• +372 614 6000
  • E-R 8-23
  • L-P 10-20
MenüüMenüü
AvalehtAvaleht
OtsiOtsi
Ostukorv0Ostukorv0,00 €

Sügisene viiruste hooaeg: miks jääme haigeks ja kuidas end teadlikult kaitsta?

22.10.2026

Sügisene viiruste hooaeg: miks jääme haigeks ja kuidas end teadlikult kaitsta?

Apotheka proviisor Margit Karileet

Sügis toob lisaks värvilistele lehtedele ja jahedamatele ilmadele kaasa ka perioodi, mil hakkavad sagenema külmetushaigused ja teised hingamisteede nakkused. Paljud meist märkavad, et just sügisel tekivad sagedamini nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Kas süüdi on külm ilm? Mitte ainult. Haigestumise suurenemise taga ei ole ainult külm ilm, vaid mitme teguri kombinatsioon: eelkõige see, kuidas muutuvad meie igapäevased harjumused ja keskkond ning kuidas käituvad sel ajal erinevad viirused. Paljude jaoks tähendab nt muutust ka sügisene kellakeeramine ja sellega harjumine.

Rohkem aega siseruumides tähendab rohkem võimalusi viirustel levida

Suvel veedame rohkem aega õues, kus värske õhk ja suurem ruum aitavad vähendada lähikontakti kaudu levivate hingamisteede viiruste ülekandumist. Sügise saabudes muutub olukord: ilm jaheneb, päevad lühenevad ning suurem osa ajast möödub kodus, tööl, ühistranspordis, kauplustes jm siseruumides. Kui paljud inimesed viibivad pikema aja jooksul samas ruumis, suureneb ka võimalus, et ühe haigestunu hingamisteedest pärinevad viirusosakesed jõuavad teisteni. Eriti oluline on ruumi ventilatsioon. Halvasti ventileeritud ja rahvarohketes ruumides võib nakkusoht olla suurem kui hästi õhutatud ruumis. Seega ei ole sügisel hea ventilatsioon vaid mugavuse küsimus. Regulaarne õhutamine aitab vähendada õhus olevate nakkustekitajate hulka. Kui ruumi saab tuua värsket õhku, tasub seda teha ka jahedama ilmaga – parem lühike ja tõhus tuulutamine kui terve päev suletud aknad.

Sügisel algab uus kooli- ja lasteaiaaasta. See tähendab, et suur hulk lapsi hakkab iga päev omavahel tihedamalt kokku puutuma. Lapsed võivad olla erinevate hingamisteede viirustega kontaktis väga sageli. Samuti ei pruugi laps alati osata või tahta köhides ja aevastades piisavalt hoolikalt suud ja nina katta või käsi pesta. Nii võivad viirused levida laste vahel kiiresti ning jõuda lõpuks ka koju – vanemate, vanavanemate ja teiste pereliikmeteni. See ei tähenda, et kooli või lasteaeda minekut peaks kartma. Pigem tasub sügise alguses üle korrata lihtsad harjumused, mis aitavad nakkuste levikut vähendada: kätepesu, köhimisel ja aevastamisel suu katmine, haigena koju jäämine.

Käed puutuvad päeva jooksul kokku väga paljude pindadega. Korralik kätepesu seebi ja veega on lihtne, kuid oluline harjumus. Eriti tasub käsi pesta pärast koju jõudmist, enne söömist ning pärast köhimist või aevastamist. Kui lapsel on palavik või ta on selgelt haige, ei ole hea mõte teda „igaks juhuks“ kooli või lasteaeda saata. Haigena kodus püsimine aitab lapsel taastuda ja vähendab ka võimalust teisi nakatada. Sama põhimõte kehtib ka täiskasvanute puhul – ei maksa minna tööle ega ühistransporti ka siis, kui „ainult natuke köhin“. Kui peab siiski kodust lahkuma, nt arsti juurde või apteeki minemiseks, tasub rahvarohketes siseruumides kaaluda maski kandmist, eriti juhul, kui puutume kokku eakate või krooniliste haigustega inimestega.

Samuti tuleb püüda piisavalt magada ja hoolitseda oma üldise tervise eest, sest mitmekesine toitumine, piisav uni, regulaarne liikumine ja suitsetamisest ning alkoholist hoidumine toetavad organismi normaalset talitlust. Sügis ei ole põhjus liikumist ja õues viibimist täielikult lõpetada – vastupidi, igapäevane sobivas riietuses värskes õhus liikumine on hea.

Ükski meede ei anna sajaprotsendilist kaitset, kuid mitme lihtsa harjumuse koosmõju võib nakkuste levikut vähendada. Ja seda mitte ainult lastel!

Kuiv õhk võib muuta hingamisteed tundlikumaks

Sügise saabudes muutub õhk väljas jahedamaks ning kütteperioodi alguses võib siseruumide õhk muutuda kuivemaks. Kuiv õhk võib ärritada nina ja kurgu limaskesti ning soodustada ebamugavustunnet – näiteks kuivust kurgus, kinnist nina või ärritavat köha. Oluline on siiski meeles pidada, et kuiv õhk ise ei põhjusta viirusnakkust. Haigestumiseks peab organism puutuma kokku haigustekitajaga.

Küll aga võib kuiv ja halvasti ventileeritud siseõhk muuta enesetunde ebamugavamaks ning koos teiste sügiseste teguritega kujundada keskkonna, kus hingamisteede nakkused kergemini levivad. Seetõttu tasub pöörata tähelepanu nii ruumide õhutamisele kui ka sellele, et ümbritsev sisekliima oleks mõistlik. Liiga kuum ja kuiv tuba ei ole hea ei limaskestadele ega üldisele enesetundele. Temperatuur võiks olla u 21°C ja õhuniiskus 40-60%.

Sügisel liigub korraga mitmeid erinevaid viirusi

„Külmetus“ ei ole tegelikult üks konkreetne haigus. Sarnaseid sümptomeid – nohu, köha, kurguvalu, palavikku, väsimust, lihasvalu – võivad põhjustada paljud erinevad viirused. Samaaegselt võivad ringelda näiteks gripiviirused, SARS-CoV-2, RSV jm hingamisteede viirused ja bakterid. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suureneb põhjapoolkeral hingamisteede nakkuste koormus külmematel kuudel ning mitme viiruse samaaegne levik võib mõjutada eriti väikelapsi, eakaid ja teisi riskirühmi. See tähendab ka seda, et üks sügisene viirushaigus ei anna tingimata kaitset järgmise vastu. Pärast ühest nakkusest paranemist (või ka veel enne paranemist) võime kokku puutuda hoopis teise haigustekitajaga, siinjuures võivad haiguste sümptomid olla väga sarnased.


Vaktsineerimine on oluline viis end kaitsta

Sügisesest ennetusest rääkides ei saa mööda vaadata vaktsineerimisest. Eriti oluline on see gripi ennetamisel. Soovitusele võib lisanduda ka COVID-19 vaktsiin ning teatud riskirühmadele (eakad, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimesed) teiste hingamisteede nakkuste vaktsiinid. Gripivaktsiiniga tasub end kaitsta igal hooajal, sest viirused muutuvad ning vaktsiini koostist ajakohastatakse vastavalt ringlevatele tüvedele. Samuti väheneb vaktsineerimisest saadud kaitse aja jooksul. Kaitse kujunemiseks kulub ligikaudu 10–14 päeva, mistõttu on mõistlik vaktsineerimisega mitte oodata hetkeni, mil viirused juba aktiivselt levivad. Sobiva vaktsineerimise kohta tasub nõu küsida perearstilt, õelt või apteekrilt. Vaktsineerimine ei tähenda, et inimene ei võiks pärast vaktsineerimist üldse haigestuda. Selle eesmärk on eelkõige vähendada raske haiguse ja tüsistuste riski. Samuti aitab suurem vaktsineeritus kaitsta neid inimesi meie ümber, kelle jaoks nakkushaigus võib olla eriti ohtlik.

Toidulisandid ja ravimtaimed immuunsuse toetamiseks

Sügisel kasvab apteegis alati huvi ka erinevate immuunsust turgutavate toodete vastu. Valikus on vitamiinid ja mineraalained, probiootikumid, ravimtaimede preparaadid ning mitmesugused kombineeritud tooted. Siin tasub aga olla teadlik tarbija: ükski toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist, piisavat und, liikumist, vaktsineerimist ega nakkuste ennetamise meetmeid. Immuunsüsteem vajab normaalseks toimimiseks mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, sealhulgas C- ja D-vitamiini ning tsinki. Kui organismis esineb mõne toitaine puudus, võib selle korrigeerimine olla immuunsüsteemi normaalse toimimise seisukohalt oluline. Tervel ja mitmekülgselt toituval inimesel ei tähenda aga suuremate annuste võtmine automaatselt tugevamat immuunsust või seda, et viirushaigused jäävad üldse põdemata.



Ravimtaimi kasutatakse külmetushaiguste korral juba sajandeid ning apteegis leidub nende baasil mitmesuguseid teesid, ekstrakte ja preparaate. Ka siin tasub eristada traditsioonilist kasutust ja teaduslikult tõestatud toimet. Alati konsulteeri enne kasutamist arsti või apteekriga.

Echinacea ehk punane siilkübar on üks enim uuritud ravimtaimi külmetushaiguste kontekstis.

Must leeder (Sambucus nigra) on samuti populaarne külmetus- ja gripihooajal. Mõõdukalt uuritud.

Ka pelargooniumi (Pelargonium sidoides) ekstrakti kohta on uuringuid, milles on leitud võimalikku kasu külmetushaiguse sümptomite leevendamisel. Ennetavat efekti teaduslikult ei esine.

Ravimtaimede puhul võiks kehtida lihtne põhimõte: „looduslik“ ei tähenda automaatselt „toimiv“ ega „ohutu“. Ka ravimtaimed võivad põhjustada kõrvaltoimeid, mürgiseid toimeid ebaõigel kasutamisel ja mõjutada teiste ravimite toimet. Eriti tasub enne kasutamist nõu küsida raseduse, imetamise, laste, eakate, krooniliste haiguste või pikaaegse kasutuse korral.

Apteekrina soovitan juba sügise alguses vaadata üle ka kodune ravimivaru ja mõelda läbi, kuidas käituda siis, kui pereliige peaks haigestuma. Kõrge palaviku, hingamisraskuse, tugeva või süveneva enesetunde halvenemise ning teiste murettekitavate sümptomite korral ei tasu jääda ainult koduste vahendite juurde, vaid tuleb pöörduda arsti või haigla poole.


Loe lisaks:

Uudised:

Kõik postitused