Valmistud jaanipäevaks? Nipid, kuidas püsida pühade ajal terve!

17.05.2023

Valmistud jaanipäevaks? Nipid, kuidas püsida pühade ajal terve!

Kõik teavad, mida nad tahavad, et nendega jaanipäeval juhtuks – olgu see siis uue põneva tutvuse algus või meeldejäävad hetked pere ja sõprade seltsis. Aga millised on need ebameeldivad asjad, mida soovitakse iga hinna eest vältida, kuid mis ikka ja jälle jaanipäeva ajal inimesi koju voodisse või isegi EMO-sse pöörduma sunnivad? Läbi aegade on nendeks jaanipäeval olnud ühed ja samad mured - alustades allergiatest, mürgistustest ja pohmellist ning lõpetades põletuste ja tõsiste traumadega.

Alkohol kui paljude probleemide algus


"Kes jaanitulele minna ei viitsi on aasta otsa unine", teab juba Eesti vanasõnagi öelda. Vahel on aga peale pikka töönädalat väsimus suur ja peomeeleolu loomiseks võetakse klaasike või paar liiga palju. Kas oled mõelnud, kui palju alkoholi tarbid jaanipäeval sina või tarbivad sinu lähedased? Teatavasti juhtubki suur osa jaanipühadel aset leidnud õnnetustest ja tervisemuredest just alkoholijoobes olles. Häirekeskused saavad sel ajal alati tavapärasest rohkem kõnesid ja teavitustööd tehakse palju, kuid  vaatamata sellele korduvad aastast aastasse samad probleemid. 


Tervise Arengu Instituudi soovitused:

  • Enne alkoholi tarbimist söö kindlasti kõht täis! See aeglustab alkoholi imendumist.
  • Alkoholi mõju naistele ja meestele on erinev. Naistel on üldjuhul vee osakaal organismis väiksem ja seega tõuseb neil vere alkoholisisaldus sama koguse puhul kõrgemale, isegi siis kui naine ja mees on samas kaalus.
  • Erinevat liiki alkohoolseid jooke ei tohiks juua läbisegi.
  • Rohkelt lisaaineid on enamasti tumedat värvi jookides nagu punane vein, brändi ja portvein, ning sellised joogid toovad kaasa ka raskema pohmelli.
  • Selleks, et järgmisel päeval end paremini tunda, ülimalt oluline juua alkoholitarbimise vahele ka vett. Ühest küljest aitab see vähendada joodava alkoholi kogust ja teisest küljest taastab joodud vesi keha vedelikutasakaalu. Vahetult enne magamaminekut tasub samuti mitu suurt klaasi vett juua. 
  • Alkoholi tarvitamisel tuleb sajaprotsendiliselt välistada sõiduki juhtimine ja välistada ujuma või vee peale minek.

NB! Alkoholi tarvitamisel tuleks olla mõõdukas ja eeskujuks, ning mitte kunagi pakkuda alaealisele alkoholi.


Pohmell


"Loll pea on ihunuhtlus", nendib Eesti vanasõna. Eriti suur nuhtlus on pea siis, kui see pohmelli tõttu valutab. Alkoholimürgitus on jaanipühade ajal levinud mure. Pohmelli ravi ei pruugi alati soovitud kiirusel toimida, sest kehal on taastumiseks aega vaja, kuid parimateks abivahenditeks on sel juhul valuvaigistid, transdermaalsed pohmelliplaastrid ja pohmelli leevendavad kapslid. 


Trauma


Jaanilaupäeval tarbitakse lõkke ääres istudes märkamatult liiga suurtes kogustes alkoholi ja sellest saavad sageli alguse ka edasised probleemid. Muidugi võib trauma aset leida ka kaine peaga, kuid sageli on inimeste liigses ettevaatamatuses ja hullujulguses süüdi siiski just alkohol. Seda tuleb ette nii sportlikes seltskonnamängudes kui ka muude jaanipäeval tehtavate tegevuste käigus. Kuid, mis tehtud see tehtud - iga trauma vajab ennekõike kohest tähelepanu ja õiget reageerimist. Pole tähtis, kas tegemist on kriimustuste ja väiksemate haavadega või arstiabi vajavate juhtumitega, esmaabi saab ja peaks kindlasti andma esimesel võimalusel. Selleks peaks eelnevalt veenduma, et vajalikud vahendid oleksid käepärast, näiteks kaasavõetav reisiapteek.

Värske haav tuleks kõigepealt puhta vee või antiseptikuga puhastada ning seejärel katta haava sulgemiseks mõeldud plaastri või sidemega. Kui verejooksu või luumurdu ei esine, peaks viga saanud kohale panna külmamähis, et valu leeveneks ja turse alaneks. Kui vigastatud kohale üldse toetuda ei saa või valu on liiga tugev, tuleks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.


Põletus


Üle lõkke hüppamine on küll tuntud jaanilaupäeva traditsioon, kuid tulega ei tasuks tegelikult mängida. Nagu Eesti vanasõna hoiatab, siis tulel lai käsi, veel sügavam vagu.

Lisaks liiga suurtele eesmärkidele üle lõkke hüppamisel, saadakse jaanipäeval põletada ka grillimise või lõkketegemise käigus. Põletuse korral tuleb kiirelt tegutseda ja põletuskohta jahutada, et vältida põletuse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Põletada saanud kohta peaks esimesel võimalusel külma veega jahutama. Kui põletuskoht on punane ja valus, kuid pole tekkinud põletusville, siis võib jahutusest isegi piisata. Kui aga on juba tekkinud ka villid, peaks kahjustada saanud koha üle vaatama meditsiinitöötaja. Kiiret ja tõhusat esmaabi saab BurnJel geelist ja põletushaavadele mõeldud jahutavatest ning valu leevendavatest plaastritest.


Juhuslikud seksuaalsuhted


Juba vanarahvas teadis, millega jaaniööl kahekesi sõnajalaõie otsimine lõppeda võib. Seda isegi juhul kui algselt sellist plaani ei olnud. Teatavasti leiavad enamus juhuslikke seksuaalvahekordi aset alkoholijoobes. Paratamatult muudab alkohol inimesi sotsiaalselt julgemaks ja kaotab nii mõnedki tabud ja piirid. Kui lisada sinna veel romantiline jaaniöö meeleolu, siis võib see halvimal juhul viia kahetsuse ja soovimatute tagajärgedeni. Kondoomid võiksid alati kaasas olla, isegi kui algselt puuduvad igasugused sõnajala otsimise plaanid. 

jaanipäev metsas


Mürgistus


Müstilist sõnajalaõit võib jaanipäeval romantiliseks meelelahutuseks küll otsida, kuid taimedega peaksime me tegelikult alati ettevaatlikud olema – nii mõnigi neist võib mürgiseks osutuda. Sellised taimed on piibeleht, käoking ja nartsiss. Viimasel ajal võib sageli kuulda vägagi söödava ja tervisliku karulaugu segamini ajamisest mürgise piibelehega. Taimi tõeliselt tundmata ei tohiks neid kohe kindlasti süüa.

Ka ravimid, eriti kui need peomelu käigus kelleltki tuttavalt mingi tervisemure ajutiseks leevenduseks või hädaabiks saadud on, võivad vale kasutamise korral mürgistust põhjustada. Siia nimekirja kuuluvad veel puhastusvahendid ja kodukeemia. Mürgistuse tunnused sõltuvad mürgist, selle organismi sattumise viisist ja kogusest. Mürgistusele võivad viidata iiveldus, oksendamine, unisus, kõhuvalu jms.

Mürgistuse kahtluse korral ei tohiks jääda ootama sümptomeid. Kindlasti ei tohiks ka esile kutsuda oksendamist, kuna see võib põhjustada hoopiski kahju. Nõuande saamiseks tuleks helistada kiiresti numbrile Mürgistusteabekeskuse telefoninumber 16 662, millele vastab Mürgistusteabekeskus, kes aitab valida edasise tegutsemiskava.


Mesilased, herilased ja rästikud


Suvega käivad alati kaasas ka putukad. Tuttavlik sumin ja pinin õhus ei puudu ka jaanipäeval. Nii mesilased kui herilased on aktiivsed ja nõelata saamine muutub suve edenedes aina tõenäolisemaks. Sutsakas võib küll ehmatada, kuid tavaliselt tekib sellest nahale vaid väike punetus ja turse. Nõelata saanud kohta tuleks lihtsalt jaheda vee või jääga veidi jahutada. 

Mõnel inimesel võib mesilase või herilase nõelamine põhjustada allergilist reaktsiooni. Kui allergilisus on juba varasemalt tuvastatud, tuleks alati allergiaravimid käepärast hoida. Näopiirkonnas, eriti silmade ümbruses tekkinud turse või hingamisraskused võivad osutuda eluohtlikuks ning sellisel juhul tuleb koheselt kutsuda kiirabi.

Vanarahvas räägib küll, et hääd inimesed ei kohtu kunagi ussiga, kuid lisab siiski, et õnnetus ei hüüa tulles. Rästikud on eriti aktiivsed aprillist septembrini ja tasub teada, et see meie ainus mürgine madu võib hammustada isegi vees. Enesekaitseks on vaja sobivad riideid ja jalatseid ning teravat silma. Rästikuhammustusega võivad kaasneda turse, nahavärvuse muutus, seedehäired või madal vererõhk. Peale rästiku hammustust tuleks säilitada rahu ja lamada liikumatult, kindlasti ei tohi juua ega süüa. Esimesel võimalusel tuleks helistada Mürgistusteabekeskuse numbril Mürgistusteabekeskuse telefoninumber 16 662 või häirekeskuse numbril Mürgistusteabekeskuse telefoninumber 112

jaanipäev


Allergia


Lisaks allergiale mesilaste vastu, ohustavad suvitajaid ka mitmed teised allergeenid. Allergia võib välja lüüa nii kerge nahaärrituse, huulte, suu või neelupiirkonna sügeluse ja tursena või hoopis hingamisteede või seedevaevustena. Kasuks tuleb oma allergiate tundmine, allergeenide vältimine ja toimivate ravimite kaasas kandmine. Paraku võib allergia tabada ka ootamatult, isegi kui varem sellist reaktsiooni esinenud ei ole. Sellisel juhul tuleb eriti tähelepanelik olla.


Külmetus ja valu


Vanarahvas teab rääkida, et kes jaanipäeval köhib, see jõuluks läinud. Tegelikult ei ole asi kaugeltki nii hull. Muidugi võib külmetuda või viirushaigusesse nakatuda ka suvel, sest kurguvalu, köha, nohu ja palavik ei sõltu aastaajast ja viirused kipuvad levima just seal, kus on palju rahvast. Nii ka jaanipäeval. Haigestumise korral tuleks endale võimaldada puhkust ja rahu ning palaviku, kurgu- või peavalu korral võtta valuvaigistit. Ninakinnisust aitavad leevendada erinevad ninaspreid ja kurguvalu korral tulevad appi imemistabletid ja siirupid. 


Põiepõletik


Vahel võivad jaaniööd olla ka külmad ja vihmased. Külmetamine ja külmas vees ujumine või kehvad hügieenitingimused peokohas võivad soodustada teatud haiguste väljalöömist. Üheks selliseks on põiepõletik. Põiepõletikku põhjustab mikroobide sattumine kusepõide ja sellele viitavad sagenenud urineerimine, valu ja ebamugavustunne. Vahel võib kaasneda ka valu alakõhus ja põie piirkonnas. Põiepõletiku ravi tuleks alustada esimesel võimalusel. Tugeva põiepõletiku korral tuleks pöörduda arsti poole, kuid apteegist võiks varuda endale reisikotti mõned põiepõletiku ravimid, mis on abiks leebema põletiku korral. Sellised variandid on näiteks jõhvikaekstrakti ja piimhappebaktereid sisaldav preparaat Karpalact Strong või uriini eritust soodustav Urinal

Rohkem põiepõletiku ravist saad lugeda meie artiklist "Kuidas põiepõletikust lahti saada?"


Retsepti- ja käsimüügiravimid


Jaanipäev on riigipüha, mistõttu on suletud paljud perearstikeskused ja ka apteegid töötavad pühadegraafiku alusel. Apotheka apteekide lahtiolekuaegu pühade ajal saab kontrollida meie veebilehel.

Oluline on valmistuda ette ning vajalikud retsepti- ja käsimüügiravimid ette varuda. Aegunud või kiirkorras retsepti osas saab abi paluda perearsti nõuandeliinil Mürgistusteabekeskuse telefoninumber 1220


Ujuja kõrv


Jaanipäeva paiku on meie veekogud tavaliselt juba üsna soojad ja ujumine võib tunduda ahvatleva ja värskenda ajaviitena. Kindlasti tuleks ujumist vältida neil, kes on alkoholi tarvitanud. Kui ujumisejärgselt muutub kõrv punaseks ja sügelevaks ning kõrva sikutades muutub valu veelgi tugevamaks, võib probleemiks olla nn ujuja kõrv – nakkus, mille võib tekitada nii basseini kui ka loodusliku veekogu vesi. Selleks, et seda vältida, tuleks hoiduda haige kõrvaga ujuma minemisest ja mitte kasuta sel ajal ka kõrvaklappe. Kui valu ööpäevaga ei möödu, tuleks pöörduda arsti poole.


Kõhulahtisus


Jaanipäev on tuntud ka pühana, mil toidul on tähtis osakaal. Vanasõnagi ütleb, et söönud peni kõva haukuma, joonud mees kõva kõnelema, ja jaanipäev on aeg, kus enamasti jagub rohkem kui küllalt nii sööki kui jooki. Grillimine ja muud peotoidud, koos joodud magusate jookide või alkoholiga, võivad tekitada seedeprobleeme, sageli ka kõhulahtisust. Eriti kui söödud toidud on vürtsikad või kogused suured.

Kõhulahtisust põhjustavad ka viirused või mikroobid, mis võivad organismi sattuda näiteks saastunud toidu või veega, seda võib eriti kergelt juhtuda peoolukorras, kus on koos palju erinevaid inimesi ja hügieenireeglite järgmine veidi tahaplaanile jäänud. Tavaliselt möödub kõhulahtisus iseenesest, kuid vedelikupuuduse vältimiseks tuleks jälgida, et vedeliku tarbimine oleks piisav ja süüa kerget toitu. Abiks on ka aktiivsöe kapslid, probiootikumid ning apteegis saadaval olevad erinevad käsimüügiravimid, kuid neid ei tohiks kasutada kauem kui paar päeva. Kui aga kõhulahtisus kestab kauem kui paar päeva, lisandub palavik ja oksendamine, sellega kaasneb suur vedelikukaotus või väljaheites on verd, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.


Päikesekaitse


Vastupidiselt kardetud vihmale, paistab vahel jaanipäeval ka päike! Seda suurem on rõõm ja päikese eest täiesti peitu küll ei tahaks vist keegi pugeda. Oma nahka kaitsma peaks aga siiski. Päikesekaitse valimisel tuleks arvestada mitmete erinevate aspektidega, kuna apteekides saadaval olevad tooted on mõeldud erinevate soovidega kasutajatele.

Need aspektid on näiteks:

  • Kui õrn ja tundlik on sinu nahk? 
  • Kui kaua plaanid päikese käes viibida? 
  • Kas toode on täiskasvanule või lapsele?
  • Kas plaanid ujuda? 
  • Kas eelistad füüsilist või mineraalset päikesekaitset? Loe erinevustest meie artiklis "Füüsiline või keemiline päikesekaitse?".
  • Tekstuur ja pealekandmine: kreemid, spreid, geelid või pulgad?
  • Kas soovid, et päikesekaitse sisaldaks ka lisaboonuseid nagu näiteks antioksüdante, niisutavaid aineid või vananemisvastaseid koostisosasid?

Meie apteekrid alati aitavad valida just sulle sobilik toode!


Loe lisaks:

Terviseinfo:

Kõik postitused