Külmetushaigused ja gripp on meie kliimas sügisel, talvel ja varakevadel väga levinud. Külmetusel ja gripil on osaliselt sarnased sümptomid, kuid ometi on neil olulisi erinevusi. Mõlema põhjustajaks on küll viirus, aga peamiseks erinevuseks on gripi raskem kulg ja suurem tõenäosus tüsistuse tekkeks.
Apotheka proviisor Karina Udaltsova seletab, mis on gripp ja kuidas sellega toime tulla.
Tavaline külmetushaigus või hoopis gripp?
Tavalist külmetushaigust põhjustavad rohkem kui 200 erinevat viirust, mis tungivad organismi hingamisteede kaudu. Sellisteks viirusteks on peamiselt rinoviirused, koroonaviirused ja RS-viirused.
Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripi viirused, sealjuures pandeemilise potentsiaaliga on eelkõige A-gripi viirused.
Isegi arstidel võib olla ilma vereanalüüse tegemata raske grippi tavalisest külmetushaigusest eristada. Üldjuhul on gripi kulg oluliselt raskem ja sümptomid algavad järsku, samas nii-öelda “tavalise” viirusliku külmetushaiguse algus ja kulg on sujuvamad ja haigus möödub üldjuhul kergemalt.
Kui näiteks nohu on gripi puhul pigem harva esinev sümptom (samas mitte võimatu), on siiski mõned sümptomid, mis annavad arstile selgemalt märku, et tegu võib olla pigem gripiviirusega.
Kui on kahtlus, kummaga on tegemist, siis gripile viitavateks sümptomiteks lisaks kiirele ja ägedale haiguse algusele on:
- Palavik
- Lihasvalu
- Külmavärinad
- Peavalu
- Nõrkus
Samuti ei esine tavalise külmetushaigusega enamasti oksendamist või kõhulahtisust, kuid gripi puhul pole need kaugeltki välistatud. Kõike arvesse võttes tasub siiski meeles pidada, et me võime põdeda grippi ka ilma ühe peamise sümptomi - palavikuta.
Tavaline külmetushaigus üldjuhul tüsistusi ei põhjusta, kuid gripp võib üsna sageli viia kopsupõletiku või mõne muu bakteriaalse infektsioonini. Enamus inimesi paraneb gripist siiski täielikult kuni paari nädalaga, tavalisest külmetushaigusest toimub paranemine mõne päeva kuni nädalaga.
|
Gripi sümptomid |
Tavaliste külmetushaiguste sümptomid |
|
Peavalu ja kurguvalu |
|
|
Kuiv köha |
Köha (sh märg köha) |
|
Lihasevalu |
Kurku valguv ninasekreet |
|
Kõrge palavik |
Aevastamine |
|
Nõrkus |
Vesised silmad |
|
Külmavärinad |
Ninakinnisus või vesine nohu |
|
Oksendamine või kõhulahtisus, eriti lastel |
|
Gripi ja külmetuse sümptomite sümptomaatiline ravi ja leevendamine
Palaviku, peavalu ja lihasvalu puhul saab abi sellistest valuvaigistitest nagu ibuprofeen, aspiriin ning paratsetamool. Viimane sobib kasutamiseks ka raseduse ajal, aga kindlasti tasub enne nõu pidada arsti või apteekriga.
Tähelepanu! Aspiriin ei sobi lastele ja alla 16-aastastele noorukitele.
Paratsetamooli võtmisel on väga oluline lähtuda õigest annustamisest:
- Ühekordne lubatud annus: kuni 1g (1000mg) (tavaliselt on ühes tabletis 500mg);
- Sagedus: mitte sagedamini kui 4 tunni järel või harvem (vastavalt vajadusele);
- Maksimaalne päevane annus: kuni 4g (4000mg) ja seda ei tohi ületada!
NB! Tuleb jälgida, et paratsetamooli ei manustataks mitme erineva ravimi näol samaaegselt.
Harvad ei ole juhtumid, kus inimene võtab harjumusest käsimüügiravimit, mida rahvasuus kutsutakse “gripiteeks” või külmetuse ravimiks, ning sinna kõrvale veel eraldi paratsetamooli palaviku või lihasvalu vastu. Tegelikult ei ole olemas sellist imeravimit, mis grippi raviks. Kõik külmetuse vastu reklaamitavad ravimid sisaldavad üldjuhul neid samu toimeained, mis ka eraldi apteegiriiulitel saadaval on ja mis leevendavad haiguse erinevaid sümptomeid - köha, nohu, palavikku, pea- ja lihasvalu. Enamasti sisaldavad need toimeainet, mis teeb nina lahti (kuid ei ravi nohu), mõningal juhul ka c-vitamiini (mille kadu on haiguse ajal organismis suurem) ja vastavalt preparaadile kas köhapärssijat või rögalahtistit. Lisaks on nendes preparaatides palaviku ja valu alandajaks justnimelt seesama paratsetamool.
Seega ole tähelepanelik ja loe, mida sinu ravim sisaldab - kui oled juba paratsetamooli ühe ravimi näol võtnud, jäta teise ravimi näol lisakogus paratsetamooli kindlasti võtmata. Suurem doos ei anna paremat raviefekti, küll aga tõuseb järsult oht maksakahjustuse ja teiste kõrvaltoimete tekkeks.
Ibuprofeeni annustamine täiskasvanutel on järgmine:
- Ühekordne lubatud annus: 400mg, seejärel vajaduse korral 200mg või 400mg.
- Sagedus: iga 6-8 tunni järel või vastavalt vajadusele, aga mitte rohkem kui 3 korda ööpäevas!
- Maksimaalne päevane annus: palaviku korral ei tohi ööpäevane annus ületada 1200mg.
Tuleb jälgida ka seda, et läbimõtlematult ei kasutataks erinevaid preparaate, mis sisaldavad sama toimega kuid erineva toimeainega ravimeid, näiteks ei tasu võtta palaviku või peavalu alandamiseks koos ibuprofeeni ja paratsetamooli, välja arvatud juhul kui arst seda eraldi öelnud ei ole.
Lastel ja noorukitel annustatakse paratsetamooli ja ibuprofeeni vastavalt kehakaalule. Laste puhul kehtib reegel, et paratsetamooli maksimaalne ööpäevane annus on 60mg iga kilogrammi kehakaalu kohta ning saadud tulemus tuleb jagada 3-4 võrdseks annuseks 24 tunni peale. Täpsemad juhendid leiate alati konkreetse ravimi infolehest või küsides nõu apteekrilt.
- Kurguvalu ja limaskesta ärritust aitavad leevendada erinevad imemistabletid, kurguspreid ja soojad (aga mitte kuumad!) joogid, näiteks taimeteed. Valida saab lähtuvalt manustamise mugavusest. Kui on valus neelata, siis sobivad pihustid. Mõned suuõnnepastillid sisaldavad lisaks põletikuvastasele toimele ka ainet, mis mõjub paikselt kurguvalu leevendavalt. Nende tarvitamisel tuleb jälgida kasutamise piiranguid. Eriti pehme toimega on erinevad looduslikud kurguspreid, mis sisaldavad taimseid ekstrakte.
- Nohuga aitavad toime tulla nii sünteetilist toimeainet sisaldavad ninatilgad kui ka looduslikud vahendid. Nina veresoonte ahendajaid on mõtet tarvitada vaid siis, kui nina on päriselt kinni, sest nohu need ei ravi ega haiguse kulgu ei lühenda. Nende toimel langeb nina limaskesta turse ning seetõttu saab vabamalt hingata. Neid võib tarvitada mitte rohkem kui nädal aega järjest, sest pikaajaline kasutamine võib põhjustada nina limaskesta turset ja n.-ö. ravimnohu.
- Köhaga aitavad võidelda erinevad preparaadid — siirupid, lahused, tabletid (sh lahustuvad tabletid) köha vastu. Suur osa nendest on rögalahtistid, mis aitavad vedeldada ja väljutada sekreeti kopsudest, kergendades seega väljaköhimist. Rögalahtistite võtmisel ei tohi unustada rohke vee tarbimisest — ilma lisavedelikuta ei teki piisavalt sekreeti ning ravimite toime pole nii mõjus.
Abi võib olla taimse päritoluga ravimist mürtoolist, see on toimeaine, mis saadakse taimede eeterlikest õlidest ja mida kasutatakse sekreedi vedeldamiseks sinusiidi ja bronhiidi korral. Kapsleid tuleb neelata pool tundi enne sööki jaheda veega.
Lisaks võib köha leevendamiseks (eriti lastel) määrida rinnakule külmetuspalsamit ja kasutada aaroomiplaastrit. Soovitatav on teha inhalatsiooni füsioloogilise lahusega, kuid kasutada võib ainult selleks mõeldud inhalaatoreid, mille aur on jahe. Kuum aur võib kahjustada lapse hingamisteid.
Ka erinevad taimse päritoluga ravimteed võivad leevendust tuua, kuna sisaldavad taimedes leiduvaid toimeaineid, mis võivad mõjuda kergelt rögalahtistavalt ning hingamisteedele mähkivalt või põletikuvastaselt.
Ära unusta, et üks tugevamaid immuunsuse tõstjaid on kvaliteetne uni. Kui tunned ennast haigena, püsi kodus ja anna enda kehale aega terveneda - toeta enda paranemist piisava puhkusega ning tarvita vajalikus koguses vedelikku (sobivad vesi, mineraalvesi, taimeteed).
Gripi vastu saab ennast kaitsta vaktsineerimisega
Gripi raske haiguse kulu ja tüsistuse suhtes on eriti ohustatud just riskirühmadesse kuuluvad inimesed - eakad, kroonilised haiged, väikelapsed ja lapseootel naised. Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi ehk oktoobrist detsembrini. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist. Gripi vastu saab ennast lasta vaktsineerida perearsti juures, samuti valitud apteekides üle Eesti.
Info ja registreerumine: https://www.apotheka.ee/teenused/
