TRIFAS 10MG TBL 10MG N30

Retseptiravim

9,61 €
Toode on hetkel laost otsas

Piirhind €8.2

Haigekassa 50% soodustusega €6.76

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Torasemidum
Toimeaine kogus
10 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N30

TRIFAS COR
TRIFAS 10
Berlin-Chemie AG

Torasemiid
INN. Torasemidum
ATC-kood. C03CA04
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. TRIFAS COR tablett sisaldab 5 mg torasemiidi.
TRIFAS 10 tablett (poolitusjoonega) sisaldab 10 mg torasemiidi.

Näidustused. Südamepuudulikkusest tingitud tursed ja astsiit.
Annustamine. Südamepuudulikkusest tingitud tursete ravi.
Ravi alustatakse 5 mg torasemiidiga päevas. Tavaliselt sobib see ka säilitavaks annuseks.
Ebarahuldava tulemuse puhul võib annust suurendada kuni 20 mg-ni päevas
Tablett on soovitatav alla neelata hommikusöögi ajal koos vähese vedelikuhulgaga ilma katki närimata.
Vastunäidustused. Torasemiid on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
- ülitundlikkus torasemiidi või keemiliselt struktuurilt lähedaste ainete (sulfonüüluurea preaparaadid) suhtes;
- hüpotoonia;
- neerupuudulikkus (anuuria);
- maksatalitluse raske häire (kooma ja prekooma);
- hüpovoleemia;
- hüponatreemia, hüpokaleemia;
- urineerimishäired (nt prostata hüpertroofia tõttu).
Küllaldaste ravikogemuste puudumise tõttu ei või torasemiidi manustada ka järgmistel juhtudel:
- podagra;
- südame raske erutusjuhtehäire (nt SA-blokaad, II või III astme AV blokaad);
- happe-leelise tasakaalu haiguslik muutus;
- liitiumi, aminoglükosiidi või tsefalosporiini samaaegne kasutamine;
- verepildi haiguslik muutus (nt trombotsütopeenia või aneemia haigetel, kellel ei ole neerupuudulikkust);
- nefrotoksilistest ainetest põhjustatud neerutalitluse häire;
- alla 12-aastased lapsed.
Hoiatused. Torasemiidi pikaajalisel kasutamisel peab regulaarselt kontrollima elektrolüütide ainevahetust, eriti kaaliumi taset seerumis. Lisaks peab kindlate vaheaegade järel kontrollima glükoosi, kusihappe, kreatiniini ja lipiidide taset veres (vt Kõrvaltoimed). Kui mõnel juhul pole võimalik välistada veresuhkru taseme kõrgenemist, peab hoolikalt kontrollima süsivesikute ainevahetust, et kindlaks teha latentset või manifestset suhkurtõbe.
Samuti peab reeglipäraselt kontrollima verepilti (erütrotsüüte, leukotsüüte, trombotsüüte).
Rasedus ja imetamine. Raseduse ajal võib torasemiidi manustada ainult äärmise vajaduse korral ja alles pärast kasu-riski suhte kaalumist. Küllaldased kliinilised kogemused ravimi kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad.
Torasemiidi kasutamise ajal ei või last rinnaga toita, sest ei ole teada, kuivõrd torasemiid eritub rinnapiima.
Kõrvaltoimed. Olenevalt annusest ja ravi kestusest võivad tekkida vee ja elektrolüütide tasakaalu häired, eriti hüpovoleemia, hüpokaleemia ja/või hüponatreemia.
Ravi alguses võivad mõnikord tekkida peavalu, peapööritus, väsimus, jõuetus, lihaste spasmid ning seedetrakti häired (nt isutus, gastralgia, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või -kinnisus).
Harva võib tekkida suukuivus ja paresteesiad, üksikjuhtudel nägemishäired (silmade valgustundlikkus) ja allergilised reaktsioonid (nt sügelemine, eksanteem).
Haigetel, kellel urineerimine on raskendatud (nt prostata hüperplaasia), võib uriini suurenenud eritumine põhjustada põie ülevenituse.
Neil haigeil, kellel uriinieritus on eriti tugev, võib tekkida hüpotoonia, orienteerumishäired ning üksikjuhtudel tromboos, müokardi või aju isheemia, äge müokardiinfarkt südame rütmihäired, stenokardia, või teadvuskadu.
Mõnel juhul on leitud kusihappe ja glükoosi kontsentratsiooni suurenemist, triglütseriidide ja kolesterooli kõrgenenud taset, samuti mõne maksaensüümi (g-GT) suurenenud kontsentratsiooni veres.
Harva on sedastatud kreatiniini ja uurea suurenenud kontsentratsiooni veres, trombotsüütide, erütrotsüütide ja/või leukotsüütide arvu vähenemist ning metaboolset alkaloosi.
Märkus. Torasemiidi kasutamise ajal on vajalik regulaarselt määrata seerumis naatriumi, kaaliumi, kreatiniini ja uurea kontsentratsiooni, samuti veresuhkru taset ning vere rakkude arvu. Eriti neil haigeil, kellel on eenevalt hüperlipideemia, tuleb regulaarselt määrata ka kolesterooli ja triglütseriidide kontsentratsiooni.
Liiklusohtlikkus. Torasemiid mõjutab reaktsioonivõimet nii, et sõidukite juhtimine ja masinate käsitlemine võib olla takistatud. See kehtib eriti siis, kui ravimist alustatakse, kui ravimpreparaati vahetatakse või kui samal ajal tarvitatakse alkoholi.
Koostoimed. Torasemiid suurendab teiste hüpotensiivsete ravimite, eriti AKE-inhibiitorite toimet. Kui AKE-inhibiitoreid manustatakse samal ajal või pärast torasemiidi, võib tekkida ohtlik vererõhu langus.
Torasemiidist tingitud kaaliumi kadu võib suureneda, kui samal ajal manustatakse südameglükosiide.
Torasemiid võib vähendada diabeedivastaste ravimite toimet.
Probenetsiid ja mittesteroidsed põletikuvastased ained võivad inhibeerida torasemiidi diureetilist ja hüpotensiivset toimet.
Kui kasutatakse salitsülaatide suuri annuseid, võib torasemiid suurendada nende toksilist toimet kesknärvisüsteemile.
Samaaegselt torasemiidi suurte annuste kasutamisega võib aminoglükosiidide ja tsisplatiini oto- ja nefrotoksiline toime tugevneda.
Torasemiid võib tugevdada ka teofülliini ning kuraaretaoliste lihasrelaksantide efekti.
Lahtistid ning mineralo- ja glükokortikoidid võivad suurendada torasemiidist tingitud kaaliumi eritumist organismist.
Kasutades samal ajal torasemiidi ja liitiumi võib liitiumi plasmakontsentratsioon suureneda ja sellega tugevneda liitiumi toime ja kõrvaltoimed.
Torasemiid võib vähendada katehhoolamiinide vasokonstriktiivset toimet.
Samal ajal kasutatav kolestüramiin võib takistada suukaudse torasemiidi imendumist.
Üleannustamine. Intoksikatsiooni sümptomid. Kliiniline pilt ei ole teada. Üleannustamise puhul võib tekkida tugev diurees ja sellega seoses eritub organismist suuremal hulgal vett ja elektrolüüte. Mõnel juhul ilmneb somnolentsus, meeltesegasus, , hüpotensioon, kollaps või seedetrakti häired.
Intoksikatsiooni ravi. Torasemiidile spetsiaalset antidooti ei tunta. Üldiselt nähud kaovad, kui annust vähendada või ravimi manustamine lõpetada ning asendatakse vedeliku ja elektrolüütide hulk (seejuures vastavaid näitajaid pidevalt kontrollides!)
Elektrolüütide tasakaalu taastamine. Hüpokaleemia (ja alkaloosi) puhul manustada kaaliumkloriidi 7,4% lahust, atsidoosi esinemisel 10,01% (1 -molaarne) kaaliumbikarbonaadi lahust, mõlemal juhul lahjendatuna kandjalahuses.
Suu kaudu asendamine:
alkaloosi ja hüpokaleemia puhul manustada kaaliumkloriidi graanuleid, atsidoosi puhul kaaliumbikarbonaadi/-tsitraadi kihisevaid tablette.
Neerupuudulikkusega haigel võib kaaliumi manustamine põhjustada hüperkaleemiat.
Hüponatreemia (ja alkaloosi) puhul manustada naatriumkloriidi 5,8% lahust, atsidoosi korral 8,4% naatriumbikarbonaadi lahust, mõlemal juhul lahjendatuna kandjalahuses.
Farmakoloogilised omadused. Farmakodünaamilised omadused. Torasemiidil on salureetiline toime, mis seisneb neerude Henle lingu ülenevas osas naatriumi ja kloori tagasiimendumise inhibeerimises. Suukaudsel manustamisel saavutab diurees maksimumi 2…3 tunni järel ja püsib kuni 12 tundi.
Torasemiid langetab vererõhku vähendades perifeerset vastupanu. See toime põhineb elektrolüütide tasakaalu häire normaliseerimisel. Peamiselt toimub arteriseina lihaskiududes kõrgvererõhuga haigetel esineva vaba Ca++ suurenenud aktiivsuse vähenemine. Arvatavasti see toime vähendab veresoonte ülemäärast kontraktiilsust või veresoonte reageerimist katehhoolamiinidele.
Torasemiidi ühekordse annuse diureetiline toime kestab kuni 12 tundi. Antihüpertensiivne toime kujuneb aeglaselt esimese nädala vältel ja saavutab maksimumi hiljemalt 12 nädala jooksul.
Farmakokineetika. Biosaadavus. Ravimi biosaadavus on 80…90%. Imendumine seedetraktist on peaaegu täielik, metabolism esmasel maksapassaazhil maksimaalselt 10…20 %.
Jaotumine. Maksimaalne plasmatase saabub 1…2 tunni vältel.
Enam kui 99% torasemiidist on seotud plasmavalkudega, metaboliidid M1, M3 ja M5 on seotud vastavalt 86%, 95% ja 97%. Jaotuvusruumala on 16 l.
Metabolism. Inimesel tekib torasemiidist ainevahetuse käigus kolm metaboliiti: M1, M3 ja M5. Metaboliidid M1 ja M5 tekivad fenüülringi metüülrühma astmelisel oksüdeerimisel karboksüülhappeks, metaboliit M3 aga ringi hüdroksüleerimisel. Metaboliidid M2 ja M4, mis on leitud loomkatsetes, ei ole inimesel kindlaks tehtud. Torasemiidi ja tema metaboliite iseloomustab lineaarne kineetika, st aine kontsentratsioon plasmas ja kontsentratsioonialune pindala (AUC) suurenevad võrdeliselt annuse suurenemisega.
Eritumine. Tervetel inimestel on torasemiidi ja tema metaboliitide poolväärtusaeg 3…4 tundi. Torasemiidi totaalne kliirens on 40 ml/min, renaalne kliirens umbes 10 ml/min.
Uriini eritub umbes 80% manustatud annusest. Sellest on torasemiidi keskmiselt 24%, metaboliiti M1 umbes 12%, metaboliiti M3 umbes 3% ja metaboliiti M5 umbes 41%. Peamisel metaboliidil M5 ei ole diureetilist toimet.
Umbes 10% farmakoloogilisest toimest kuulub metaboliitidele M1 ja M3.
Neerupuudulikkuse korral jäävad kogukliirens ja eliminatsiooni poolväärtusaeg muutumatuks. M3 ja M5 poolväärtusajad on aga pikenenud. Farmakodünaamiline toime jääb muutumatuks, neerupuudulikkuse aste toimeaega ei mõjuta. Hemodialüüsil ja hemofiltratsioonil torasemiid ja tema metaboliidid oluliselt ei elimineeru.
Südamepuudulikkusega haigetel on torasemiidi ja metaboliidi M5 eliminatsiooni poolväärtusaeg veidi pikenenud, aga uriiniga erituvate ainete hulk on samasugune nagu tervetel. Seetõttu ei esine torasemiidi ja tema metaboliitide kumulatsiooni.
Abiained. Laktoos, magneesiumstearaat.
Säilitamine ja kõlbklikkus. Toatemperatuuril. 5 mg tabletid 5 aastat, 10 mg tabletid 4 aastat.
Pakned. 10 mg ja 5 mg tabletid, 30 tk, 50 tk, 100 tk või 400 tk (haiglapakend) pakendis.

oktoober 1993


Info - tootja esindajalt (14.01.2000)
Küsi apteekrilt