Gripihooaeg on alanud – kas kuulud riskirühma?

Gripihooaeg on alanud – kas kuulud riskirühma?

Sageli räägitakse grippi haigestumise riskirühmast üsna kitsalt, pidades silmas väikelapsi, eakaid ja kroonilisi haigeid. Tegelikult võib grippi surra või tüsistusi kogeda igas vanuses muidu täies elujõus inimesi, räägib Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp

Üldiselt võib öelda, et riskirühma kuuluvad kõik inimesed, kelle immuunsüsteem on tavalisest nõrgem. Kahtlemata on kõige suurem riskirühma üle 65-aastased inimesed, kel sageli kaasub vanusega ka aneemia või krooniline kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetussüsteemi haigus. Möödunud aastal suri Eestis grippi 94 inimest, kellest 89 olid üle 65-aastased ja nende põhiliseks riskiteguriks olid südame-veresoonkonna haigused, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja diabeet.

Kindlasti peaksid end ja oma lähedasi vaktsineerima 6 kuu kuni 17 aasta vanuste laste ja noorukite vanemad, kui nende järeltulijad saavad pikaajalist aspiriinravi, samuti immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad isikud inimesed.

Rahvarohkeid kohti ja gripihaigeid peavad vältima ka lapseootel naised, kelle rasedus on jõudnud  2. või 3. trimestrini.

Omaette riskirühma moodustavad hooldusasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid. Lisaks ka kõik, kes tööalaselt eelnenud grupiga kokku puutuvad – tervishoiutöötajad, apteekrid ja hooldusasutuste töötajad, aga ka tööalaselt ohustatud isikud, kes töötavad rahvarohketes kohtades, nt ühistransport, kaubanduskeskused, koolid ja lasteaiad jms.

Gripiviiruse ohtliku leviku kauguseks peetakse kuni 1,8 meetrit, mistõttu on oluline, et haige väldiks kontakti lähedastega ning aevastades ja köhides kataks suu ja nina pabertaskurätikuga, mis tuleb kohe visata prügikasti. Lähedastele peavad kindlasti mõtlema ka need, kelle armas inimene on näiteks operatsioonil käinud ja seetõttu on tema immuunsüsteem ajutiselt tavapärasest tundlikum. Enda vaktsineerimata jätmisega võib ohustada isa, ema, abikaasa või lapse tervist.

Oluline on teada sedagi, et gripiviirus püsib kõvadel pindadel kuni 48 tundi, riietes ja paberil kuni 12 tundi ning kätel kuni kolm tundi. Seetõttu võib öelda, et vaktsineerimata võib gripist hoiduda vaid talv läbi üksi kodus istudes. Aga enamik maailmast nii ei toimi.

Alates 10. oktoobrist saab gripi vastu vaktsineerida ka lihtsalt ja mugavalt erinevates apteekides Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Kuressaares. Nimekirja, millistes apteekides vaktsineerida saab, näeb aadressilt www.vaktsineeriapteegis.ee. Jätkuvalt saab gripivaktsiini teha ka paljudes tervisekeskustes ja perearsti juures.

Möödunud gripihooaja statistika rääkis selget keelt – keegi oma elu jätnutest ei olnud vaktsineeritud. Üldse vaktsineerib end Eest elanikest vaid 3%, mis on Euroopa Liidu madalaim vaktsineerituse tase. Hoiame endid ja lähedasi ning läheme sel sügisel vaktsineerima!




Seotud postitused
  1. Perearst lükkab ümber 7 levinumat vaktsineerimise müüti Perearst lükkab ümber 7 levinumat vaktsineerimise müüti Gripihooaja eel on paslik mõelda sellele, kuidas end viiruste eest kaitsta ja milline on tõhusaim viis sügisele reipalt vastu minna. Sinu Arsti kliiniku perearst Anneli Talvik avaldab lootust, et aina rohkem on inimesi, kes hoolivad ümbritsevas
Küsi apteekrilt