Kõhulahtisus

Kõhulahtisus on üks sagedasemaid seedetrakti kaebusi, millega inimesed pöörduvad apteeki või perearsti poole. Meditsiiniliselt tähendab see seisundit, kus väljaheide muutub vedelaks või väga pehmeks ning roojamine toimub tavapärasest sagedamini. Enamasti on tegemist ajutise probleemiga, mis kestab paar päeva, kuid mõnikord võib kõhulahtisus viidata ka infektsioonile, toidumürgistusele või muule seedetrakti haigusele.

Peamisteks põhjusteks on viirus- ja bakteriaalsed nakkused, riknenud toit, antibiootikumide kasutamine, stress või kroonilised seedimisprobleemid. Tavaliselt kaotab organism kõhulahtisuse ajal palju vedelikku ja mineraalaineid, mistõttu on oluline keskenduda piisavale vedelikutarbimisele ning seedimist toetavale ravile. Apteegis on saadaval mitmeid vahendeid, mis aitavad leevendada kõhuhäda ja taastada soolestiku tasakaalu, näiteks seedimist toetavad preparaadid või piimhappebakterid.

Seedetrakti tasakaalu mõjutavad ka toitumine ja elustiil. Kui vedel väljaheide kestab kauem kui paar päeva või sellega kaasnevad palavik, veri väljaheites või tugev kõhuvalu, tuleb pöörduda arsti poole. Rohkem nõuandeid seedimise teemal leiab ka artiklist mured seedimisega – apteeker annab nõu.

Kõhulahtisuse peamised põhjused ja riskitegurid

Kõhulahtisus tekib siis, kui soolestik ei suuda vett piisavalt imada või kui sooleliigutused muutuvad liiga kiireks. Selle tulemusena muutub väljaheide vedelaks ning roojamine sageneb. Kõige sagedamini on põhjuseks infektsioonid, kuid ka mitmed muud tegurid võivad seedimisprobleeme esile kutsuda.

Üks levinumaid põhjuseid on viiruslik sooleinfektsioon, mida põhjustavad näiteks rotaviirus või noroviirus. Need levivad kergesti toidu, vee või käte kaudu. Seetõttu on hügieenil oluline roll nakkuse ennetamisel. Kui nakkus satub organismi, reageerib seedetrakt kiiremate sooleliigutustega, et haigustekitajad võimalikult kiiresti kehast eemaldada.

Teiseks sagedaseks põhjuseks on bakteriaalsed infektsioonid, mida võivad põhjustada näiteks Salmonella või Campylobacter. Need satuvad organismi enamasti halvasti küpsetatud toidu või saastunud vee kaudu. Sellisel juhul võivad kõhuhäda kõrval esineda ka palavik ja tugev kõhuvalu.

Lisaks infektsioonidele võivad kõhulahtisuse põhjused olla seotud ka toitumisega. Näiteks võib rasvane või väga vürtsikas toit ärritada seedetrakti ning põhjustada ajutist vedelat väljaheidet. Mõnel inimesel põhjustab kõhulahtisust laktoositalumatus või teatud toiduainete tundlikkus.

Samuti võivad rolli mängida ravimid. Antibiootikumid hävitavad lisaks kahjulikele bakteritele ka kasulikke baktereid, mis hoiavad soolestiku tasakaalu. Seetõttu soovitatakse antibiootikumravi ajal sageli kasutada piimhappebaktereid, mis aitavad taastada mikrofloora tasakaalu.

Mõnel juhul võivad korduvad seedimisprobleemid viidata ka kroonilistele haigustele, näiteks ärritunud soole sündroomile. Selle kohta saab rohkem lugeda artiklist mis on soole ärritussündroom. Kroonilise seedetrakti tundlikkuse korral võivad sümptomid korduda stressi, toitumise või hormonaalsete muutuste tõttu.

Kuigi enamasti möödub kõhulahtisus mõne päeva jooksul iseenesest, on oluline jälgida sümptomeid. Kui seisund kestab üle kolme päeva või sellega kaasnevad tõsised sümptomid, tuleb pöörduda arsti poole. Rohkem teavet seedimist toetavate toodete kohta leiab ka kategooriast kõhule mõeldud preparaadid.

Kuidas kõhulahtisust leevendada ja ravida

Kõhulahtisuse ravi sõltub peamiselt selle põhjusest ja sümptomite raskusest. Enamasti piisab kodustest meetmetest ja apteegis saadavatest preparaatidest, et seedetrakt taastuks paari päeva jooksul.

Kõige olulisem on vedelikutasakaalu taastamine. Kõhulahtisuse ajal kaotab organism märkimisväärses koguses vett ja elektrolüüte. Seetõttu on soovitatav juua vett, mineraalvett või spetsiaalseid rehüdratsioonilahuseid. Need aitavad vältida vedelikupuudust ning toetavad organismi taastumist.

Samuti on oluline jälgida toitumist. Esimestel päevadel võiks eelistada kergesti seeditavaid toite nagu riis, banaan, keedetud kartul ja röstsai. Rasvased, vürtsikad ja väga kiudainerikkad toidud võivad seedimisprobleeme süvendada. Rohkem soovitusi toiduvaliku kohta leiab artiklist toiduained, mis aitavad sooleprobleemide korral.

Apteegis on saadaval ka mitmeid ravimeid, mis aitavad kõhulahtisust leevendada. Näiteks võib kasutada ravimeid, mis aeglustavad sooleliigutusi või seovad soolestikus kahjulikke aineid. Lisaks on kasulikud piimhappebakterid, mis aitavad taastada soolestiku loomuliku mikrofloora.

Kui vedel väljaheide on põhjustatud bakteriaalsest infektsioonist, võib arst vajadusel määrata antibiootikume. Kuid enamikul juhtudel ei ole need vajalikud, sest organism suudab infektsiooniga ise toime tulla.

Oluline on ka puhkus ja organismi taastumise toetamine. Stress ja väsimus võivad seedimist negatiivselt mõjutada, mistõttu tasub anda kehale aega taastumiseks. Vajadusel võib kasutada ka seedimist toetavaid preparaate kategooriast seedimist toetavad tooted.

Kui sümptomid süvenevad või kõhulahtisus kestab kauem kui kolm päeva, tuleb pöörduda arsti poole. Eriti oluline on see laste, eakate ja krooniliste haigustega inimeste puhul, sest vedelikupuudus võib tekkida kiiremini.

Mida süüa ja mida vältida kõhulahtisuse ajal

Õige toitumine mängib kõhulahtisuse taastumisel väga olulist rolli. Seedetrakt on sel ajal ärritunud ning vajab kergesti seeditavat toitu, mis ei koorma soolestikku.

Kõige sagedamini soovitatakse nn BRAT-dieeti, mis koosneb banaanist, riisist, õunakastmest ja röstsaiast. Need toidud aitavad vähendada vedelat väljaheidet ning on seedetraktile kergesti talutavad. Samuti sobivad hästi keedetud kartul, kaerahelbepuder ja lahja kana.

Oluline on süüa väikseid portsjoneid ja sagedamini. Suured toidukogused võivad seedimisprobleeme süvendada ning põhjustada täiendavat ebamugavust.

Samal ajal tuleks vältida toite, mis võivad soolestikku ärritada. Näiteks rasvased road, alkohol, kofeiin, väga vürtsikad toidud ja piimatooted võivad kõhuhäda pikendada. Mõnel inimesel süvendavad sümptomeid ka väga kiudainerikkad toidud.

Kui sümptomid hakkavad taanduma, võib toidulauda järk-järgult laiendada. Esmalt lisatakse kergemad valgud nagu kala või kana ning seejärel tavapärane toitumine. Seedetrakti tasakaalu taastamisel võivad abiks olla ka seedimist toetavad preparaadid.

Õige toitumisega saab sageli kõhulahtisust märgatavalt leevendada ning kiirendada organismi taastumist. Samas tuleb meeles pidada, et kui sümptomid püsivad või süvenevad, on oluline pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Praktilised soovitused

• Joo rohkelt vett ja elektrolüütide lahuseid, et vältida vedelikupuudust.
• Vali kergesti seeditav toit: riis, banaan, röstsai ja keedetud kartul.
• Väldi alkoholi, kofeiini ja rasvaseid toite.
• Kasuta vajadusel piimhappebaktereid, et taastada soolestiku mikrofloora.
• Puhka ja lase organismil taastuda.
• Pöördu arsti poole, kui sümptomid kestavad üle kolme päeva.

Korduma kippuvad küsimused

Kokkuvõte ja soovitused

Kõhulahtisus on ebameeldiv, kuid enamasti mööduv terviseprobleem, mille põhjuseks on sageli infektsioon või seedetrakti ärritus. Õige vedelikutarbimine, sobiv toitumine ja vajadusel apteegis saadavad preparaadid aitavad seedimisprobleeme kiiresti leevendada. Kui sümptomid püsivad või süvenevad, on oluline pöörduda arsti poole, et välistada tõsisemad haigused ning tagada õige ravi.