TORVACARD 20MG TBL 20MG N30

Retseptiravim

5,76 €


Piirhind €3

Haigekassa 50% soodustusega €5.51

Haigekassa 75% soodustusega €5.38

Haigekassa 90% soodustusega €5.31

Haigekassa 100% soodustusega €5.26


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Atorvastatinum
Toimeaine kogus
20 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N30

ATC Kood:
C10AA05
INN:
Atorvastatinum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
KOLESTEROOLI JA TRIGLÜTSERIIDIDE SISALDUST VÄHENDAVAD AINED

1. TORVACARD 10, 10 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid
TORVACARD 20, 20 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid
TORVACARD 40, 40 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid

2. TORVACARD 10: üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 10,34 mg atorvastatiinkaltsiumi, mis vastab 10 mg atorvastatiinile;
TORVACARD 20: üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 20,68 mg atorvastatiinkaltsiumi, mis vastab 20 mg atorvastatiinile;
TORVACARD 40: üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 41,36 mg atorvastatiinkaltsiumi, mis vastab 40 mg atorvastatiinile.
INN. Atorvastatinum
Abiained vt lõik 6.1.

3. Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.
TORVACARD 10: valged kuni kahvatuvalged, ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikilega kaetud tabletid;
TORVACARD 20: valged kuni kahvatuvalged, ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikilega kaetud tabletid;
TORVACARD 40: valged kuni kahvatuvalged, ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikilega kaetud tabletid.

4.1 Näidustused
Atorvastatiin on samaaegselt toetava dieediga näidustatud primaarse hüperkolesteroleemia k.a perekondliku hüperkolesteroleemia (heterosügootne vorm) või kombineeritud hüperlipideemia (vastab
Fredrickson’i järgi tüüp IIa või tüüp IIb) korral, kui dieedi muutused ja teised mitte-farmakoloogilised meetodid ei ole andnud soovitud tulemust.
Atorvastatiin on näidustatud homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidele kui täiendav ravi teistele hüpolipideemilistele raviskeemidele (nt LDL aferees), või juhul, kui need
raviskeemid ei ole kättesaadavad.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Enne ravi alustamist Torvacard’iga, tuleb patsient viia standardsele kolesteroolisisaldust alandavale dieedile, mis peab jätkuma kogu raviperioodi vältel Torvacard’iga. Algannus on tavaliselt 10 mg üks
kord päevas. Järgnev annuse muutmine on individuaalne, lähtudes LDL-kolesterooli algväärtustest, ravi eesmärgist ja patsiendi reageerimisest ravile.
Annust võib muuta 4-nädalaste või ka pikemate intervallidega. Maksimaalne annus on 80 mg atorvastatiini päevas.
Ravimit võib võtta mis tahes ajal päeva jooksul koos toiduga või ilma.
Primaarne hüperkolesteroleemia ja segatüüpi hüperlipideemia
Enamusel juhtudel on osutunud piisavaks annuseks 10 mg Torvacard’i manustatuna üks kord päevas.
Ravitoime ilmneb 2 nädala jooksul ravi alustamisest, maksimaalne toime saabub 4 nädala jooksul.
Ravitoime püsib stabiilne pika-ajalise ravi korral.
Patsientidel, kellel on väljendunud südameisheemiatõbi või kellel on kõrgenenud risk isheemiatõve tüsistuste tekkeks, on lipiidelangetava ravi eesmärgiks langetada vere LDL-kolesterooli sisaldus
allapoole 3 mmol/l (<115 mg/dl) ja üldkolesterooli sisaldus allapoole 5 mmol/l (<190 mg/dl).
Modifitseeritult artiklist: „Prevention of coronary heart disease in clinical practice: Recommendation of the Second Joint Task Force of European and other Societies on Coronary prevention”, ajakirjas
„Aterosclerosis” 140 (1998) 1999-270.
Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia.
Ravi alustatakse Torvacard’i annusega 10 mg päevas. Annuse edasine muutmine on individuaalne ja annust võib kohandada iga 4 nädala järel kuni 40 mg-ni päevas. Seejärel suurendatakse annust
maksimaalselt 80 mg–ni päevas või kombineeritakse atorvastatiini annuses 40 mg päevas sapphapete sekvestrantidega.
Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia.
Kliinilises uuringus 64 patsiendiga identifitseeriti LDL retseptori omaduste kohta informatsioon 46-l patsiendil. Nendel 46-l vähenes LDL-kolesterooli väärtus keskmiselt 21%. Atorvastatiini manustati
annuses kuni 80 mg päevas.
Atorvastatiini ööpäevane annus homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on 10-80 mg. Atorvastatiini tuleks kasutada homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga
patsientidel täiendava ravimina muu lipiididesisaldust langetava ravi (nt LDL aferees) korral või kui nimetatud ravi ei ole kättesaadav.
Annustamine neerupuudulikkusega patsientidel
Neeruhaigused ei mõjuta lipiidide plasmakontsentratsiooni ega Torvacard’i ravitoimet. Seega puudub vajadus annuse kohaldamiseks.
Annustamine eakatel
Atorvastatiini efektiivsus ja ohutus üle 70-aastastel patsientidel on tavalise annustamise juures samad, kui teiste täiskasvanud inimeste puhul.
Kasutamine lastel.
Ravimi kasutamise kogemus lastel piirdub väikese arvu patsientidega (vanuses 4...17 aastat), kellel esines raskekujuline düslipideemia, näiteks homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia. Ravimi
kasutamine lastel peab toimuma spetsialisti järelevalve all. Sellel patsientide grupil on soovitavaks algannuseks samuti 10 mg. Annust võib suurendada ööpäevase annuseni 80 mg, lähtudes patsiendi
reaktsioonist ravimile ja selle taluvusest. Ravimi ohutust laste puhul ei ole hinnatud.
Annustamine maksapudulikkusega patsientidel
Mõõduka kuni raske maksapuudulikkusega patsientidel ravivastus atorvastatiinile ei muutu, kuid omastavus on suurel määral tõusnud. Cmax (ravimi maksimaalne plasmakontsentratsioon) on 16 korda
kõrgem ja AUC (1...24) ligikaudu 11 korda kõrgem.
Seega tuleb atorvastatiini kasutada ettevaatusega neil patsientidel, kes tarbivad märkimisväärses koguses alkoholi ja/või on põdenud maksahaigusi.

4.3 Vastunäidustused
Torvacard on vastunäidustatud:
- Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes;
- Äge maksahaigus või ebaselge etioloogiaga seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemine, mis ületab normväärtused 3 või enam korda.
- Müopaatia
- Rasedus
- Imetamine
- Fertiilses eas naised, kes ei kasuta tõhusaid kontratseptiivseid vahendeid.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Toime maksale
Enne ravi alustamist ning perioodiliselt ravi käigus tuleb kontrollida maksafunktsiooni näitajaid.
Maksakahjustusele viitavate sümptomite tekkimisel tuleb koheselt kontrollida maksafunktsiooni näitajaid. Transaminaaside aktiivsuse suurenemise korral tuleb patsienti jälgida kuni vastavate
analüüside normaliseerumiseni. Transaminaaside aktiivsuse suurenemise korral 3 või enam korda on näidustatud annuse vähendamine või vajadusel ravi katkestamine.
Väga suure ettevaatusega tuleb Torvacard’iga ravida alkoholi liigselt tarbivaid või anamneesis maksahaigustega patsiente.
Toime skeletilihastele
Harva võib atorvastatiin - nagu teisedki HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid – avaldada toimet skeletilihastele, tekitades müalgiat, müosiiti ja müopaatiat, mis võib progresseeruda rabdomüolüüsiks,
s.o potentsiaalselt eluohtlik seisund, mida iseloomustab kreatiniin-fosfokinaasi (KFK) oluliselt suurenenud sisaldus (> kümnekordse suurenemisega üle normaalväärtuse), müoglobineemia ja
müoglobinuuria, mis võivad viia neerupuudulikkuseni.
Atorvastatiin ravi korral on teatatud mitte-komplitseeritud müalgiast, k.a lihaskrampidest. Ravi Torvacard’iga tuleb katkestada, kui esineb kreatiniin fosfokinaasi väärtuse märkimisväärne
suurenemine või kui diagnoositakse või kahtlustatakse müopaatiat.
Müopaatia tunnuste või sümptomitega patsientidel tuleb jälgida kreatiniinkinaasi väärtusi.
Enne ravi algust.
Nii nagu teiste statiinide korral, tuleb ka atorvastatiini manustamisse rabdomüolüüsi eelsoodumusega patsientidele suhtuda ettevaatusega. Allpool loetletud juhtudel tuleb enne ravi algust määrata KFK
plasmasisaldus:
- neerupuudulikkus;
- hüpotüreoidism;
- pärilikud lihashaigused isiklikus või perekonna anamneesis;
- anamneesis lihastoksilisus statiin- või fibraatravi korral;
- anamneesis maksahaigus ja/või rohke alkoholitarvitamine;
- eakatel patsientidel (vanus üle 70-eluaasta) tuleb rabdomüolüüsi soodustavate faktorite olemasolul samuti kaaluda KFK määramise vajadust.
Eelpool nimetatud juhtudel tuleb alati kaaluda ravist saadava potentsiaalse kasu ja võimalike riskide vahekorda ja patsiente ravi ajal hoolikalt jälgida.
Kui KFK plasmasisaldus on oluliselt suurenenud (>5 korda üle normväärtuse), ei tohi ravi alustada.
Kreatiinfosfokinaasi määramine.
Kreatiinfosfokinaasi (KFK) ei ole mõtet määrata pärast pingutavat füüsilist koormust või mõne muu seisundi korral, millega kaasneb KFK plasmasisalduse tõenäoline suurenemine, sest see muudab
tulemuse interpreteerimise keeruliseks. Juhul kui KFK plasmasisaldus on juba enne ravi algust oluliselt suurenenud (>5 korda üle normväärtuse), tuleb protseduuri 5...7 päeva jooksul korrata, et
kinnitada saadud tulemusi.
Ravi ajal.
- patsient peab otsekohe arstile teatama, kui tal tekib lihasvalu, -krambid või –nõrkus, eriti kui sellega kaasneb roidumus ja palavik.
- kui need sümptomid tekivad ravi ajal atorvastatiiniga, tuleb viivitamatult määrata KFK
plasmasisaldus. Kui KFK plasmasisaldus on oluliselt suurenenud (>5 korda üle normväärtuse), tuleb statiinravi katkestada.
- Kui KFK plasmasisaldus on >5 korda üle normväärtuse, kuid lihassümptomid on tõsised ja häirivad igapäevaelu, tuleb samuti kaaluda statiinravi katkestamise otstarbekust.
- Kui lihassümptomid taandarenevad ja KFK väärtused normaliseeruvad, tuleb atorvastatiini või mõne muu statiini taasmanustamist alustada väikseima annusega ja hoolika arstliku järelevalve all.
- Ravi atorvastatiiniga tuleb lõpetada KFK väärtuste märkimisväärse suurenemise (üle 10 korra) korral või kui diagnoositakse või kahtlustatakse rabdomüolüüsi.
Rabdomüolüüsi tekkerisk ravi ajal statiinidega võib suureneda, kui samaaegselt kasutatakse järgmisi ravimeid: tsüklosporiin, erütromütsiin, klaritromütsiin, itrakonasool, ketokonasool, nefasodoon,
niatsiin, gemfibrosiil, teised fibraadid või HIV proteaasi inhibiitorid (vt lõik 4.5 ja 4.8).
Kuna Torvacard tabletid sisaldavad laktoosi ei tohiks patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, Lappi laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, seda
ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Statiinide klassi kuuluvate ravimite samaaegsel kasutamisel järgmiste ravimitega: tsüklosporiin, fibraadid, makroliidantibiootikumid, asoolitüüpi seentevastased preparaadid või nikotiinhappe
derivaadid (niatsiin), on müopaatia tekkerisk suurem, harva on tekkinud rabdomüolüüs ja neerufunktsiooni sekundaarne häirumine (müoglobinuuria tekkega). Kaasuvast ravist saadava kasu ja
riski suhet tuleb hoolikalt kaaluda (vt lõik 4.4).
Tsütokroom P4503A4 inhibiitorid. Atorvastatiin metaboliseerub tsütokroom P4503A4 vahendusel.
Koostoimeid on oodata juhul, kui atorvastatiini kasutatakse samaaegselt koos tsütokroom P4503A4 inhibiitoritega (tsüklosporiinid, makroliidantibiootikumid, k.a erütromütsiin ja klaritromütsiin,
nefasodoon, asoolitüüpi seentevastased preparaadid, k.a itrakonasool ja HIV proteaasi inhibiitorid).
Samaaegne manustamine võib viia atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemisele. Seega on nende ravimite kombineerimisel atorvastatiiniga vajalik ettevaatus (vt lõik 4.4).
P-glükoproteiini inhibiitorid: Atorvastatiin ja tema metaboliidid on P-glükoproteiini substraadid. Pglükoproteiini inhibiitorid (nt tsüklosporiin) võib suurendada atorvastatiini bioloogilist aktiivsust.
Erütromütsiin, klaritromütsiin: Atorvastatiini 10 mg päevas ja tsütokroom P4503A4 tuntud indutseerijate erütromütsiini (500 mg 4 x päevas), või klaritromütsiini (500 mg 2 x päevas) samaaegse
manustamise tulemusel, suureneb atorvastatiini plasmakontsentratsioon. Atorvastatiini Cmax ja AUC suurenevad pärast klaritromütsiini manustamist vastavalt 56 ja 80%.
Itrakonasool: Atorvastatiini samaaegsel manustamisel annuses 40 mg ja itrakonasooli annuses 200 mg päevas tekitab atorvastatiini AUC 3-kordse suurenemise.
Proteaasi inhibiitorid: Atorvastatiini ja proteaasi inhibiitorite, mis on samuti tsütokroom P4503A4 inhibiitorid, samaaegne manustamine on seotud atorvastatiini plasmasisalduse suurenemisega.
Greipfruudi mahl: greipfruudi mahl sisaldab ühte või mitut CYP3A4 inhibeerivat keemilist ühendit,
mistõttu selle kasutamisel koos CYP3A4 poolt metaboliseeritavate ravimitega võib viimaste plasmakontsentratsioon suureneda. 240 ml greipfruudimahla ühekordne sissevõtmine suurendas
atorvastatiini AUC-d 37% võrra ning langetas atorvastatiini aktiivse ortohüdroksümetaboliidi AUC-d 20,4% võrra. Samas suurendas greipfruudimahla suurte koguste (rohkem kui 1,2 l ööpäevas) pikemaaegne
(5 päeva vältel) tarvitamine atorvastaiini AUC-d 2,5 korda ning HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite (atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide) AUC-d 1,3 korda. Seetõttu ei ole soovitatav
ravi ajal atorvastatiiniga kasutada suurtes kogustes greipfruudimahla.
Tsütokroom P4503A4 indutseerijad: Atorvastatiini koostoime kohta tsütokroom P450 3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin) andmed puuduvad. Atorvastatiini koosmanustamisel
antihüpertensiivsete ja veresuhkrut alandavate ravimitega ei ole kliiniliselt olulist koostoimet täheldatud. Võimalikud koostoimed selle isoensüümi teiste substraatidega ei ole teada, kuid nendega
peaks arvestama kitsa terapeutilise indeksiga ravimite puhul (sh III klassi antiarütmikumid k.a amiodaroon).
Teised koostoimed
Gemfibrosiil/fibraadid: Atorvastatiini kasutamisel tekkiva müopaatia risk on samaaegsel fibraatide kasutamisel suurem. Võttes arvesse in vitro uuringute tulemusi, on atorvastatiini metabolismi rada
gemfibrosiili poolt läbi glükuronideerumise pärsitud. Selle tulemusel võib atorvastatiini plasmasisaldus suureneda (vt lõik 4.4)
Digoksiin: Digoksiini ja 10 mg atorvastatiini korduv koosmanustamine digoksiini tasakaalukontsentratsiooni plasmas ei mõjuta. Siiski suurenes digoksiini kontsentratsioon plasmas
ligikaudu 20% võrra digoksiini ja 80 mg atorvastatiini 1 kord päevas koosmanustamisel. Seda interaktsiooni saab seletada rakumembraani proteiinide, P-glükoproteiini ja transpordi
inhibeerimisega. Digoksiini kasutavaid patsiente tuleb Torvacard-ravi ajal vastavalt jälgida.
Suukaudsed kontratseptiivid: Atorvastatiini ja teatud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide samaaegne kasutamine suurendab noretisterooni ja etinüülöstradiooli sisaldust. Sellist
kontsentratsioonide suurendamist tuleb arvesse võtta Torvacard-ravi saavate naiste kontratseptiivide annuste valimisel.
Kolestipool: Atorvastatiini ja tema aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioon vähenes kolestipooliga koosmanustamisel (ligikaudu 25%), kusjuures hüpolipideemiline toime samaaegsel
manustamisel on tugevam, kui atorvastatiini toime üksikult võetuna.
Antatsiidid: Kui atorvastatiini kasutatakse samaaegselt magneesium- ja alumiiniumhüdroksiidi sisaldavate antatsiididega, on atorvastatiini ja tema aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas
ligikaudu 35% võrra madalam. Kuigi LDL-kolesterooli langetav toime ei muutunud.
Varfariin: Atorvastatiini manustamisega kaasnes ravi alguses vähene protrombiiniaja lühenemine, mis normaliseerus 15 päeva jooksul. Sellele vaatamata tuleb varfariini kasutavaid patsiente hoolikalt
jälgida.
Fenasoon: Koosmanustamine atorvastatiini korduvate annustega ei muuda üldse või mõjutab vähe fenasooni eliminatsiooni.
Tsimetidiin: Koostoime uuringus tsimetidiini ja atorvastatiini vahel koostoimeid ei täheldatud.
Amlodipiin: 80 mg atorvastatiini ja 10 mg amlodipiini koosmanustamine ei mõjutanud atorvastatiini farmakokineetikat.
Teised samaaegselt kasutatavad ravimid: Kliinilistes uuringutes kasutati atorvastatiini koos antihüpertensiivsete ravimitega või antidiabeetiliste ravimitega ilma kliiniliselt oluliste koostoimeteta.

4.6 Rasedus ja imetamine
Atorvastatiin on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud. Reproduktiivses eas naised peavad kasutama kontratseptsiooni. Atorvastatiini ohutus raseduse ja imetamise ajal ei ole veel tõestatud.
Loomkatsed on näidanud, et HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid võivad mõjustada embrüonaalset arengut. Rottide järglaste areng peetus ja postnataalne elulemus lühenes, kui emasloomadel kasutati
atorvastatiini annuseid üle 20 mg/kg päevas.
Rottidel on atorvastatiini kontsentratsioonid vereplasmas ja rinnapiimas võrdsed. Puuduvad andmed selle kohta, kas atorvastatiin ja tema metaboliidid erituvad inimestel rinnapiima.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Lähtuvalt teatatud kõrvaltoimetest puuduvad andmed selle kohta, et atorvastatiin halvendaks tähelepanu ja autojuhtimise ning masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Kliiniliste uuringute käigus katkestas atorvastatiinist tingitud kõrvaltoimete tõttu ravi vähem kui 2% patsientidest.
Kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks on seedetrakti häired: kõhukinnisus, kõhugaasid, düspepsia, kõhuvalu, peavalu, mis kõik ravi käigus möödusid.
Kõrvaltoimed on esitatud esinemissageduse järgi järgmiselt:
Väga sage (>1/10)
Sage (>1/100, <1/10)
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100)
Harv (>1/10000, <1/1000)
Väga harv (<1/10000), sealhulgas üksikjuhud
Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, kõhupuhitus, düspepsia, iiveldus, diarröa
Aeg-ajalt: anoreksia, oksendamine
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Sage: allergilised reaktsioonid
Väga harva: anafülaksia
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt: alopeetsia, hüpoglükeemia, hüperglükeemia, pankreatiit
Psühhiaatrilised häired
Sage: unetus
Aeg-ajalt: amneesia
Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, vertiigo, paresteesia
Aeg-ajalt: perifeerne neuropaatia
Maksa ja sapiteede häired
Harv: hepatiit, kolestaatiline ikterus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: nahakahjustused, kihelus
Aeg-ajalt: urtikaaria
Väga harv: angioneurootiline ödeem, bulloosne eksanteem (k.a erythema multiforme, Stevens-Johnson’i sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs)
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: müalgia, artralgia
Aeg-ajalt: müopaatia.
Harv: müosiit, rabdomüolüüs
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: impotentsus.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: asteenia, valu rinnus, seljavalu, perifeersed tursed.
Aeg-ajalt: roidumus, kehakaalu tõus
Laboratoorsed leiud:
Nagu teistegi HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamise puhul täheldati seerumi transaminaaside sisalduse suurenemist. Need muutused olid tavaliselt mõõdukad, mööduvad ega nõudnud ravi
katkestamist. Kliiniliselt olulist seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemist üle 3 korra normväärtusest, esines 0,8% atorvastatiiniga ravitud patsientidest.
2,5% patsientidest, kellele manustati atorvastatiini kliiniliste uuringute käigus, täheldati nii nagu teistegi HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamise puhul seerumi kreatiniin-fosfokinaasi aktiivsuse
suurenemist üle 3 korra normväärtusest. KFK väärtuste tõusu üle 10 korra esines 0,4% patsientidest.
Nendest patsientidest 0,1%-l esines kaasnev lihashellus või -valulikkus, lihasnõrkus (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine
Spetsiaalset ravi atorvastatiini üleannustamisel ei ole. Üleannustamisel tuleb patsienti ravida sümptomaatiliselt ja vajadusel rakendada täiendavat ravi. Vajalik on jälgida maksafunktsiooni
näitajaid ja KFK taset seerumis. Kuna atorvastatiin seondub suures ulatuses plasmaproteiinidega, on hemodialüüs selle aine organismist kõrvaldamiseks suhteliselt ebaefektiivne meetod.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: hüpolipideemiline aine,

ATC-kood: C10AA05

Atorvastatiin on selektiivne HMG-CoA reduktaasi inhibiitor. See on ensüüm, mis reguleerib 3-hüdroksü-3-metüül-glutarüül-koensüüm A steroolide (sh kolesterooli) eelühendiks mevalonaadiks
muutumise kiirust. Maksas inkorporeeritakse triglütseriidid ja kolesterool väga madala tihedusega lipoproteiini (VLDL) ja vabastatakse plasmas. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL) tekib VLDL-st ja
kataboliseeritakse primaarselt kõrge afiinsusega LDL-retseptorite poolt.
Atorvastatiin alandab plasma kolesterooli ja lipoproteiinide taset HMG-CoA reduktaasi inhibeerimise ja kolesterooli sünteesi vähendamisega maksas ning suurendab maksas hepatotsüütide pinnal LDLretseptorite arvu, millega suurendatakse LDL-i sidumist ja katabolismi.
Atorvastatiin vähendab LDL-produktsiooni ja LDL-partiklite arvu. Atorvastatiini manustamisel suureneb märgatavalt ja kestvalt LDL-i retseptorite aktiivsus, millele lisandub soodne toime
tsirkuleerivate LDL-partiklite suhtes. Atorvastatiin on efektiivne LDL-kolesterooli alandaja homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia korral, mis on tavaliselt lipiidide langetamise osas
suhteliselt ravimresistentne.
Kliinilises uuringus annuse toimest ravile näidati, et atorvastaiin alandab lipiidide taset järgmiselt:
üldkolesterool (30...46% võrra), LDL-kolesterool (41…61% võrra), apolipoproteiin B (34...50% võrra), triglütseriidid (14...33% võrra); põhjustab annusest sõltuva varieeruva ulatusega tõusu HDLkolesterooli
ja apolipoproteiin A1 osas. Toime on samasugune heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia, mitteperekondlike hüperkolesteroleemia vormide ja hüperlipideemia segavormi
korral, ka insuliinsõltumatu diabeedi (II tüüpi diabeedi) haigetel.
On näidatud, et üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja apolipoproteiin B näitajate alanemine on tõestanud seotust ägedate kardiovaskulaarhaiguste ja sellest tingitud surmajuhtumite riski
vähenemisega. Vastavad uuringud atorvastatiiniga kestavad.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine: Pärast suukaudset manustamist imendub atorvastatiin kiiresti, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 1-2 tunni pärast. Imendumise määr suureneb proportsionaalselt
atorvastatiini annusega. Atorvastatiini tablettidel on võrreldes lahusega biosaadavus 95-99%.
Atorvastatiini absoluutne biosaadavus on 14% ja HMG-CoA reduktaasi süsteemselt saavutatav inhibeeeriv aktiivsus ligikaudu 30%. Madal süsteemne biosaadavus tuleb panna pre-süsteemse
kliirensi arvele seedetrakti limaskestas ja/või nn esmase maksapassaazhi arvele maksas.
Jaotumine: Atorvastatiiini keskmine jaotusruumala on ligikaudu 381 liitrit. = 98% atorvastatiinist seondub plasmavalkudega.
Metabolism: atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 poolt orto- ja parahüdroksülaatideks ja erinevateks beeta-oksüdatsiooni produktideks. Orto- ja para-hüdroksüül
metaboliitide poolt in vitro HMG-CoA reduktaasi inhibeerimine on võrdne atorvastatiini inhibeerimisega.
Ligikaudu 70% tsirkuleeriva HMG-CoA-reduktaasi inhibeerivast toimest on vahendatud nende metaboliitide kaudu.
Eliminatsioon: Atorvastatiin ja tema metaboliidid erituvad pärast hepaatilist ja ekstrahepaatilist
metabolismi peamiselt sapiga. Tõenäoliselt ravim enterohepaatilisse ringesse ei satu. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg (t1/2) on ligikaudu 14 tundi, samas kui ravimi inhibeeriva toime
poolväärtusaeg ulatub 20...30 tunnini.
Patsientide erigrupid
Eakad: Atorvastatiini ja tema aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonid on tervetel eakatel suuremad kui noortel inimestel, sh atorvastatiini lipiide moduleeriv toime on erinevates
vanuserühmades sarnane.
Lapsed: Farmakokineetilisi andmeid laste kohta teada ei ole.
Sugu: Atorvastatiini ja tema aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioon naistel on erinev meeste omast (Cmax ligikaudu 20% suurem kusjuures AUC on 10% väiksem). Need erinevused ei oma
kliinilist tähendust, mistõttu atorvastatiini toime lipiidide spektrile meestel ja naistel on sarnane.
Maksapuudulikkus: kroonilise alkohoolse maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ B) on atorvastatiini plasmakontsentratsioonid oluliselt suurenenud (ravimi maksimaalne
plasmakontsentratsioon on 16 korda kõrgem ja AUC 11 korda kõrgem).
Neerupuudulikkus: neerupuudulikkus ei mõjuta atorvastatiini plasmataset ega tema toimet lipiididele.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes ei osutunud atorvastatiin kantserogeenseks. Seejuures kasutati rottidel annust, mis oli mg/kg arvestuses 63 korda suurem kui vastav lubatud maksimaalne annus (80 mg/ööpäevas) inimesel.
Samas eksperimendis oli AUC 8-16 korda normist (0-24) kõrgem, tuginedes totaalsele inhibeerivale aktiivsusele. 2-aastases uuringus hiirtega kasutati atorvastatiini annust, mis oli mg/kg
arvestuses 250 korda suurem kui vastav lubatud annus inimesel.
Selles annuses suurenes uuritud perioodil isasloomadel hepatotsellulaarse adenoomi esinemissagedus ja emasloomadel hepatotsellulaarse kartsinoomi esinemissagedus.
Atorvastatiinil neljas in vitro uuringus metaboolse aktivatsiooniga või ilma ja ühes in vivo uuringus mutageenset ja klastogeenset toimet ei esinenud.
Loomkatsetes ei toimi atorvastatiin fertiilsusele ei emas- (annustena kuni 225 mg/kg päevas) ega isasloomadel (annustena kuni 175 mg/kg päevas) ega avalda ka teratogeenset toimet.

6.1 Abiainete loetelu
Mikrokristalne tselluloos
Raske magneesiumoksiid
Laktoosmonohüdraat
Kroskarmelloosnaatrium
Madal-asendatud hüdroksüpropüültselluloos
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat
Hüpromelloos
Makrogool 6000
Titaandioksiid
Talk

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
18 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PP/COC/PP-Al blisterpakend, pappkarp.
Al/Al blisterpakend, pappkarp.
Meditsiinilisest klaasist pudel, pappkarp.
Pakendi suurused:
TORVACARD 10: Blisterpakend PP/COC/PP - 30 ja 90 tabletti
Blisterpakend Al/Al – 30 ja 90 tabletti
Klaaspudel – 30 ja 90 tabletti
TORVACARD 20: Blisterpakend PP/COC/PP - 30 ja 90 tabletti
Blisterpakend Al/Al – 30 ja 90 tabletti
Klaaspudel – 30 ja 90 tabletti
TORVACARD 40: Blisterpakend PP/COC/PP - 30 ja 90 tabletti
Blisterpakend Al/Al – 30 ja 90 tabletti
Klaaspudel – 30 ja 90 tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erinõuded puuduvad.
Müügiloa hoidja:
Zentiva a.s.,
U kabelovny 130
102 37 Prague 10,
Tšehhi Vabariik
Müügiloa nr:
Torvacard 10: 490205
Torvacard 20: 490305
Torvacard 40: 490405
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
26.08.2005
SPC teksti kaasajastamise kuupäev:
15. märts 2005.
SPC sisestamise kuupäev:
02.12.2005
Küsi apteekrilt