farmakokineetika on lineaarne. Stabiilne plasmakontsentratsioon saabub 1...2 nädalaga. Ööpäevase annuse 40 mg manustamisel on keskmiseks plasmakontsentratsiooniks 300 nmol/l, kõikudes 165 ja 405 nmol/l vahel. Väljendunud seost tsitalopraami plasmasisalduse ja ravi- või kõrvaltoime vahel pole leitud.
Üle 65-aastased patsiendid. Aeglasema ainevahetuse tõttu on eakamatel patsientidel täheldatud pikemat bioloogilist poolväärtusaega (1,5...3,75 ööpäeva) ning madalamaid kliirensiväärtusi (0,08...0,3 l/min). Stabiilse seisundi väärtused on eakamatel patsientidel võrreldes noorematega sarnaste annuste korral kahekordsed.
Maksafunktsiooni häired. Tsitalopraam eritub häirunud maksafunktsiooniga patsientidel aeglasemalt. Tsitalopraami bioloogiline poolväärtusaeg kahekordistub ja stabiilse seisundi plasmasisaldus tõuseb ligi kaks korda võrreldes patsientidega, kelle maksafunktsioon on sarnase annuse manustamisel normaalne.
Neerufunktsiooni häired. Tsitalopraami eliminatsioon on kerge ja mõõduka neerufunktsiooni häire korral aeglustunud, kusjuures farmakokineetikas olulised muutused puuduvad. Siiani on teave raske neerufunktsiooni häirega patsientide (kreatiniinikliirens alla 20 ml/min) ravist puudulik.
Prekliinilised ohutusandmed
Tsitalopraami ägeda toksilisuse aste on madal. Kroonilise toksilisuse uuringute käigus ei tuvastatud tsitalopraami terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikke toimeid.
Reproduktsiooniuuringutest saadud andmete põhjal pole fertiilsete naiste ravimisel tsitalopraamiga spetsiaalsete ettevaatusabinõude rakendamine vajalik. Tsitalopraam eritub madalates kontsentratsioonides ka rinnapiima.
Rottidel läbiviidud embrüotoksilisuse uuring näitas lülisamba ja roiete luuliste anomaaliate esinemist 56 mg/kg/ööpäevas suuruste annuste puhul. Tsitalopraam ei mõjustanud rottide fertiilsust, rasedust ega postnataalset arengut, kui välja arvata väiksem sünnikaal. Tsitalopraami ja selle metaboliitide lootekontsentratsioonid olid 10...15 korda kõrgemad kui imetavate rottide puhul. Rasedust ja imetamist puudutav kliiniline kogemus on vähene.
Tsitalopraamil puuduvad mutageensed ja kartsinogeensed toimed.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Kõigi abiainete loetelu (kvalitatiivne): Mannitool, mikrokristalne tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat, hüpromelloos 2910/6, titaandioksiid, Macrogol (polüetüleenglükool) 6000.
Kokkusobimatus: Pole teada.
Kõlblikkusaeg: 2 aastat.
Säilitamistingimused: Temperatuuril kuni 25 °C.
Pakend: PVC/PVDC/ Al blisterpakend, eestikeelne patsiendi infoleht, papist volditud karp
Valge polüetüleenist pudel koos turvakorgiga, eestikeelne patsiendi infoleht, papist volditud karp
Ühe pakendi sisu: 30 kaetud tabletti
Kasutamisõpetus: Tabletid suukaudseks kasutamiseks.
MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Léciva a. s., Praha, Tsehhi Vabariik
MÜÜGILOA NUMBER
CITALEC 10: 403102.
CITALEC 20: 403202.
CITALEC 40: 403302.
MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
6. detsember 2002.

TEKSTI (OSALISE) KAASAJASTAMISE KUUPÄEV
Detsember 2002

Info - tootja esindajalt 27.03.03
Küsi apteekrilt