Sel kevadel saab taas apteekides vaktsineerida puukentsefaliidi vastu. "Vaktsineerimine on mõistlik, sest tegemist on haigusega, mille vastu ravi puudub, küll aga saab seda vaktsineerimisega ennetada" tuletab meelde Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige Ly Rootslane.
Tekst: Ly Rootslane, «Apteek Täna»
Andmete allikas: Terviseamet
Puugihaigused Eestis
Puugid levitavad mitmeid nakkushaigusi. Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliit, puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos. Inimesele võivad nende nakkuste tekitajaid üle kanda mõlemad Eestis levinud puugiliigid: võsapuuk ja laanepuuk.
Risk haigestuda ühest puugihammustusest ei ole reeglina kõrge, sest mitte kõik puugid ei ole haigusekandjad. Kahjuks ei ole väliste tunnuste järgi võimalik kindlaks teha, kas puuk on nakkuse kandja või mitte, seetõttu on mõistlikum vältida kõiki puuke.
Puukentsefaliiti diagnoositi eelmisel aastal 138 juhul.
Puukentsefaliit on kõige ohtlikum Eestis leviv puugihaigus. Näiteks 2020. aastal vajasid 70% puukentsefaliidi haigetest haiglaravi, Lyme’i tõbe põdevatest inimestest jõudsid haiglasse vaid 1,2%.
Eesti kuulub puukentsefaliidi endeemilise ehk suurema haigestumisega piirkonda. Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist kuni oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Kõige enam oli puukentsefaliidi haigusjuhte 2022. aastal Pärnumaal.
Mis haigus on puukentsefaliit?
Puukentsefaliidi tekitajaks on puukentsefaliidiviirus, mis puugi hammustusega edasi kandub. Lisaks võib haigus levida ka inimorganismi läbi nakatunud looma (näiteks kitse või lehma)piimasaaduste tarbimisel (pastöriseerimata piim).
Nakatumine toimub suhteliselt kiiresti, mõne tunni jooksul peale puugi hammustust. Seega tuleb puugi leidmisel see võimalikult kiiresti eemaldada. Haiguse peitaeg võib olla 7-10 päeva, mõnel juhul võib ulatuda kuni 28 päevani.
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline.
Esmaste sümptomitena avalduvad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasvaluga. Reeglina taanduvad need nähud ise umbes 10 päeva jooksul.
Seejärel võib avalduda haiguse teine faas, mille puhul 75%-l juhtudest on kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne, erineva raskusastmega meningiit või meningoentsefaliit. Enamus haigetest paraneb, kuid jääda võivad tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
NB! Puukentsefaliit on ainuke puugihaigus, mida saab ennetada vaktsineerimisega!
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine
Puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida aasta ringi, kuid parim aeg seda teha on hiljemalt märtsis-aprillis, enne puukide kõrghooaega. Puukentsefaliidi vastu saavad vaktsineerida nii täiskasvanud kui ka lapsed.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond.
Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida järgmistel sihtrühmadel:
- puukide levikualal elavad või seal sageli viibivad isikud alates 1-aasta vanusest;
- metsanduse, põllumajanduse ja bioloogia üliõpilased, kelle õppetöö kohustuslikuks osaks on viibime välitingimustes;
- metsatöölised, välitingimustes viibivad kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed;
- sageli marjul või seenel käivad inimesed.
Vaktsineerimist saab teostada kas tavaskeemi või kiirskeemi alusel, üldjuhul kasutatakse tavaskeemi immuniseerimiseks puuentsefaliidi viiruse vastu.
Tavaskeem: esmane vaktsineerimisskeem koosneb 3 annusest erineva ajavahemiku tagant, millele järgnevad revaktsineerimised:
- Esimene annus valitud kuupäeval.
- Teine annus manustatakse 1-3 kuu pärast esimest annust.
- Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Kolmas annus süstitakse hiljemalt 12 kuu ehk aasta pärast.
Seejärel on vajalik korduvvaktsineerimine.
Esimene korduvvaktsiin tehakse 3 aastat pärast esmase vaktsineerimisskeemi (3 annust) möödumist. Seejärel jätkatakse korduvvaktsineerimist iga 5 aasta tagant. Vanuse suurenedes tuleks taas hakata end vaktsineerima iga 3 aasta tagant, sõltuvalt vaktsiinist soovitatakse seda teha alates 50 või 60 eluaastast.
Kiirskeemil põhinev vaktsineerimine koosneb samuti kolmest annusest erineva ajavahemiku tagant, millele järgnevad korduvvaktsineerimised. Kiirskeemil põhinevad vaktsineerimisskeemi kasutatakse juhul, kui on vajalik võimalikult kiiresti saavutada pärast immuniseerimist kaitsetase viiruse vastu. Kiirskeemi kasutamise vajalikkuse üle langetab otsuse tervishoiutöötaja.
Kindlasti tuleb arvestada, et vaktsiin tagab kaitse ainult vaktsineerimisgraafiku järgimisel.
Enne vaktsineerimise aja broneerimist vaata üle, kui palju aega on möödunud eelmisest vaktsineerimisest ning kaugel on sinu vaktsineerimisskeem. Kui sa varasemalt ei ole puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, siis on just nüüd on õige aeg alustada.
Loe lisaks:
