ACIC 400 TBL 400MG N35

Retseptiravim

21,15 €


Piirhind €23.5

Haigekassa 50% soodustusega €8.165

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €2.5


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Aciclovirum
Toimeaine kogus
400 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
35N

ATC Kood:
J05AB01
INN:
Aciclovirum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
OTSESELT VIIRUSELE SÜSTEEMSEKS KASUTAMISEKS

1. Acic 400 mg tabletid
Acic 800 mg tabletid

2. Acic 400
Üks tablett sisaldab 400 mg atsikloviiri.
Acic 800
Üks tablett sisaldab 800 mg atsikloviiri.
INN. Aciclovirum
Abiained vt lõik 6.1.

3. Tabletid.

4.1 Näidustused
Herpes simplex- või Herpes zoster-viirusinfektsioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Acic 400
Täiskasvanud
- Herpes zoster
800 mg atsikloviiri (vastab kahele Acic 400 tabletile) 5 korda päevas neljatunniste ajavahemike järel.
Herpes simplex infektsioonide profülaktika kindlatel juhtudel
Raskekujulise Herpes simplex-infektsiooni raviks oluliselt allasurutud immuunsusega patsientidele perioodil, kui on suurenenud risk infektsiooni tekkeks (näiteks pärast organtransplantatsiooni), võib
manustada 400 mg atsikloviiri (vastab ühele Acic 400 tabletile) 4 korda päevas kuuetunniste ajavahemike järel.
Teise võimalusena (eelkõige imendumishäirega patsientidele) võib manustada pulbri vormis atsikloviiri intravenoosse infusioonina.
Acic 800
Täiskasvanud
Herpes zoster
800 mg atsikloviiri (vastab ühele Acic 800 tabletile) 5 korda päevas neljatunniste ajavahemike järel.
Neerupuudulikkusega patsiendid
Eelkõige halvenenud neerufunktsiooniga patsiendid (sagedamini eakad) peaksid tähelepanu pöörama sellele, et atsikloviirravi ajal joodud vedelikukogus oleks piisav.
Neerufunktsiooni häirega patsientidele võib olla küllaldane väiksem atsikloviiriannus (vt alljärgnevat tabelit).
Annustamisjuhised neerupuudulikkusega patsientidele
Näidustus Kreatiniini Seerumi kreatiniin Ühekordne
kliirens µmol/L või (mg/dl) annus
(ml/min/1,73 m2)
Naised Mehed
Herpes <10 <550 >750 200mg
simplex >6,22 >8,48 atsikloviiri kaks
infektsioonid korda päevas (iga
8 tunni järel)

Herpes
zoster 25...10 280...550 370...750 800 mg
(3,17...6,22) (4,18...8,48) atsikloviiri kolm
korda päevas (iga
8 tunni järel)

<10 >550 >750 800 mg
(>6,22) (>8,48) atsikloviiri kaks
korda päevas (iga
12 tunni järel)
Manustamisviis
Tabletid võetakse rohke vedelikuga pärast sööki.
Eelkõige halvenenud neerufunktsiooniga patsiendid (sagedamini eakad, vt lõik 5 Vastunäidustused) peaksid tähelepanu pöörama sellele, et atsikloviirravi ajal joodud vedelikukogus oleks küllaldane.
Parima ravitoime saavutamiseks tuleks atsikloviiri võtmist alustada nii kiiresti kui võimalik, s.t esimeste nahanähtude ilmnedes.
Eelkõige retsidiveeruva Herpes simplex-infektsiooni taastekkides tuleks atsikloviiri võtmist alustada uue haiguspuhangu esimeste sümptomite tekkides (näiteks sügelemine, pingetunne, esimeste villikeste
teke).
Ravi kestus
Herpes simplex-infektsioonide ravi kestab 5 päeva, kuid seda võib pikendada lähtuvalt patsiendi kliinilisest seisundist.
Herpes simplex-infektsioonide ravi kestus immunoloogiliselt tervetel patsientidel sõltub infektsioonikulu raskusest ja retsidiivide sagedusest. Ravi ei tohiks aga kesta kauem kui 6-12 kuud.
Oluliselt nõrgenenud immuunsusega patsientidel lähtub Herpes simplex-infektsioonide profülaktika kestus immuunsupressiooni raskusastmest ja nakkusohtliku perioodi pikkusest.
Herpes zoster-infektsiooni ravi kestab 5...7 päeva.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus atsikloviiri või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Kuna praeguseni puuduvad andmed atsikloviiri profülaktilise manustamise kohta neerufunktsiooni häire või anuuriaga patsientidele, ei tohi atsikloviiri nendel juhtudel kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Probenetsiid vähendab atsikloviiri väljutust neerude kaudu ligikaudu 30% ulatuses. See võib pikendada atsikloviiri eliminatsiooni poolväärtusaega.

4.6 Rasedus ja imetamine
Kui atsikloviirravi on raseduse ajal vajalik, peab arst hoolikalt kaaluma sellest saadava kasu ja võimalike ohtude suhet.
Atsikloviiri sisaldavate ravimite võtmise järel on ema rinnapiimast leitud atsikloviiri. Seetõttu ei tohi last atsikloviirravi ajal rinnaga toita.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Pole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed
Nahk
Aeg-ajalt on täheldatud nahalöövete teket, mis taandusid pärast ravimi ärajätmist.
Seedetrakt
Aeg-ajalt on teatatud seedetrakti häiretest, nagu näiteks iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu.
Närvisüsteem
Aeg-ajalt on tekkinud neuroloogilisi sümptomeid, mis on väljendunud peamiselt hallutsinatsioonide,
unisuse, vertiigo ja segasusseisundina. Need kõrvaltoimed taanduvad enamjaolt ravi lõppedes ja tekivad üldjuhul neerutalitluse häirega patsientidel või kui patsient põeb mingeid teisi haigusi, mis
võivad nimetatud kõrvaltoimete teket soodustada.
Harva on teatatud kurnatuse, peavalu, väsimuse ja samuti unetuse tekkest.
Üksikjuhtudel on täheldatud depersonalisatsioonihäireid, mis möödusid pärast atsikloviiri ärajätmist.
Täheldatud on ajutist krambihoogude ja psühhooside teket, seda eelkõige tüsistunud kuluga haiguse ravimisel atsikloviiriga.
Laborinäitajad
Aeg-ajalt on tekkinud ajutisi muutusi bilirubiini, maksaensüümide, seerumi uurea ja kreatiniini väärtustes ja samuti verenäitajate vähest langust.
Muud
Aeg-ajalt on teatatud juuste hõrenemisest (juuste difuusne väljalangemine), mille seos atsikloviiri võtmisega on ebaselge.
Harvadel juhtudel on teatatud ka hingamisraskuste tekkest.

4.9 Üleannustamine
Atsikloviir imendub seedetraktist vaid osaliselt.
Tuginedes tänase seisuga saadaolevatele andmetele, ei ole raskete mürgitusnähtude teket oodata, kui võetakse korraga kuni 5 mg atsikloviiri.
Suuremate annuste suu kaudu võtmise kohta kogemus puudub. Seetõttu tuleks patsienti hoolikalt jälgida, kui ta võtab rohkem kui 5 g atsikloviiri.
Kuni 80 mg/kg atsikloviiri tahtmatul intravenoossel manustamisel ei ole kõrvaltoimete teket täheldatud.
Atsikloviir on hemodialüüsiga organismist eemaldatav.

Farmakoterapeutiline grupp: atsikloviir on nukleosiidne viirusevastane aine, mis omab in vitro tugevat toimet Herpes simplexi I ja II tüübi viiruse ning Herpes zoster-viiruse suhtes.

ATC kood: J05AB01

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Atsikloviir on farmakoloogiliselt inaktiivne aine, mis saavutab virostaatilise toime pärast seda, kui on tunginud Herpes simplex- (HSV) või Varicella zoster-viirusega (VZV) nakatunud rakku. Atsikloviiri
aktivatsiooni katalüüsib HSV- või VZV-tümidiinkinaas, mis on viirustele replikatsiooni protsessis äärmiselt vajalik ensüüm .
Lihtsamalt öelduna sünteesivad viirused enda suhtes virostaatilist ainet ise. Järgnevalt on toodud protsessi kulg punktide kaupa:
1. Atsikloviir tungib herpesviirusega nakatunud rakkudesse järjest sagedamini.
2. Nendes rakkudes olev viraalne tümidiinkinaas fosforüleerib atsikloviiri atsikloviirmonofosfaadiks.
3. Rakusisesed ensüümid konverteerivad atsikloviirmonofosfaadi virostaatilise toimega aineks – aktsükloviirtrifosfaadiks.
4. Atsikloviirtrifosfaadil on 10...30 korda suurem afiinsus viraalse DNA-polümeraasi suhtes võrreldes rakusisese DNA-polümeraasiga, pärssides seega selektiivselt viiruse ensüümide aktiivsust.
5. Peale selle seostab viiruse DNA-polümeraas atsikloviiri viiruse DNA külge, mis lõpetab DNA ahela sünteesi.
Need etapid kokku vähendavad väga tõhusalt viiruste paljunemist.
Viiruste tiitrimisel koekultuuri rakkudes (Plaque reduction test) on tõestatud, et HSV-nakatunud Vero rakkude (=Aafrika rohepärdikute neeruparenhüümist pärit rakukultuur) kasvu pärssimiseks on vaja
0,1 µmol atsikloviiri/L, mille juures nakatumata rakkude pärssimiseks on vajalik kontsentratsioon 300 µmol atsikloviiri/L.
Viiruste tiitrimisel koekultuuri rakkudes (Plaque reduction test) mõõdeti HSV-nakatunud Vero rakkude (=Aafrika rohepärdikute neeruparenhüümist pärit rakukultuur) ED50 pärssivaks
kontsentratsiooniks 0,1 µmol atsikloviiri/L. Võrdluseks oli mittenakatunud Vero rakkude kultuuri kasvu pärssimiseks vajalik annus 300 µmol atsikloviiri/L.
Sellest järelduvalt on vajalikud kuni 3000-kordsed atsikloviiri kontsentratsioonid, et saavutada samaväärset pärssimist.
Aktiivsusspekter in vitro
- Väga tundlik
Herpes simplex-viiruse tüübid I ja II
Varicella zoster-viirus
- Tundlik
Epstein-Barri viirus
- Osaliselt tundlik kuni resistentne
Tsütomegaloviirus
- Resistentne
RNA viirused
Adenoviirused
Poxviirused

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine, plasmakontsentratsioon
Atsikloviir imendub seedetraktist vaid osaliselt. Püsiseisundis määratud maksimaalsed plasmakontsentratsioonid pärast 200 mg, 400 mg ja 800 mg atsikloviiri suukaudset manustamist iga 4
tunni järel viis korda päevas olid keskmiselt 3,02±0,5 µmol/L (200 mg), 5,21±1,32 µmol/L (400 mg) ja 8,16±1,98 µmol/L (800 mg). Need väärtused saavutatakse ligikaudu 1,5±0,6 tunni möödudes.
Vastavad plasmakontsentratsioonide algnäitajad ligikaudu 4 tunni möödudes atsikloviiri suukaudsest manustamisest on 1,61±0,3 µmol/L (200 mg), 2,59±0,53 µmol/L (400 mg) ja 4,0±0,72 µmol/L
(800 mg). 24 tunni möödudes ravimi ärajätmisest ei ole atsikloviir organismist sedastatav.
Suu kaudu 400 mg atsikloviiri 5 korda päevas manustanud nõrgestatud immuunsusega 11...13-aastastel lastel määrati keskmiseks maksimaalseks plasmakontsentratsiooniks 5,7...5,1 µmol/L,
millele vastab 300...650 mg atsikloviiri/m2 kehapindala kohta. Ühe- kuni kuuenädalastel imikutel mõõdeti pärast atsikloviiri manustamist annuses 600 mg/m2 kehapindala kohta iga kuue tunni järel
maksimaalseks plasmakontsentratsiooniks 17,3...8,6 µmol/L .
Atsikloviiri bieksponentsiaalse kineetika põhjal võib järeldada, et atsikloviir jaotub kudedesse ja organitesse kiiresti ning väljub organismist aeglaselt.
Täiskasvanutel on jaotusruumala püsiseisundis 50±8,7 L/1,73 m2 kehapindala kohta ning vastsündinutel ja kuni kolme kuu vanustel imikutel 28,8±9,3 L/1,73 m2 kehapindala kohta.
Valkudega seondub 9...33% toimeainest.
Jaotumine organitesse
Loomkatsed on kinnitanud, et seedeelundites, neerudes, maksas ja kopsudes saavutatakse suuremad atsikloviiri kontsentratsioonid kui seerumis, samal ajal kui lihastes, südames, ajus, munasarjades ja
testistes on kontsentratsioonid madalamad kui seerumis.
Post mortem uuringud inimestel on näidanud, et atsikloviir kuhjub sülge, tupesekreeti ja herpesevillide vedelikku ja samuti osadesse elunditesse. Liikvoris on toimeaine sisaldus
seerumikontsentratsioonidega võrreldes 50% väiksem.
Metabolism ja eritumine
Tervete neerudega isikutel eritub 62...91% atsikloviirist muutumatul kujul ja 10...15% 9-karboksümetoksümetüülguaniinina neerude kaudu.
Plasma poolväärtusajad (t1/2ß) pärast atsikloviiri intravenoosset manustamist olid vastsündinutel ja kuni kolme kuu vanustel imikutel vastavalt 2,87±0,76 tundi ja 4,1±1,2 tundi. Atsikloviir läbib
glomeruaalrfiltratsiooni ja samuti tubulaarse sekretsiooni. Kui atsikloviiri manustatakse üks tund pärast 1 g probenetsiidi manustamist, pikeneb plasma poolväärtusaeg (t1/2ß) 18% ja
plasmakontsentratsiooni kõvera alune pindala suureneb 40%. Biosaadavuse u 20% juures eritub ligikaudu 80% atsikloviiri koguannusest väljaheitega.
Keskmine plasma poolväärtusaeg on kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel ligikaudu 19,5 tundi.
Plasma keskmine poolväärtusaeg hemodialüüsi ajal on 5,7 tundi. Hemodialüüsi ajal langeb atsikloviiri sisaldus plasmas ligikaudu 60%. Neerufunktsiooni häirega kaasneb risk toimeaine kuhjumiseks, kui
kreatiniini väärtus on <25 ml/min/1,73 m2 kehapindala kohta ja kasutatakse annuseid 800 mg 5 korda päevas (vt lõik 10 Annustamine) või kui kreatiniini väärtus on <10 ml/min/1,73 m2 kehapindala kohta
ja kasutatakse annuseid 200 mg 5 korda päevas (vt lõik 10 Annustamine).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus
LD50 ei olnud atsikloviiri suukaudsel manustamisel hiirtel ja rottidel määratav, kuna füsioloogilistel põhjustel ei olnud suuremad annused kui 10 g/kg kehakaalu kohta (hiirtel) ja 20 g/kg kehakaalu kohta
(rottidel) ületatavad ja surmajuhte neid annuseid kasutades ei esinenud.
Krooniline toksilisus
Nelja nädala vältel manustati hiirtele suu kaudu atsikloviiri annustes kuni 450 mg/kg kehakaalu kohta päevas. Kõik loomad jäid ellu ja mingeid kõrvalekaldeid ei tekkinud.
Ajukoertele manustati 12-kuulises uuringus atsikloviiri annuses 60 mg/kg kehakaalu kohta päevas.
Selle annuse manustamisel tekkis sagedamini limast kõhulahtisust ja oksendamist. Mõnedel koertel täheldati jäsemete muutusi ja küüniste äratulekut. Need muutused olid aga pöörduvad. Teisi muutusi ei
täheldatud.
Hiirtele ja rottidele manustati 775 päeva jooksul kuni 450 mg atsikloviiri/kg kehakaalu kohta päevas ning mingeid muutusi ei täheldatud.
Mutageensus ja kartsinogeensus
Alljärgnevalt toodud testides ei ole mutageenseid toimeid täheldatud:
Amesi test S. typhimuriumiga, imetajarakkude (CHO rakud) ja hiire lümfoomirakkude in vitro test (6-tioguaniin, AA ja strofantiin-resistentne), in vivo dominantne letaalsuse test hiirtel (25 ja 50 mg/kg
kehakaalu kohta intraperitoneaalselt) ja katsed lümfotsüütidega, mis on pärit patsientidelt, kellele manustati atsikloviiri annuses 5 mg/kg kehakaalu kohta 3 korda päevas i.v viie päeva jooksul või
200 g atsikloviiri 5 korda päevas suu kaudu viie päeva jooksul.
Mutageenseid toimeid on täheldatud järgnevalt toodud testides, kus atsikloviiri on manustatud väga või osaliselt tsütotoksilistes kontsentratsioonides:
Hiire lümfoomirakkudes tümidiinkinaasi (TK+/-) lookuses.
Et TK lookus on omapärane atsikloviiri aktivatsiooni poolest, on võimalik, et kloonid tekivad kromosoomimuutuse tulemusel, kuid samuti selektsiooni tulemusel.
In vitro kromosoomide katkeid tekkis inimese lümfotsüütide kultuuris alates kontsentratsioonist 550 µmol/L. In vivo uuringute põhjal tekkis kromosoomide katkeid ainult emashiirte luuüdi rakkudes
kontsentratsioonis 100 mg/kg kehakaalu kohta. Seda toimet ei ole isashiirtel aga täheldatud.
100 mg/kg atsikloviiri intraperitoneaalne manustamine ei põhjustanud kromosoomide muutusi Hiina hamstritel, kuid 500 mg/kg annused tekitasid ning seda kontsentratsiooni seostati ka üldtoksilisusega.
Annused 50 mg/kg kehakaalu kohta i.v ei viinud kromosoomides katkete tekkeni ei rottidel ega Hiina hamstritel, mis on kooskõlas „toimeta tasemega” (ligikaudu 200 µmol/L).
Pärast atsikloviiri veenisisest manustamist isas- ja emasrottidele oli suguelundite koes mõõdetud kontsentratsioon emasrottidel 1/3 „toimeta tasemest“ ja isasrottidel alla 1/10 „toimeta tasemest“.
Võttes atsikloviiri võimalike mutageensete toimete hindamise aluseks läviväärtuse, on sellise taseme saavutamine välistatud isegi siis, kui manustatakse suurimat suukaudset annust 5 korda 800 mg
atsikloviiri. Järelikult oht mutageensete toimete tekkeks puudub.
Transformatsiooni testis hiirte fibroblastidega kasutades kontsentratsioone 220 µmol/L, mõjutas atsikloviir ühekihiliste rakukultuuride (III tüübi fookused) kasvu. Pikaajalistes uuringutes (2 aastat)
rottide ja hiirtega ei täheldatud atsikloviiri kantserogeenset toimet.
Reproduktsioonitoksilisus
Teratogeensus/embrüotoksilisus
Annuste kuni 25 mg atsikloviiri kehakaalu kg kohta manustamisel subkutaanselt kaks korda päevas organogeneesi faasi 7...17. päeval või 6...15. tiinuspäeval ei täheldatud emale toksilisi toimeid ega
loodetel või noorloomadel väärarengute või deformatsioonide teket.
Samuti ei täheldatud ei emale toksilisi toimeid ega kõrvalmõjusid loote või embrüo arengule, kui atsikloviiri manustati küülikutele 6...18. tiinuspäeval (organogeneesi faasis) annustes kuni 25 mg/kg
kehakaalu kohta.
Kuigi eespool mainitud standardtestid ei viidanud atsikloviiri embrüotoksilistele ega teratogeensetele toimetele, täheldati 10. tiinuspäeval (organogeneesi ajal) loote väärarenguid (anoftalmia ja saba
väärarengud) edasises uuringus, kus rottidele manustati kolm korda 100 mg atsikloviiri kehakaalu kg kohta.
Eespool mainitud annuste juures tekkisid emale toksilised toimed (nefrotoksilisus). Peale selle olid emasloomal atsikloviiri plasmakontsentratsioonid vastavalt 43...58 korda, 67...90 korda ja 153...167
korda suuremad kui inimestel pärast annuste 800 mg, 400 mg ja 200 mg korduvat manustamist (5 korda päevas iga nelja tunni järel), seega on nende katsetulemuste tähendus väga küsitav.
Fertiilsus
Enamasti mööduvad kõrvalmõjud rottide ja ajukoerte spermatogeneesile tekkisid ainult atsikloviiriannuste juures, mis ületasid oluliselt tavalise terapeutilise vahemiku.
Kui atsikloviiri manustati suu kaudu (kuni 450 mg atsikloviiri/kg päevas), ei näidanud katsed hiirte kahe põlvkonnaga mõju ühelegi viljakusega seotud näitajale.
Puudub kogemus atsikloviiri suukaudse manustamise kohta naistele.
Meestel ei mõjutanud manustatud atsikloviir spermatosoidide arvu, morfoloogiat ega liikuvust.

6.1 Abiainete loetelu
Tselluloos, magneesiumstearaat, plü(O-karboksümetüül)tärklise naatriumsool, ränidioksiid, kopolüvidoon.

6.2 Sobimatus
Pole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg
4 aastat.
Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu.

6.4 Säilitamise eritingimused
Säilitamise eritingimusi ei ole.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Acic 400
Originaalpakend, mis sisaldab 35 tabletti.
Acic 800
Originaalpakend, mis sisaldab 35 tabletti.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
HEXAL AG
Industriestrasse 25
D-83607 Holzkirchen
Müügiloa nr:
Acic 400 tabletid: 474705
Acic 800 tabletid: 474805
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
17.06.2005
SPC sisestamise kuupäev:
29.09.2005
Küsi apteekrilt