CELLCEPT CAPS 250MG N100

Retseptiravim

86,23 €


Piirhind €85.63

Haigekassa 50% soodustusega €44.66

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €3.1


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Acidum mycophenolicum
Toimeaine kogus
250 MG
Ravimivorm / pakend
CAPS
Kogus pakendis
N100

CELLCEPT CAPS. 250MG N300
Immunosupressant; IMFDH inhibiitor
INN. Mycophenolate mofetil
ATC-kood: L04AA06
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: 1 kapsel sisaldab toimeainena mükofenolaat mofetiili 250 mg.
OMADUSED JA TOIMED: Mükofenolaat-mofetiil on mükofenoolhappe (MFH) 2-morfolinoetüülester. MFA on inosiinmonofosfaat- dehüdrogenaasi (IMFDH) tugevatoimeline ja selektiivne inhibiitor, mille toime on mittekonkureeriv ja pöörduv. Seetóttu blokeerib ta guanosiinnukleotiidide sünteesi de novo ilma DNA struktuuri tungimata. MFA tsütostaatiline efekt lümfotsüütidele on tugevam kui teistele rakkudele. CELLCEPT on väga efektiivne organite äratóukereaktsioonide profülaktikas ja allogeensete neerutransplantaatidega haigetel refraktaarsete äratóukereaktsioonide ravis.
FARMAKOKINEETIKA: Imendumine. Suukaudu manustatuna imendub mükofenolaat-mofetiil kiiresti ja täielikult ning muudetakse täielikult presüsteemse metabolismi käigus aktiivseks metaboliidiks MFA-ks. Suukaudsel manustamisel on mükofenolaat mofetiili biosaadavus keskmiselt 94% vórreldes i/v manustamisega, kui aluseks on vóetud aktiivse metaboliidi- MFA kontesntratsioonikóvera alune pindala (MFA AUC). Mükofenolaat mofetiil pole suukaudse manustamise järgselt plasmas määratav.
Söömine ei mójutanud mükofenolaat mofetiili imendumise ulatust (MFA AUC alusel), kui ravimit manustati neerutransplantaadiga haigetele annuses 1.5 mg 2 korda päevas. Siiski, MFA Kmax vähenes koos söögiga tarvitamisel 40% vórra. Jaotumine: Enterohepaatilise retsirkulatsiooni tulemusena tekib teistkordne MFA plasmakontsentratsiooni tóus tavaliselt umbes 6-12 t. peale manustamist. Enterohepaatilise retsirkultasiooni olulisusele viitab asjaolu, et samaaegsel kolestüramiini (4 g 3 korda/ ööp.) kasutamisel väheneb MFA AUC umbes 40%. Kliiniliselt toimivate plasmakontsentratsioonide korral on 97% MFA-st seostunud plasma albumiinidega. Metabolism: MFA metabolism toiumb peamiselt glükuronüültransferaasi toimel, tekib MFA fenoolglükuroniid (MFAG), mis ei ole farmakoloogiliselt aktiivne. Eritumine: Vaid tähtsusetu osa (<1% annusest) manustatud ravimist eritub uriiniga MFA kujul. Suukaudselt manustatud radioaktiivselt märgistatud mükofenolaat-mofetiil eritus organismist täielikult, kusjuures 93% eritus uriiniga ja 6% faecesega. Enamik (u.87%) manustatud annusest eritus uriiniga MFAG kujul. Vahetult siirdamisjärgses perioodis (<40 päeva) on neerutransplantaadiga haigetel AUK ja Kmax keskmiselt 50% madalam vórreldes tervete vabatahtlike kontrollgrupiga vói stabiilses seisundis neerutransplantaadiga haigetega. Farmakokineetika eriseisundite korral: Kroonilise neerupuudulikkuse rasketel juhtudel (glomerulaarfiltratsioon <25 ml/min/1.73m2) esines ravimi ühekordse manustamise järgselt (uuringugrupis 6 haiget) 28-75% kórgem MFA AUC vórreldes tervete isikutega vói haigetega, kellel esines väiksem neerufunktsiooni langus. Ühe doosi järgselt oli raske neerupuudulikkusega haigetel MFAG AUC 3-6 korda kórgem kui vähese neerufunktsiooni langusega haigetel vói tervete grugis, mis on kooskólas MFAG renaalse eritumisega. Mükofenolaat-mofetiili manustamist ravikuurina (mitmete doosidena) raske kroonilise neerupuudulikkusega haigetel pole uuritud. Siirdamisjärgselt oli keskmine MFA AUC0-12 haigetel, kel siirde funktsioon hilines, sarnane nendega haigetega, kel transplantaadi funktsiooni hilinemist ei täheldatud. Viimastega vórreldes oli hilinenud funktsiooniga grupis MFAG AUC0-12 keskmiselt 2-3 korda kórgem. Uuringutest alkohoolse tsirroosiga vabatahtlikel on selgunud, et MFA metabolism maksas glükuronidaasi toimel pole maksa parenhümatoosse kahjustuse korral oluliselt muutunud. Maksakahjustuse móju sellele protsessile sóltub ilmselt konkreetse haiguse iseärasustest. Siiski, biliaarse kahjustuse puhul, näit. primaarne biliaarne tsirroos, vóib efekt olla erinev.
NÄIDUSTUSED:
CELLCEPT on näidustatud elundite äratóukereaktsioonide profülaktikaks ja allogeensete neerutransplantaatide korral refraktaarsete äratóukereaktsioonide raviks. CELLCEPT kasutatakse koos tsüklosporiini ja kortioksteroididega.

ANNUSED JA MANUSTAMINE: Äratóukereaktsioonide profülaktikaks: Esimene annus CELLCEPTi manustatakse suukaudselt 72 h peale elundi siirdamist. Neerutransplantatsiooni korral soovitatakse annustada 1.0 g kaks korda päevas (ööpäevane koguannus 2 g). Kuigi kliinilistes uuringutes on kasutatud ka annuses 1.5 mg kaks korda päevas (ööpäevane kogudoos 3 g) ja see oli ohutu ning efektiivne, ei olnud see oluliselt efektiivsem eeltoodud skeemiga vórreldes. Haigetel, kes kasutavad 2 g CELLCEPTi päevas, on soodsam kórvaltoimete spekter kui neil, keda raviti annustega 3 g päevas. CELLCEPTi peaks kasutama samaaegselt tsüklosporiini ja kortikosterodidide standardsete raviskeemidega.
Refraktaarsete äratóukereaktsioonide profülaktika: Kliinilistes uuringutes on refraktaarsete äratóukereaktsioonide profülaktikaks nii ravi alustamisel kui säilitusdoosina kasutatud annuses 1.5 g kaks korda päevas (ööpäevane koguannus 3 g). Seetóttu soovitatakse neil haigetel kasutada annust 3 g päevas. CELLCEPTi peaks kasutama samaaegselt tsüklosporiini ja kortikosterodidide standardsete raviskeemidega. Annustamise erijuhud: Neutropeenia tekkimisel (neutrofiilide absoluutarv <1.3 (103 /(l) tuleb ravi CELLCEPTiga katkestada vói ravimi annust vähendada. Raske neerupuudulikkus: Raske kroonilise neerupuudulikkusega (glomerulaarfiltratsioon <25 ml/min/1.73 m2 ) haigetel (v.a. vahetus transplantatsioonijärgses perioodis) mitte kasutada annuseid üle 1g kaks korda päevas. Nende haigete ravi vajab hoolikat jälgimist. Annused ei vaja korrigeerimist transplantaadi funktsiooni hilinemise juhtudel postoperatiivses perioodis. Lapsed: Lastel on ravimi ohutus ja efektiivsus kindlaks tegemata. Andmeid ravimi farmakokineetika kohta siirdatud elundiga lastel on väga vähe.
VASTUNÄIDUSTUSED: CELLCEPTi kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone. Seetóttu on CELLCEPT vastunäidustatud haigetel, kel esineb ülitundlikkus mükofenolaat-mofetiili vói mükofenoolhappe suhtes.
ETTEVAATUST! Sarnaselt teiste immunosuppressiivsete ravimkombinatsioonide kasutajatega, on haigetel, kelle immunosupressiivse ravi üheks komponendiks on CELLCEPT, suurem risk haigestuda lümfoomi ja teistesse, eriti naha pahaloomulistesse kasvajatesse. See risk on seotud eeskätt immunosupressiivse ravikuuri tugevuse ja kestusega, mitte konkreetse preparaadi kasutamisega. Immuunsüsteemi liigne pärssimine vóib suurendada vastuvótlikkust infektsioonide suhtes. Kllnilistes uuringutes on CELLCEPTi kasutatud kombinatsioonides järgmiste preparaatidega: äratóukereaktsioonide profülaktikaks koos antitümotsütaarse globuliiniga, OKT3-ga, tsüklosporiiniga ja kortikostreoididega; refraktaarsete äratóukereaktsioonide raviks kombinatsioonis tsüklosporiini, kortikosteroidide, antilümfotsütaarsete globuliinidega, antitümotsütaarsete globuliinidega vói OKT3-ga.
Kliinilistes uuringutes, mis käsitlesid äratóukereaktsioonide vältimist CELLCEPTiga kombinatsioonis teiste immunosupressantidega, täheldati lümfoproliferatiivsete haiguste vói lümfoomi teket umbes 1% juhtudest ning refraktaarsete neeru äratóukereaktsioonide ravis 2.6% juhtudest.
Kolme vórdleva uuringu alusel, mis käsitlesid äratóukereaktsioone CELLCEPTi ja teiste immunosuppressiivsete ravimite kombinatsiooni kasutamisel, oli letaalsete infektsioonide protsent CELLCEPTiga sama (<2%) kui kontrollgrupis. Haigetel, kes kasutavad CELLCEPTi äratóukereaktsioonide profülaktikaks esineb rasket neutropeeniat (neutrofiilide absoluutarv <500/(l) kuni 2% haigetest, ja neil, keda ravitakse refraktaarse äratóukereaktsiooni tóttu, kuni 3% haigetest. Kóiki CELLCEPTiga ravitavaid haigeid tuleb jälgida neutropeenia suhtes. Neutropeenia teke vóib olla tingitud CELLCEPTi toimest, teistest samaaegselt kasutatavatest ravimitest, viirusinfektsioonidest, vói nende póhjuste koosmójust. LABORATOORNE JÄLGIMINE:CELLCEPTiga ravitavatel haigetel tuleb teha esimese ravikuu vältel täisvere analüüse iga nädal, teise ja kolmanda kuu jooksul kaks korda kuus ja edasi üks kord kuus aasta vältel. Neutropeenia tekkides (neutrofiilide üldarv <1.3(103/(l) tuleb ravi CELLCEPTiga katkestada vói ravimi annust vähendada ning neid haigeid tuleb hoolikalt jälgida.
Seedetrakti verejookse on esinenud umbes 3% CELLCEPTiga ravitud haigetest. Harva on täheldatud seedeelundite (jämesool, sapipóis) perforatsioone. Kuna CELLCEPTi kasutamisel esineb sagedamini gastrointestinaalseid kórvaltoimeid, s.h. ka harva esinevaid seedeelundite haavandumise, verejooksude ja perforatsioonijuhtusid, tuleb ägedate seedelundite haiguste korral CELLCEPTi kasutada ettevaatlikult.
Raske kroonilise neerupuudulikkusega (glomerulaarfiltratsioon <25ml/min/1.73m2 ) haigetel, kellele manustati ühekordne doos CELLCEPTi, täheldati kórgemat mükofenoolhappe (MFA) ja mükofenoolhappe glükuroniidi (MFAG) kontsentratsiooni uriinis AUC vórreldes väiksema neerufunktsiooni langusega haigetega ja tervete isikutega. Neil haigetel tuleb vältida doose üle 1 g kaks korda päevas ja neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida (vt. Farmakokineetika ja annustamise erijuhud).
Haigete grupis, kellel transplantaadi funktsioon hilines, oli keskmine MFA AUC0-12 vórreldav haigetega, kellel siirdatud elundi funktsioon ei hilinenud, kuid MFAG AUC0-12 oli neil 2-3 korda kórgem. Annuse korrigeerimine pole neil juhtudel vajalik, kuid neid haigeid tuleb hoolikalt jälgida (vt. Farmakokineetika ja annustamise erijuhud). CELLCEPTi ei soovitata manustada koos asatiopriiniga, kuna selle kombinatsiooni samaaegset kasutamist pole veel uuritud. Arvestades, et kolestüramiin vähendab oluliselt MFH AUC-d, tuleks olla ettevaatlik CELLCEPTi samaaegsel kasutamisel nende ravimitega, mis mójutavad intrahepaatilist retsirkulatsiooni, kuna sel juhul vóib väheneda CELLCEPTi efektiivsus.
RASEDUS JA IMETAMINE: Preparaadi kasutamisel tiinetel rottidel ja küülikutel organogeneesi faasis on täheldatud loote arenguhäireid (k.a. väärarengud). Kuigi täpsed, hästi kontrollitud uuringud rasedatel naistel puuduvad, tohiks CELLCEPTi kasutada raseduse ajal vaid juhtudel, kui oodatav kasu ületab vóimalikku riski lootele. On soovitatav, et ravi CELLCEPTiga ei alustataks enne, kui on tehtud rasedustest ning see on negatiivne. Patsientidele tuleb soovitada raseduse korral koheselt konsulteerida raviarstiga. Enne CELLCEPTiga ravi alustamist, samuti ravi ajal ja 6 nädalat peale ravi lóppu peab patsient kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuigi uuringutes CELLCEPTi ja hormonaalsete kontratseptiivide koosmóju kohta ei ole näidatud tugevat farmakokineetilist interaktsiooni, ei saa siiski välistada, et pikaajalisel üheagsel kasutamisel vóib CELLCEPT vähendada hormonaalsete rasestumisvstaste vahendite efektiivsust (vt. Koostoimed). Uuringud rottidel on näidanud, et mükofenolaat mofetiil eritub rinnapiimas. Ei ole teada, kas CELLCEPT eritub ka inimese rinnapiimas. Arvestades, et paljud ravimid erituvad rinnapiimas ning seega on vóimalik tósiste kórvaltoimete esinemine rinnaga toidetaval imikul, tuleks vótta vastu otsus CELLCEPT- ravi katkestamise vói siis rinnaga toitmise lópetamise kohta, vóttes seejuures arvesse ravimi olulisust emale.
KORVALTOIMED: Sageli on raske kindlaks teha immunosupressiivse preparaadi kórvaltoimete spektrit, kuna arvesse tuleb ka haiguse olemus ja mitmete samaaegselt kasutatavate ravimite toime. CELLCEPTi peamiste kórvaltoimete hulka kuuluvad kóhulahtisus, leukopeenia, sepsis ja oksendamine, on andmeid ka mónede infektsioonide sagedasema esinemise kohta. Allpool on toodud kórvaltoimed, mis esinesid (10% patsientidest, keda raviti CELLCEPTiga kolmes III faasi kontrollitud uuringus äratóukereaktsiooni vältimise kohta ning ühes III faasi uuringus refraktaarse äratóukereaktsiooni ravi kohta: Üldreaktsioonid: sepsis, infektsioon, kóhuvalu, palavik, valu rinnaku taga, valu, peavalu, ravimi kontsentratsiooni suurenemine, seljavalu, asteenia. Vere ja lümfisüsteem: aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, hüpokroomne aneemia, leukotsütoos. Urogenitaaltrakt: kuseteede infektsioonid, tubulaarnekroos neerudes, hematuuria. Kardiovaskulaarsed: hüpertensioon. Metaboolsed ja toitumuslikud: hüperkaleemia, hüperglükeemia, hüpofosfateemia, hüpokaleemia, hüperkolesteroleemia, perifeersed tursed, tursed. Seedetrakt: diarröa, oksendamine, kóhukinnisus, iiveldus, iiveldus ja oksendamine, düspepsia, moniliaas suuóónes. Hingamiselundid: infektsioon, düspnoe, farüngiit, sagenenud köha Nahk ja limaskestad: herpes simplex, akne Närvisüsteem: uimasus, unetus, treemor.
Kolmes kontrollitud uuringus äratóukereaktsiooni vältimise kohta on näidatud, et patsiendid, kes said raviks CELLCEPTi 2 g päevas, talusid ravi paremini, kui need kes said CELLCEPTi 3 g päevas. Sepsis, Enamasti tsütomegaloviiruse póhjustatud sepsis esines kontrollgrupiga vórreldes veidi sagedamini CELLCEPTiga ravitavatel patsientidel. Seedetrakti kaebustest oli kóhulahtisus kóige sagedasem CELLCEPTiga ravitavatel patsientidel, vórreldes asatiopriini vói platseebogrupiga. Samuti esines nendel mónevórra sagedamini oksendamist. Kuseteede infektsioone esines kóikides uurimisgruppides, kuigi veidi sagedamini CELLCEPTiga ravitavatel patsientidel, vórreldes asatiopriini vói platseebogrupiga. Leukopeenia esines sagedamini CELLCEPTi ravigrupis, vórreldes kontrollgrupiga, ning eriti neil patsientidel, kes said raviks 3 g CELLCEPTi päevas. CELLCEPTi kórvaltoimete profiil patsientidel, kes said ravi refraktaarse äratóukereaktsiooni tóttu, oli sarnane sellele, mida täheldati kolmes kontrollitud uuringus äratóukereaktsiooni vältimise kohta, kui CELLCEPTi kasutati doosis 3 g päevas. Sagedaseimad kórvaltoimed patsientidel, kes said raviks CELLCEPTi vórreldes nendega, keda raviti i/v steroididega, olid kóhulahtisus ja leukopeenia, järgnesid aneemia, iiveldus, kóhuvalu, sepsis, iiveldus ja oksendamine ning düspepsia. Tsütomegaloviiruse kudesid kahjustav vorm esines kolmes kontrollitud uuringus äratóukereaktsiooni vältimise kohta sagedamini patsientidel, kes said 2 g CELLCEPTi päevas vórreldes nendega, kes said 3 g CELLCEPTi päevas vói kontrollgrupiga. Samalaadne kogemus saadi ka neil patsientidel, keda raviti CELLCEPTiga refraktaarse neerutransplantaadi äratóukereaktsiooni tóttu. Ka selles uuringus esines sagedamini kudesid kahjustavat tsütomegaloviirusinfektsiooni CELLCEPTi saavatel patsientidel, vórreldes nendega, keda raviti i/v steroididega. Fataalsete infektsioonide sagedus kolmes kontrollitud uuringus äratóukereaktsiooni vältimise kohta oli sama (<2%) nii CELLCEPTiga ravitavatel patsientidel kui kontrollgrupil teiste immunosupressiivsete preparaatide kasutamise korral.
Pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus 1483 patsiendil, kes osalesid kolmes kontrollitud uuringus äratóukereaktsiooni vältimise kohta ning keda jälgiti (1 aasta, oli sarnane kirjanduse andmetega neerutransplantaadi retsipientide kohta. Veidi rohkem esines CELLCEPTi grupis lümfoproliferatiivseid haigusi (0.6-1.0%), vórreldes platseebogrupiga (0%) vói asatiopriinravi grupiga (0.3%). Pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus ravi järgselt oli kontrollitud uuringus refraktaarse neerutransplantaadi äratóukereaktsiooni kohta neil patsientidel, kes said raviks CELLCEPTi 2.8% ning i/v steroidravi grupis 2.6%. Esines vaid lümfoproliferatiivseid pahaloomulisi kasvajaid. Raskekujulist neutropeeniat (neutrofiile < 500/(l) on täheldatud kuni 2% CELLCEPTiga ravitavatel patsientidel äratóukereaktsiooni vältimiseks, ning kuni 3% patsientidest, keda raviti refraktaarse äratóukereaktsiooni tóttu. Järgmised kórvaltoimed, lisaks eelpool kirjeldatutele, esinesid 3%-lise sagedusega patsientidel, keda raviti CELLCEPTiga: Üldreaktsioonid: tsüst, vigastus ónnetuse tóttu, hemorraagia, hernia, kóhu suurenemine, külmavärinad ja palavik, gripisündroom, valu vaagnapiirkonnas, näo turse. Veri ja lümfisüsteem: polütsüteemia, ekhümoosid. Urogenitaaltrakt: kuseteede häired, albuminuuria, hüdronefroos, püelonefriit, düsuuria, valu, impotents, sage urineerimine. Kardiovaskulaarsüsteem: tromboos, stenokardia, kodade virvendus, hüpotensioon, perifeerse verevarustuse häired, kardiovaskulaarsed häired, ortostaatiline hüpotensioon, tahhükardia, palpitatsioonid, vasodilatatsioon. Metaboolsed ja toitumuslikud häired: gammaglutamüültransferaasi aktiivsuse tóus, dehüdratatsioon, seerumis GPT ja GOT tóus, hüpervoleemia, atsidoos, hüpokaltseemia, alkaalse fosfataasi aktiivsuse tóus, hüpoproteineemia, hüperurikeemia, kehakaalu suurenemine. Seedetrakt: mao-sooletrakti verejooks, iileus, gastriit, gastroenteriit, ösofagiit, hepatiit, infektsioon, maksafunktsiooni proovides nihked, gastrointestinaalne moniliaas, pärasoole häired, anoreksia, flatulents, igemete hüperplaasia, gingiviit, haavandid suuóónes.
Hingamiselundid: kopsuturse, sinusiit, hingamistalitluse häired, astma, vedelik pleuraóónes,. Nahk ja limaskestad: nahavähk, haavandid nahal, herpes zoster, naha healoomuline kasvaja, naha hüpertroofia, higistamine, alopeetsia, hirsutism, seendermatiit, sügelemine. Närvisüsteem: depressioon, somnolents, paresteesia, rahutus, hüpertoonus Endokriinsüsteem: diabetes mellitus, kórvalkilpnäärme talitluse häired.
Luu-ja lihaskond: artralgia, müalgia, liigeste häired, krambid jalgades, müasteenia. Meeleelundid: katarrakt (täpsustamata), konjunktiviit, amblüoopia
KOOSTOIMED: Atsükloviir: Mükofenolaat mofetiili ja atsükloviiri üheaegsel tarvitamisel täheldati MPAG ja atsükloviiri kórgemat kontsentratsiooni plasmas vórreldes kummagi preparaadi eraldi manustamisel esineva kontsentratsiooniga. Kuna MPAG, nagu ka atsükloviiri, kontsentratsioon plasmas on tóusnud neerukahjustuse korral, on vóimalus, et need kaks preparaati konkureerivad tubulaarsekretsiooni osas ja vóib tekkida mólema ravimi kontsentratsiooni tóus plasmas. Antatsiidid, mis sisaldavad magneesiumi ja alumiiniumi hüdroksiidi: koos nende ravimitega manustades on täheldatud mükofenolaat mofetiili imendumise langust. Kolestüramiin: On täheldatud MPA AUC vähenemist 40% vórra, kui manustati ühe doosina 1.5 g mükofenolaat mofetiili tervetele katsealustele, kellele varem oli manustatud kolestüramiini 4 päeva vältel 4 g 3 korda päevas. Tsüklosporiin A: Mükofenolaat mofetiil ei mójuta tsüklosporiin A farmakokineetikat. Gantsükloviir: Ei ole täheldatud mingeid farmakokineetilisi koostoimeid mükofenolaat mofetiili ja i/v gantsükloviiri samaaegsel kasutamisel. Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid: Ei täheldatud farmakokineetilist interaktsiooni mükofenolaat mofetiili ja 1mg noretisteroon/ 35 (g etinüülöstradiooli samaaegsel kasutamisel. Antud ühekordsete annustega tehtud uuring näitab tósiste farmakokineetiliste koostoimete puudumist, kuid ei välista vóimalust, et pikemaaegsel kasutamisel koos CELLCEPTiga vóib suukaudsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsus langeda. Trimetopriim/sulfametoksasool: Ei täheldatud mingisugust muutust MPA biosaadavuses.
Teised koostoimed: Mükofenolaat mofetiili ja probenitsiidi samaaegsel kasutamisel ahvidel täheldati MPAG AUC 3-kordset tóusu plasmas. Seega vóivad need ravimid, mis erituvad neerus tubulaarsekretsiooni teel, konkureerida MPAG-ga ja sellega póhjustada MPAG plasmakontsentratsiooni tóusu.
ÜLEANNUSTAMINE: Andmed mükofenolaat mofetiili üleannustamise juhtudest inimestel puuduvad.
MPA-d ei ole vóimalik kórvaldada organismist hemodialüüsiga. Siiski, kórgete MPAG plasmakontsentratsioonide korral (> 100 (g/ml), elimineerub väike hulk MPAG-d. MPA-d on vóimalik elimineerida, suurendades ravimi ekskretsiooni sapphapete estritega, näiteks kolestüramiiniga.
STABIILSUS: Antud ravimit ei tohi kasutada peale pakendil näidatut kasutamistähtaja (EXP) lóppu.
PAKENDID: Kapslid 250 mg N300
TOOTJA: ROCHE

Küsi apteekrilt