Proviisori ülevaade rasestumisvastastest vahenditest

Proviisori ülevaade rasestumisvastastest vahenditest

Rasestumisvastased vahendid jagunevad kõige lihtsustatumalt hormonaalseteks ning mittehormonaalseteks vahenditeks. Sobiva vahendi valik sõltub patsiendi tervisest, vanusest, kaalust, eelistustest ning valiku tegemisele aitab kaasa günekoloog. Apotheka proviisor Izabelle Adamson tutvustab lähemalt erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid.

Hormonaalsete vahendite hulka kuuluvad antibeebipillid, minipillid, hormoonplaastrid, hormonaalsed tuperõngad, hormoonspiraalid ning implantaadid. Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid sisaldavad östrogeeni ja/või gestageeni.

Antibeebipille (kombineeritud pillid) tuleb võtta igapäevaselt enam-vähem samal ajal ning vastavalt arsti poolt ette nähtud skeemile. Sõltuvalt ravimist võetakse hormooni sisaldavat pilli 21 või 24 päeva järjest ning sellele järgneb 7 või 4 päevane paus, mille järel alustatakse uue lehega. Teatud pakenditel on aga skeemi lisatud platseebotabletid, mis hormooni ei sisalda, kuid lihtsustavad raviskeemi jälgimist. Platseebopillil toimet ei ole, seda ei pea manustama, kuid see on abimeheks neile, kellel uue ravimilehe alustamine muidu ununeks. Ravimi esmakordset kasutamist alustatakse enamasti menstruatsiooni esimesel päeval. Dooside vahele jätmise, oksendamise või kõhulahtisuse korral tuleb kasutada lisakaitsevahendina kondoomi, kuna pilli toime võib olla vähenenud või puuduv. Samuti võivad teatud antibiootikumid ning naistepuna sisaldavad toidulisandid beebipillide toimet vähendada.

Minipillid ei sisalda erinevalt kombineeritud pillidest östrogeeni ning sobivad kasutamiseks naistele, kes ei saa östrogeeni kasutada, sealhulgas imetavatele emadele. Minipillide puhul on oluline pill manustada iga päev täpselt samal ajal.

Hormoonplaaster paigaldatakse alakõhule, tuharale, õlavarrele või ülaseljale, kus see stabiilselt hormooni eraldab. Nahk peaks olema karvavaba, puhas, kreemitamata ja kuiv. Üks plaaster on kasutusel nädal aega, seejärel asendatakse see uuega. Plaastrit ei tohiks asetada täpselt samasse kohta kaks korda järjest. Plaastrit kantakse kolm nädalat järjest, seejärel järgneb plaastrivaba nädal ning menstruatsioon. Kui plaaster tuleb lahti enne vahetamist, ei kleepu enam korrektselt naha külge, siis võib olla rasestumisvastane toime nõrgenenud. Plaastrit ei tohiks fikseerida omakorda mõne teise plaastriga, vaid plaaster tuleks asendada.

Hormonaalne tuperõngas asetatakse tuppe kolmeks nädalaks, seejärel eemaldatakse ning järgneb nädalapikkune rõngavaba periood. Rõngast ei eemaldata vahekorra ajaks. Kui rõngas enneaegselt välja tuleb, tuleks see leige veega loputada ja kiiresti taas paigaldada  (vähemalt 3 tunni jooksul ) vältimaks toime vähenemist. Enne esmast rõnga paigaldamist tuleks kindlasti hoolikalt paigaldusjuhendit lugeda. Võib põhjustada kõrvaltoimena tupes ärritust, ebamugavustunnet ja vooluse eritust.

Hormoonimplantaadi näol on tegu pisikese arsti poolt õlavarre naha alla paigaldatava vahendiga, mis eraldab hormooni kolme aasta jooksul. Implantaat on teadaolevalt kõrgeima efektiivsusega, diskreetne ning selle saab vajadusel kerge kirurgilise protseduuriga eemaldada.

Hormoonspiraal paigaldatakse arsti poolt emakasse viieks aastaks ning see eraldab pidevalt hormooni. Esimestel kuudel võib esineda ebakorrapärast vereeritust ning määrimist. Eemaldamine toimub arsti poolt.

Kõik eelnimetatud vahendid on saadaval ainult arsti poolt välja kirjutatud retsepti alusel.

Östrogeeni ja gestageeni sisaldavaid rasestumisvastaseid vahendeid ei soovitata naistele, kes on ülekaalulised, vanemad kui 35 aastat või suitsetavad, kuna on suurenenud tromboosioht. Kui tekib ühepoolne jala paistetus, valulikkus, kuumamine või värvimuutus, tuleks ravimi võtmine lõpetada ja kiirkorras arstiga konsulteerida.

Mittehormonaalsed vahendid on naiste ja meeste kondoomid, hormoonivabad spiraalid ja spermitsiidsed vaginaalkreemid või -suposiidid.

Hormooni mitte sisaldavad emakasisesed vahendid ehk spiraalid on enamasti vaske sisaldavad seadmed, mis paigaldatakse arsti poolt emakasse viieks aastaks. Spiraalid erinevad suuruse poolest: sünnitanud naiste spiraal on suurem kui mittesünnitanud naiste oma. Vaskspiraali kasutamise ajal võivad muutuda menstruatsioonid vererohkemaks ja valulikumaks. Vaseallergiaga naised spiraali kasutada ei saa.

Spermitsiidsed vaginaalkreemid või -suposiidid ei ole enamasti piisavalt efektiivsed, et neid ainsa rasestumisvastase vahendina kasutada. Kreem või suposiit asetatakse tuppe vähemalt viis minutit enne iga vahekorda ning selle toime kestab vastavalt neli kuni kümme tundi. Vahend toimib spermatosoide hävitavalt ning nende liikuvust pärssivalt. Peale vahekorda on lubatud ainult minimaalne väline ja veega tehtav tualett, kuna toimeaine hävineb väga kergelt ning seeläbi vahendi toime väheneb. Võib põhjustada tupes ärritust ja ebamugavustunnet.

Sugulisel teel levivate haiguste eest kaitseb ainult barjäärmeetod ehk kondoom.

Hädaabi kontraseptiiv on SOS-pill, mis sisaldab ühekordses suuremas annuses gestageeni ning pärsib ovulatsiooni takistades seeläbi rasestumist. SOS-pill on efektiivne kuni 72 tundi peale kaitsmata vahekorda, kuid pill tuleks sisse võtta nii kiiresti kui võimalik. Hädaabi kontraseptiivi suurim tõhusus on kuni 12 tundi peale vahekorda. SOS-pill ei taga pikaajalist ning püsivat rasestumisvastast toimet.

SOS pilli ei tohi kasutada regulaarselt, mitu korda ühe tsükli jooksul ning see ei asenda teisi rasestumisvastaseid meetodeid. Lisaks ei kaitse SOS-pill sugulisel teel levivate haiguste eest. Kõrvaltoimetena võivad esineda iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, rindade tundlikkus ning menstruaaltsükli häired. Kui patsient oksendab kuni kolme tunni vältel peale pilli võtmist, tuleb uus annus võtta.

Kontraseptiivide valiku, kasutamise ning kõrvaltoimete osas võib alati nõu küsida apteekrilt.