PROKANAZOL CAPS 100MG N4

Retseptiravim

4,37 €


Piirhind €4.34

Haigekassa 50% soodustusega €3.35

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €2.5


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Itraconazolum
Toimeaine kogus
100 MG
Ravimivorm / pakend
CAPS
Kogus pakendis
4N

ATC Kood:
J02AC02
INN:
Itraconazolum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
SEENTEVASTASED AINED SÜSTEEMSEKS KASUTAMISEKS

1. PROKANAZOL, 100 mg kõvakapslid

2. Üks kapsel sisaldab 100 mg itrakonasooli.
Abiained vt 6.1.

3. Kõvakapsel.
Läbipaistmatud rohelised kapslid, mis sisaldavad itrakonasooli mikrograanuleid.

4.1. Näidustused
Orofarüngeaalne ja vulvovaginaalne kandidoos. Naha seenhaigused (Pityriasis versicolor jt dermatofüütide poolt põhjustatud infektsioonid) ja onühhomükoos. Aspergilloos. Mitte-meningeaalne
krüptokokkoos. Histoplasmoos, sporotrihhoos, blastomükoos, parakokkidioidomükoos ja teised harvaesinevad süsteemsed või troopilised mükoosid.
Kliiniliselt oluline toimespekter: Epidermophyton, Microsporum, Pityrosporum, Trichophyton, Candida, non-albicans Candida (esineb resistentseid tüvesid), Paracoccidioides, Aspergillus,
Blastomyces, Coccidioides, Cryptococcus neoformans, Histoplasma, Sporothrix schenckii, Fonsecaea spp, Cladosporium spp.

4.2. Annustamine ja manustamisviis
Seenekultuuri külvid ja teised vajalikud labori analüüsid (“wet mount”, histopatoloogia, seroloogia), tuleb teha enne ravi algust, et isoleerida ja identifitseerida haigustekitaja. Raviga võib alustada ka enne
laborivastuste selgumist, pärast vastuste saabumist on võimalik infektsioonivastast ravi täpsustada.
PROKANAZOL kapslid peab optimaalse imendumise tagamiseks manustama pärast sööki.
Vulvovaginaalne kandidoos
200 mg üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul või 200 mg kaks korda ööpäevas (hommikul ja õhtul) 1 päeval.
Pityriasis versicolor
200 mg üks kord ööpäevas 7 päeva jooksul.
Dermatomükoosid
100 mg üks kord ööpäevas, ravi kestus 15 päeva (Tinea corporis, cruris) ning 30 päeva (Tinea pedis, manuum) või 200 mg kaks korda ööpäevas (hommikul ja õhtul) ühe nädala jooksul.
Orofarüngeaalne kandidoos
100 mg üks kord ööpäevas 15 päeva jooksul.
Blastomükoosi ja histoplasmoosi ravi:
Soovitatav ööpäevane annus on 200 mg manustatuna ühekordse annusena. Kui märgatavat paranemist ei teki või ilmnevad haiguse progresseerumise sümptomid, tuleb annust suurendada 100 mg kaupa
maksimaalselt 400 mg-ni ööpäevas. Üle 200 mg suurused ööpäevased annused tuleb jagada kahele manustamiskorrale.
Aspergilloosi ravi
Soovitatav ööpäevane annus on 200-400 mg itrakonasooli.
Eluohtlikud seisundid:
Kuigi uuringutes ei ole löökannust kindaks tehtud, on soovitatav, tuginedes farmakokineetilistele andmetele, manustada algannusena itrakonasooli 200 mg kolm korda ööpäevas (600 mg/ööpäevas)
kolmel esimesel ravipäeval ja seejärel jätkata tavapärase annusega.
Ravi peab kestma minimaalselt kolm kuud, kuni kliinilised parameetrid ja laboritestid kinnitavad, et aktiivne seeninfektsioon on saadud kontrolli alla. Ravi ebapiisav pikkus võib tekitada ägeda
infektsiooni taastumise.
Onühhomükoos
Soovitatav annus on 200 mg itrakonasooli üksikannusena 12 järjestikusel nädalal.
Optimaalne kliiniline ja mükoloogiline toime saabub 1...4 nädalat pärast ravi lõppu ning küünte infektsioonide korral 6...9 kuud pärast ravi lõppu. Selle põhjuseks on asjaolu, et itrakonasool eritub
nahast, küüntest ja limaskestadest aeglasemalt kui plasmast.
Onühhomükoosi pulssravi:
Küünte infektsiooni pulssravi: 2 kapslit kaks korda ööpäevas (pulss) 1 nädala jooksul
Seejärel peatatakse ravi 3 nädalaks, misjärel tsüklit korratakse – üks kord sõrmeküünte infektsiooni korral ja kaks korda varbaküünte haigestumise korral (kas ilma või koos sõrmeküünte
haigestumisega).

4.3 Vastunäidustused
Itrakonasooli samaaegset manustamist terfenadiini, astemisooli, tsisapriidi, triasolaami ja midasolaamiga tuleb vältida (vt Koostoimed).
Itrakonasooli ei tohi kasutada onühhomükoosi raviks rasedatel või rasedust planeerivatel naistel.
Ravim on vastunäidustatud teadaoleva ülitundlikkuse korral itrakonasooli või ravimi abiainete suhtes.
Teadaolevalt ei eksisteeri itrakonasooli ja teiste seentevastaste ravimite vahel ristuvat ülitundlikkust.
Ettevaatusega tuleb itrakonasooli määrata patsientidele, kellel on teadaolev ülitundlikkus asoolide suhtes.

4.3. Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Enam kui 2500 patsiendiga kliinilistes uuringutes kirjeldati kolme pöörduva idiosünkraatse hepatiidi juhtu. Ühel patsiendil tekkis fulminantne heptiit ja ta suri itrakonasooli manustamise ajal. Kuna see
patsient sai mitmeid ravimeid, siis on itrakonasooli seos surma põhjustega ebaselge. Kui ravi ajal tekivad maksapuudulikkusele viitavad sümptomid, mida võiks seostada itrakonasooliga, tuleb ravi
katkestada.
Kõrgenenud riskiga patsientidel tuleb jälgida maksaensüümide väärtusi. Maksaensüümide väärtusi jälgitakse perioodiliselt kõikidel patsientidel, kes saavad pikaajalist pidevat ravi enam kui ühe kuu
jooksul või kui tekivad maksafunktsiooni langusele viitavad sümptomid.
Itrakonasooli manustatakse pärast söögikorda.
Tühja kõhuga on itrakonasooli imendumine vähenenud, sest maohappesus on langenud. Itrakonasooli imendumine võib väheneda ka antatsiidide või maohappe sekretsiooni pärssivate ravimite samaaegsel
manustamisel. Nälgimise tingimustes tehtud uuringud näitasid, et koka-koola manustamine suurendas suhtelise või absoluutse aklorhüüdriaga AIDSi haigetel itrakonasooli imendumist. Selle efekti olemus
täiskõhu tingimustes ei ole teada (vt Farmakokineetilised omadused).
Patsiente tuleb teavitada sellest, et nad peavad arstile teatama kõigist maksapuudulikkusele viitavatest sümptomitest nagu ebatavaline väsimus, anoreksia, iiveldus või oksendamine, naha kollasus, tume
uriin või hele väljaheide.
Kasutamine lastel:
Itrakonasooli efektiivsust ja ohutust lastel ei ole kindlaks tehtud. Samuti puuduvad farmakokineetilised andmed lastel. Väikest arvu 3…16-aastasi süsteemse seeninfektsiooniga patsiente on ravitud 100 mg
itrakonasooliga ja ühestki tõsisest ootamatust kõrvaltoimest ei ole teatatud.
Kolmes toksikoloogilises uuringus, mis viidi läbi rottidega, tekitas itrakonasool annuses 20 mg/kg/päevas (s.o 2,5-kordne inimesel soovitatav maksimaalne annus) luudefekte. Defektide hulka
kuulusid luuplaadi aktiivsuse vähenemine, suurte luude zona compacta tihenemine ja luude suurenenud haprus. Itrakonasooli manustamine annuses 80 mg/kg/päevas (s.o 10-kordne inimesel
soovitatav maksimaalne annus) ühe aasta vältel või 160 mg/kg/päevas (s.o 20-kordne kordne inimesel soovitatav maksimaalne annus) kuue kuu jooksul, tekitas hambapulbi väikesi hüpotsellulaarseid
muutusi mõnedel rottidel.
Kuna täiskasvanutel selliseid luukahjustusi ei teata olevat, on itrakonasooli pikaajalise kasutamise toime lastele teadmata.
HIV-patsiendid
Kuna HIV-infektsiooniga patsientidel esineb sageli hüpoklorhüüdria, on neil patsientidel itrakonasooli imendumine vähenenud.
8 HIV-infektsiooniga patsiendi uuringutulemused, keda raviti zidovudiiniga, 8±0,4 mg/kg/päevas, näitasid, et samaaegne manustamine 100 mg itrakonasooliga kaks korda päevas ei mõjutanud
zidovudiini farmakokineetikat.

4.4. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Nii itrakonasool kui tema peamine metaboliit, hüdroksüitrakonasool, on tsütokroom P450 3A4 ensüümsüsteemi inhibiitorid. Itrakonasooli manustamine koos teiste ravimitega, mis metaboliseeruvad
tsütokroom P450 3A4 ensüümsüsteemi kaudu, võib tekitada ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemise, mis võib tugevdada nii nende ravitoimet kui kõrvaltoimeid, mistõttu tuleb annuseid
korrigeerida.
Terfenadiini ja itrakonasooli koosmanustamine on vastunäidustatud. Itrakonasooli manustamisel koos terfenadiiniga on tekkinud raskeid kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid, k.a surm, ventrikulaarne
tahhükardia, torsades de pointes. See on seletatav itrakonasooli toimel suurenenud terfenadiini plasmakontsentratsiooniga.
Teine suukaudne seentevastane asool, ketokonasool, inhibeerib astemisooli metabolismi, mille tulemusel suureneb astemisooli ja tema peamise metaboliidi desmetüülastemisooli
plasmakontsentratsioon, mis tekitab QT-intervalli pikenemist. In vitro uuringud kinnitavad, et itrakonasool, võrreldes ketokonasooliga, mõjutab vähem biotransformatsioonisüsteemi, mis vastutab
astemisooli metabolismi eest. Põhinedes itrakonasooli ja ketakonasooli keemilisele sarnasusele, on astemisooli manustamine koos itrakonasooliga keelatud.
Farmakokineetilised andmed inimesel viitavad sellele, et ketokonasool inhibeerib tugevasti tsisapriidi metabolismi, mille tagajärjel suureneb tsisapriidi kontsentratsiooni kõvera alune (AUC) väärtus 8
korda. Andmed viitavad sellele, et suukaudse ketokonasooli ja tsisapriidi samaaegne kasutamine viib QT-intervalli pikenemisele EKG-s.
In vitro uuringud kinnitavad, et itrakonasool omab väljendunud inhibeerivat toimet biotransformatsiooni süsteemile, mis vastutab tsisapriidi metabolismi eest, mistõttu on itrakonasooli
manustamine koos tsisapriidiga keelatud. Tsisapriidi ja itrakonasooli koos manustamisel on tekkinud raskeid kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid, k.a surm, ventrikulaarne tahhükardia, torsades de pointes.
Itrakonasooli koosmanustamine suukaudse midasolaami või triasolaamiga, viib nende ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemisele. See võib võimendada ja pikendada hüpnootilist ja sedatiivset
toimet. Kui midasolaami manustatakse parenteraalselt, tuleb arvestada, et sedatiivne toime võib pikeneda.
Itrakonasooli koosmanustamine tsüklosporiini, takroliimuse või digoksiiniga viib nende ravimite plasmakontsentratsiooni suurenemisele. Tsüklosporiini, takroliimuse ja digoksiini kontsentratsioone
tuleb itrakonasoooli ravi ajal jälgida, ning annuseid vastavalt korrigeerida.
Üksikuid teateid on rabdomüolüüsi tekkest neerutransplantaadiga patsientidel, kes on saanud itrakonasooli kombinatsioonis tsüklosporiiniga ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite lovastatiini ja
simvastatiiniga. Rabdomüolüüs on tekkinud patsientidel, keda raviti ainult HMG-CoA reduktaasi inhibiitoriga (soovitatud raviannustes) või samaaegselt immuunsupressiivsete ravimitega k.a
tsüklosporiiniga.
Kui itrakonasooli manustati koos fenütoiini, rifampitsiini või H2-antagonistidega, on teatatud itrakonasooli plasmasisalduse langusest. Arstid peavad jälgima itrakonasooli plasmakontsentratsiooni,
juhul kui neid ravimeid koos manustatakse ning vajadusel tuleb itrakonasooli annust suurendada.
Kuigi uuringute andmed puuduvad, võib itrakonasooli ja fenütoiini samaaegne manustamine mõjutada fenütoiini metabolismi; seetõttu tuleb nende ravimite manustamisel jälgida fenütoiini
plasmakontsentratsiooni.
Itrakonasool suurendab kumariinitüüpi antikoagulantide toimet. Seetõttu tuleb nendel patsientidel, kes saavad samaaegselt itrakonasooli ja kumariinitüüpi ravimeid, jälgida protrombiiniaega.
Seentevastaste asoolitüüpi ravimite plasmakontsentratsioon väheneb koosmanustamisel isoniasiidiga.
Itrakonasooli plasmakontsentratsiooni tuleb jälgida, kui seda manustatakse koos isoniasiidiga.
Asoolitüüpi seentevastaseid ravimeid ja suukaudseid hüpoglükeemilisi ravimeid koos kasutatavatel patsientidel on täheldatud rasket hüpoglükeemiat. Veresuhkru taset tuleb tähelepanelikult jälgida, kui
itrakonasooli kasutatakse koos suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimitega.
Itrakonasooli ja kinidiini koosmanustavatel patsientidel on täheldatud tinnitust ja kuulmislangust.
Itrakonasooli ja dihüdropüridiini rühma kaltsiumikanalite blokaatoreid kooskasutavatel patsientidel on täheldatud turseid. Vajadusel tuleb annuseid korrigeerida.
8 HIV-infektsiooniga patsiendi uuringutulemused, keda raviti zidovudiiniga, 8±0,4 mg/kg/päevas, näitasid, et samaaegne manustamine 100 mg itrakonasooliga kaks korda päevas ei mõjutanud
zidovudiini farmakokineetikat.

4.5. Rasedus ja imetamine
Rasedus
Rasedatel naistel ei ole uuringuid tehtud. Itrakonasooli tohib kasutada raseduse ajal süsteemse seeninfektsiooni raviks ainult juhul, kui oodatav kasu ületab potentsiaalse riski. Itrakonasooli ei tohi
rasedatel ega rasedust planeerivatel naistel onühhomükoosi raviks kasutada. Itrakonasooli ei tohi kasutada sünnitusealistel naistel onühhomükoosi raviks, juhul kui nad ei kasuta efektiivseid
rasestumisvastaseid vahendeid. Efektiivne kontratseptsioon peab olema tagatud kogu ravi ajal ja veel 2 kuud pärast seda.
Imetamine
Itrakonasool eritub rinnapiima, seetõttu ei tohi itrakonasooli määrata imetavatele naistele.

4.6. Toime reaktsioonikiirusele
Ei mõjuta.

4.7. Kõrvaltoimed
Itrakonasool võib põhjustada maksakahjustust (vt Hoiatused).
Onühhomükoos
Tabelis loetletud kõrvaltoimed on nii ajutise kui pikaajalise onühhomükoosi ravi katkestamise põhjusteks:
Organsüsteem/kõrvaltoime Esinemissagedus (%) (n=12)
Maksaensüümide aktiivsuse tõus 4%
Seedetrakti häired 4%
Lööve 3%
Hüpertensioon 2%
Ortostaatiline hüpotensioon 1%
Peavalu 1%
Üldine halb enesetunne 1%
Müalgia 1%
Vaskuliit 1%
Vertiigo 1%
Süsteemsed seeninfektsioonid
Järgnevas tabelis on toodud 602-l süsteemset seenhaigust ravitud patsiendil tekkinud kõrvaltoimed.
Patsiendid olid kas immuunpuudulikkusega või said samaaegselt teisi ravimeid. Nendest patsientidest 10,5% pidid kõrvaltoimete ilmnemise tõttu ravi lõpetama. Keskmine ajavahemik ravi algusest ravi
katkestamiseni oli 81 päeva (2…776 päeva). Tabelis on loetletud vähemalt 1% patsientidest tekkinud kõrvaltoimed:
Organsüsteem/kõrvaltoime
(esinemissagedus >1%)
Esinemissagedus (%)
Seedetrakti häired
Iiveldus
Oksendamine
Kõhulahtisus
Kõhuvalu
Anoreksia
10,6
5,1
3,3
1,5
1,2
Organism tervikuna
Tursed
Nõrkus
Palavik
Üldine halb enesetunne
3,5
2,8
2,5
1,2
Nahk ja naha derivaadid
Lööve
Pruritus
8,6*
2,5
Kesk- ja perifeerne närvisüsteem
Peavalu
Peapööritus
3,8
1,7
Psühhiaatrilised häired
Libiido langus
Unisus
1,2
1,2
Südameveresoonkond
Hüpertensioon 3,2
Ainevahetushäired
Hüpokaleemia 2,0
Kuseteed
Albuminuuria 1,2
Sapi- ja maksahäired
Maksafunktsiooni häired 2,7
Suguelundid - meestel
Impotentsus 1,2
*Lööve tekib enam immuunpuudulikkusega patsientidel, kes saavad immuunsupressiivset ravi.
Harva (<1%) teatatud kõrvaltoimed on: kõhukinnisus, gastriit, depressioon, unetus, tinnitus,
menstruatsioonihäired, neerupealiste puudulikkus, günekomastia ja meestel rindade valu.
Ravimi kasutamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: allergilised reaktsioonid k.a lööve,
pruritus, urtikaaria, angioödeem ja harva ka anafülaksia ning Steven-Johnsoni sündroom; seerumi
maksaensüümide taseme suurenemine ja harva hepatiit. Kuigi põhjuslik seos itrakonasooliga jääb
selgusetuks, on üksikutel juhtudel teatatud hüpertriglütserideemiast ja väga harva neuropaatiast.
4.8. Üleannustamine
Itrakonasool ei ole dialüüsitav. Juhusliku üleannustamise korral rakendatakse üldist toetavat ravi,
vajadusel maoloputust naatriumbikarbonaadiga.
Itrakonasooli suukaudsel manustamisel hiirtele ja rottidele annuses 320 mg/kg või koertel 200 mg/kg
ei esinenud letaalse lõppega juhtumeid.
5.1. Farmakodünaamilised omadused
ATC-kood: J02AC02
Toimemehhanism
In vitro uuringutes on tõestatud, et itrakonasool inhibeerib ergosterooli tsütokroom P-450 sõltuvat
sünteesi. Ergosterool on seeneraku membraani eluliselt oluline komponent.
Kliinilised uuringud
Blastomükoos: kahes avatud uuringus (mitte samaaegselt kontrollitud uuringud, n=73 kombineeritud)
osalesid normaalse või pärsitud immuunsüsteemiga patsiendid. Keskmine itrakonasooli ööpäevane
annus oli 200 mg. Ravivastus enamikule sümptomitest tekkis kahe esimese nädala jooksul, ning täielik
paranemine toimus 3…6 kuuga.
Histoplasmoos: kahes avatud uuringus (mitte samaaegselt kontrollitud uuringud, n=34 kombineeritud)
osalesid normaalse või pärsitud immuunsüsteemiga patsiendid (v.a HIV-infektsiooniga patsiendid).
Keskmine itrakonasooli ööpäevane annus oli 200 mg. Ravivastus enamikule sümptomitest tekkis kahe
esimese nädala jooksul, ning täielik paranemine toimus 3…12 kuuga.
Histoplasmoos HIV-infektsiooniga patsientidel: väikese patsientide arvuga uuringus reageerisid HIV
nakatunud sarnaselt HIV-mittenakatunud patsientidega. Uuringud itrakonasooli efektiivsuse ja ohutuse
kohta HIV-infektsiooniga patsientidel on käimas.
Aspergilloos: avatud uuringus “ühe patsiendi kasutusega” protokollist, mis oli spetsiaalselt koostatud
itrakonasooli jaoks ja viidi läbi patsientidega, kellel ravi amfoteritsiin B-ga ebaõnnestus või kellel
puudus amfoteritsiin B suhtes tundlikkus (n=190). Kahe väiksema avatud uuringu tulemused
summeeriti (n=31 kombineeritud) samas patsientide populatsioonis. Enamikku täiskasvanud patsiente
raviti itrakonasooliga 200…400 mg ööpäevas keskmiselt 3 kuu vältel. Selle uuringu tulemused
näitasid itrakonasooli efektiivust ja sobivust aspergilloosi teise rea ravimina patsientidele, kellel ravi
amfoteritsiin B-ga ebaõnnestus või puudus tundlikkus amfoteritsiin B suhtes.
Onühhomükoos: analüüsiti kolme topeltpimeda platseeboga kontrollitud uuringu tulemusi (kokku
n=214), kus varbaküünte onühhomükoosiga patsientidele manustati 200 mg itrakonasooli üks kord
päevas 12 järjestikusel päeval. Mükoloogiline paranemine, defineeritud kui samaaegselt negatiivne
KOH pluss negatiivne kultuur, saavutati 54% patsientidest. 35%-l patsientidest saavutati paranemine
(mükoloogiline paranemine ning tervenenud küüs või säilis minimaalne küünekahjustus koos
märkimisväärselt vähenenud sümptomitega); 14% patsientidest saavutati mükoloogiline paranemine ja
kõikide sümptomite kadu ilma või koos küüne jääkdeformeerumiseta. Täielik paranemine võttis aega
ligikaudu 10 kuud. 21%-l täielikult paranenute grupist tekkis relaps (globaalse skoori halvenemine või
KOH konversioon või kultuuri muutumine negatiivsest positiivseks).
5.2. Farmakokineetilised omadused
Biosaadavus
Itrakonasooli absoluutne suukaudne biosaadavus on 55%. Itrakonasooli suukaudne biosaadavus on
maksimaalne siis, kui ravimit võtta pärast sööki.
Itrakonasooli annuse kahekordistamisel suureneb plasmakontsentratsioon ligikaudu kolm korda.
Imendumine
Tühja kõhuga tehtud uuringud näitasid, et kokakoola manustamine suurendas suhtelise või absoluutse
aklorhüüdriaga AIDSi haigetel või maohappe produktsiooni pärssivaid preparaate (nt H2-antagonistid)
võtnud vabatahtlikel itrakonasooli imendumist. Itrakonasooli imendumine suurenes koos koolajoogiga
võtmisel, AUC0-24 ja Cmax suurenesid vastavalt 75±121% ja 95±128%.
30 tervet meessoost vabatahtlikku said itrakonasooli ühekordses annuses 200 mg tühja kõhuga 1)
veega, 2) veega pärast 150 mg ranitidiini manustamist kaks korda päevas kolme päeva jooksul, 3)
kokakoolaga pärast ranitidiini manustamist kaks korda päevas kolme päeva jooksul. Kui itrakonasooli
manustati pärast ranitidiini eelravi, imendus see vähemal määral kui manustatuna üksi, AUC0-24 ja Cmax
vähenesid vastavalt 39±37% ja 42±39%.
Kui itrakonasooli manustati kokakoolaga pärast ranitidiin eelravi, oli selle imendumine võrreldav
itrakonasooli üksi manustamisega.
Püsikontsentratsioon saavutatakse 15 päeva pärast itrakonasooli suukaudse ravi alustamist annuses
50…400 mg päevas. Alltoodud tabelis antud väärtused (keskmine±standardhälve) on saadud uuringust
27 tervel meessoost vabatahtlikul, kes said 200 mg itrakonasooli kaks korda päevas pärast sööki 15
päeva vältel.
Itrakonasool Hüdroksüitrakonasool
Cmax (ng/ml) 2282±514 3488±742
Cmax (ng/ml) 1855±535 3349±761
Tmax (tundides) 4,6±1,8 3,4±3,4
AUC0-inf (ng.h/ml) 22569±5375 38572±8450
T1/2 (tundides) 64±32 56±24
Jaotumine
Itrakonasool seondub plasmavalkudega 99,8% ja hüdroksüitrakonasool 99,5%. Itrakonasool ei ole
hemodialüüsitav.
Loomkatsetes tungib itrakonasool eriti hästi lipofiilsetesse kudedesse. Itrakonasooli kontsentratsioon
rasvkoes, omentumis, maksas, neerudes ja nahas on 2…20 korda kõrgem plasmatasemest.
Vesivedelikud nagu tserebrospinaalvedelik ja sülg sisaldavad ravimit tühistes kogustes.
Metabolism ja eritumine
Farmakokineetilised uuringud näitavad, et korduvmanustamisel itrakonasooli metabolism küllastub.
Itrakonasool metaboliseerub maksas paljudeks metaboliitideks, k.a peamiseks metaboliidiks,
hüdroksüitrakonasooliks. Manustatud ravimist eritub roojaga 3…18%. Renaalne ekskretsioon on alla
0,03% manustatud annusest. Umbes 40% annusest eritub inaktiivsete metaboliitidena uriiniga. Ühtki
uriiniga eritunud metaboliiti ei ole üle 5% annusest.
Itrakonasooli plasmakontsentratsioon neerupuudulikkusega inimestel on võrreldav kontsentratsiooniga
tervetel isikutel. Maksapuudulikkuse mõju itrakonasooli plasmakontsentratsioonile ei ole teada.
Maksapuudulikkusega patsientidel on soovitatav itrakonasooli plasmakontsentratsiooni hoolikalt
jälgida.
Itrakonasooli totaalse plasmakliirensi väärtus on 381±95 ml/min ning jaotusruumala väärtus 796±185
liitrit.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Kartsinogeensus
Itrakonasool ei avaldanud kartsinogeenset toimet hiirtele, kellele manustati suu kaudu 23 kuu vältel
itrakonasooli annuses 80 mg/kg/päevas (s.o ligikaudu 10-kordne inimesel soovitatav maksimaalne
annus). Isastel hiirtel, kellele manustati 25 mg/kg/päevas (s.o 3,1-kordne inimesel soovitatav
maksimaalne annus), sagenes pehmete kudede sarkoomi esinemine. Need sarkoomid võivad olla
tekkinud ka hüperkolesteroleemia tagajärjel, mis tekib rottidel, kuid mitte koertel ja inimesel,
itrakonasooli kroonilise manustamise tagajärjel. Emastel rottidel, kellele manustati 50 mg/kg/päevas
(s.o 6,25-kordne inimesel soovitatav maksimaalne annus) esines rohkem kopsude skvamoosrakulist
kartsinoomi (2/50) võrreldes ravi mitte saanud grupiga, kuid saadud tulemus polnud statistiliselt
oluline.
Mutageensus
Itrakonasool ei oma mutageenset toimet bakteritel, mitteimetajatel ega imetajatel.
Reproduktsioonitoksilisus.
Itrakonasool ei avaldanud isaste ja emaste rottide fertiilsusele toimet, kui neile manustati itrakonasooli
suukaudu annuses 40 mg/kg/päevas (s.o 5-kordne inimesel soovitatav maksimaalne annus), kuigi
ilmnesid üldised kõrvaltoimed.
Teratogeensus
Rasedus: kategooria C: itrakonasool omab annuses 40…160 mg/kg/päevas (s.o 5…20-kordne inimesel
soovitatav maksimaalne annus) emastel rottidel ja annuses 80 kg/kg/päevas (s.o 10-kordne inimesel
soovitatav maksimaalne annus) emastel hiirtel annusest sõltuvalt embrüotoksilisi ja teratogeenseid
kõrvaltoimeid. Rottidel väljendus teratogeensus ulatuslikes skeletideformatsioonides, hiirtel
entsefalotseeles ja/või makroglossias.
6.1. Abiainete loetelu
Suhkrusfäärid (sukroos, maisitärklis, puhastatud vesi), poloksameer 188, hüpromelloos
metüleenkloriid, veevaba etanool, kõva želatiinkapsel (indogokarmiin, titaandioksiid, kinoliinkollane,
želatiin ja vesi).
6.2. Sobimatus
Ei ole teada.
6.3. Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4. Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
6.5. Pakendi iseloomustus ja sisu
Termovormitud alumiiniumblister. Pakendis 4, 14, 18, 28 või 30 kapslit.
6.6. Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Puudub.
Müügiloa hoidja:
LICONSA, S.A.
Gran Via Carlos III, 98, 7a planta
08028 Barcelona
Hispaania
Müügiloa nr:
439504
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
26.03.2004
SPC teksti kaasajastamise kuupäev:
september 2001
SPC sisestamise kuupäev:
04.10.2005
Küsi apteekrilt