Mis elu puugid Eestis elavad ja mida levitavad

Kevad on kohale jõudnud ja väljas on soe. Inimesed liiguvad palju õues ning ka puukide elu on heaks läinud. Eriti veab puukidel siis, kui jalutuskäigule või jooksurajale võetakse kaasa ka lemmikloomad. Puukide toidulaud muutub rikkalikuks. See võib aga viia puukide aktiivsuse ja arvukuse suurenemiseni, sest oma elutegevuseks vajavad puugid verd ja just seda nad looduses liikuvatelt inimestelt ja loomadelt saavad.

Liina Laaneoja
veterinaarparasitoloog

Kõik me oleme kuulnud puuksiirutatud haigustest. Teada on, et need haigused ei kulge spetsiifiliste tunnustega, mistõttu on neid ilma labordiagnostikata raske, kui mitte võimatu, diagnoosida. Üldine veendumus on aastatega kujunenud selline, et meil on Eestis teatud piirkonnad, kus puugid kannavad teatud haigusi. See kõik on aga muutumises ja meil tuleb nende muutustega kaasas käia. Nii viis Tervise Arengu Instituut (TAI) elanikkonna kaasabil läbi uuringu, kus kaardistati Eesti kõige puugiohtlikumad piirkonnad.

Puugid pandi posti!

TAI puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“ raames saadeti 2020. aastal puugipanka üle 6 400 puugi ning kaardile märgiti 16 045 puugileidu. (Puugileid on puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood. Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.) (tai.ee)

Uuringust selgus, et meie puugid on „rikkalikult“ varustatud: „Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. See tähendab, et puugilt leiti vähemalt üks haigustekitaja, kuid 22 protsendil uuritud puukidest tuvastati korraga mitu erinevat haigustekitajat“. (tai.ee) Samast allikast saame lugeda, et TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller kommenteeris nii:„Seniste teadmiste põhjal peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks. Käesoleva uuringu tulemused lükkavad selle ümber. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt, Viljandimaalt ja Valgamaalt. Saaremaa jääb nakkusohu pingerea lõppu.“

Siin on tegemist küll ühe uuringuga, kuid kuna seda tehti nii laialdaselt, tuleb selle tulemusi ometigi väga tõsiselt võtta. Kui esimene uudis oli see, et nakkuspiirkond ei ole pigem Lääne-Eesti vaid just pigem ülejäänud osa mandrist, siis huvitavad on ka puukidelt leidud haigustekitajad: „Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga ja Tartu maakonnast saadetud puukidelt.“ (tai.ee) Ootuspäraseid tulemusi saadi puukborrelioosi osas ja üllatusi pakkus puukentsefaliidi tekitaja levimus, mis oli ootamatult väike. Lähemalt saab uuringu kohta lugeda siit

Seega teame, et puugid on meil laialdaselt levinud ja kannavad mitmeid patogeene. Nii nagu inimestele, on puugid ohtlikud ka koertele. Kassid põevad puuksiirutatud haigusi harvem, kuid on siiski puukidele toidulauaks ning erinevate haigustekitajate kandjateks, andes nii arvestatava panuse nende haigustekitajate eksisteerimisele populatsioonis.

Puugid varitsevad meid kõikjal, ka koduaias. Selleks, et puuki saada, ei pea metsa ega pika rohu sisse kõndima minema, vaid selleks võib piisata aias jalutamisest ja lillepeenarde imetlemisest. Lemmikloomad on veel suuremas ohus, kuna neil pole ei sokke, ega kummikuid, ega pikki pükse, mis puukide eest kaitseks, vaid oma sooja kehatemperatuuri ja aktiivse liikumisega on nad puukidele kergeks märkalauaks.

Mida siis teha, et oma lemmikloomi puukide eest kaitsta?

Kõige tõhusama kaitse annab efektiivne puugitõrjevahend. Kuna puugid levitavad loomade peal toitudes erinevaid haigustekitajaid, võiks valida sellise vahendi, millel on puukidele peletav (toitumisvastane) toime. Peletav ja toitumisvastane toime tähendab seda, et puuk sureb enne seda, kui ta jõuab looma peal toituda ja haigusi üle kanda. Samas ei tähenda peletav toime seda, et see puuk kellegi teise peale peletatakse. Pärast looma pealt doosi kättesaamist sureb puuk ära ning ei ole enam kellegile ohtlik.

Kõikidel preparaatidel peletavat toimet ei ole ning osade ravimite puhul peab puuk doosi kättesaamiseks looma hammustama ja tema peal toituma. Lugege alati hoolikalt pakendi infolehti, pidage nõu loomaarsti või apteekriga ja valige oma loomale sobivaim puugitõrjevahend.

Hoiatus!
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

FORESTO R.KAELAR.45MG+100MG/1G 12,5G (38CM) N1 KASS/V.KOER