OLICARD 40MG PROLONG CAPS 40MG N50

Retseptiravim

9,75 €


Piirhind €5

Haigekassa 50% soodustusega €8.5

Haigekassa 75% soodustusega €7.87

Haigekassa 90% soodustusega €7.5

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Isosorbidi mononitras
Toimeaine kogus
40 MG
Ravimivorm / pakend
PROLONG CAPS
Kogus pakendis
N50

OLICARD 40 RETARD
OLICARD 60 RETARD
Solvay Pharmaceuticals
Retardkapslid
Isosorbiidmononitraat
INN. Isosorbidi mononitras
ATC-kood. C01DA14
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Retardkapsel sisaldab 40 mg või 60 mg isosorbiidmononitraati.
OLICARD 40 mg RETARD: valge, piklik kõva želatiinkapsel (suurus 2). OLICARD 60 mg
RETARD: valge, piklik kõva želatiinkapsel (suurus 1). Mõlemad kapslid on täidetud valgete
graanulitega.
Näidustused. Stenokardia profülaktika ja ravi. Täiendava ravimina südamepuudulikkuse korral lisaks
diureetikumidele ja südameglükosiididele.
Annustamine. OLICARD 40 mg RETARD: 1 retardkapsel päevas. Vajadusel võib annust suurendada
2 retardkapslini päevas. Täieliku ravitoime säilitamiseks tuleks kaks eraldi annust manustada 6 tunnise
vahega, st teine annus tuleks sisse võtta mitte hiljem kui 6 tundi pärast esimest annust. OLICARD 60
mg RETARD: 1 retardkapsel päevas.
Retardkapslid neelatakse alla tervelt koos vedelikuga (klaasitäie veega). Ravi tuleks alustada väikeste
annustega ja suurendada annust aeglaselt vajaliku tasemeni.
Vastunäidustused. Ülitundlikkus nitraatpreparaatide suhtes. Äge tsirkulatoorne kollaps (shokk,
vaskulaarne puudulikkus). Kardiogeenne shokk (võib kasutada vaid juhul, kui aordisisese
kontrapulsatsiooni või positiivse inotroopse toimega ravimite abil on tagatud piisavalt kõrge vasaku
vatsakese lõppdiastoolne rõhk). Raske hüpotensioon (süstoolne vererõhk madalam kui 90 mmHg).
Samaaegne sildenafiili (Viagra®) manustamine, sest suureneb OLICARDi vererõhku alandav toime.
Hoiatused. Ettevaatusega tuleb isosorbiidmononitraati manustada järgmistel juhtudel:
- hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, konstriktiivne perikardiit ja perikardiaalne
tamponaad;
- madal täitumisrõhk, nt ägeda müokardiinfarkti, vasaku vatsakese puudulikkuse korral;
- vältida tuleks süstoolse vererõhu langust alla 90 mmHg;
- aordistenoos ja/või mitraalstenoos;
- kalduvus ortostaatilise düsregulatsiooni tekkeks;
- haigused, millega kaasneb intrakraniaalse rõhu tõus (senini on intrakraniaalse rõhu tõusu täheldatud
vaid suurte annuste intravenoosselt manustatud glütserooltrinitraadiga).
OLICARD ei sobi ägeda stenokardiahoo ja ägeda müokardiinfarkti raviks. OLICARDi manustamine
võib koronaarhaigust põdeval haigel põhjustada mööduvat hüpoksiat ja isheemiat verevoolu
ümberjaotumise tõttu hüpoventileeritud alveolaarpiirkondadesse.
Koostoimed. Samaaegsel teiste vasodilataatorite, kaltsiumkanalite blokaatorite, ß-blokaatorite,
antihüpertensiivsete ravimite, neuroleptikumide või tritsükliliste antidepressantide ja alkoholi
kasutamisel suureneb OLICARDi vererõhku langetav toime. Dihüdroergotamiini hüpertensiivne toime
võib OLICARDi samaaegsel manustamisel suureneda (suureneb dihüdroergotamiini
plasmakontsentratsioon).
Samaaegne isosorbiidmononitraadi ja sildenafiili (Viagra®) manustamine potentseerib OLICARDi
vererõhku langetavat toimet (vt Vastunäidustused).
Rasedus ja imetamine. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal võib OLICARDi kasutada ainult
hädavajadusel ja arsti ettekirjutusel. Loomkatsetes ei ole embrüotoksilist toimet leitud.
Toime reaktsioonikiirusele. OLICARD võib mõjutada liiklusvahendite ja masinate juhtimisvõimet,
eriti ravi alguses ja koos alkoholiga.
Kõrvaltoimed. Ravi algul võib esineda peavalu, mis ravi jätkudes mõne päeva pärast möödub. Ravi
esimestel päevadel ja annuse suurendamisel võib esineda vererõhu langus ja/või ortostaatiline
hüpotensioon, millega võivad kaasneda pearinglus, unisus ja väsimus.
Harva on esinenud iiveldust, oksendamist, näopunetust ja allergilist erüteemi.
Üksikjuhtudel võib tugev vererõhu langus süvendada stenokardiat.
Harva on esinenud kollapsit, millega mõnikord on kaasnenud minestus ja bradüarütmiad.
Üksikjuhtudel on esinenud eksfoliatiivset dermatiiti.
On kirjeldatud tolerantsuse teket OLICARDi ja teiste orgaaniliste nitraatide suhtes. Et vältida
efektiivsuse vähenemist, tuleks hoiduda pikaajalisest suurte annuste kasutamisest.
Üleannustamine. Sümptomid. Vererõhu langus, ortostaatiline düsregulatsioon, reflektoorne
tahhükardia ja peavalu, väsimus, vertiigo, näopunetus, iiveldus, oksendamine ja diarröa. Suurte
annuste korral (üle 20 mg/kg) võib tekkida methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe ja tahhüpnoe.
Väga suurte annuste korral võib tekkida intrakraniaalse rõhu tõus koos tserebraalsete sümptomitega.
Kroonilise üleannustamise korral suureneb methemoglobiini hulk. Antud muutuste kliiniline tähtsus ei
ole selge.
Ravi. Haige pannakse tasasele pinnale lamama ja alustatakse shokivastast ravi. Koheselt tehakse
maoloputus. Väljendunud hüpotensiooni ja/või shoki korral võib erandkorras infusiooniga manustada
norepinefriini ja/või dopamiini. Epinefriini (adrenaliini) ja sarnaste ühendite manustamine on
vastunäidustatud. Methemoglobineemia korral võib kasutada järgmisi antidoote:
1. vitamiin C: suukaudselt 1 g või veenisisesi naatriumsoolana
2. metüleensinine: kuni 50 ml metüleensinise lahust (1%) veenisisesi
3. toluidiinsinine: alguses 2-4 mg/kg veenisisesi, vajadusel manustatakse veel 2 mg/kg tunniajaste
intervallidega
4. hapnikuravi, hemodialüüs, verevahetus
Farmakoloogilised omadused. Isosorbiidmononitraat lõõgastab veresoonte seintes paiknevaid
silelihaseid. Enim avaldub isosrbiidmononitraadi mõju postkapillaarsetele veresoontele ja arteritele –
eriti koronaararteritele. Vasodilatatsioon põhjustab venoosse basseini suurenemise, südame venoosne
täitumismaht väheneb. Vatsakeste täitumismaht ja-rõhk vähenevad (eelkoormuse vähenemine).
Vähenenud vatsakeste mõõtmed ja süstoolne seinapinge vähendavad müokardi vajadust hapniku
järele. Südame täitumisrõhu vähenemine mõjutab soodsalt perfusiooni südameseina
subendokardiaalses piirkonnas, mida ohustab isheemia, ja seina liikuvus ning löögimaht paranevad.
Südamele lähedal paiknevate arterite laienemise tulemusel väheneb järelkoormus.
Isosorbiidmononitraat lõõgastab bronhide silelihaseid, kusejuhade, sapipõie ja -juhade, söögitoru,
peen- ja jämesoole sfinktreid.
Nitraatide toimemehhanism molekulaarsel tasemel väljendub lämmastikoksiidi (NO) ja tsüklilise
guanosüülmonofosfaadi (cGMP) tekkel, mida vaadeldakse kui lõõgastumisprotsessi mediaatoreid.
Farmakokineetika. Suukaudsel manustamisel imendub isosorbiidmononitraat kiiresti ja täielikult.
Biosaadavus on 90-100%. Isosorbiid-5-nitraat metaboliseerub maksas peaaegu täielikult, kusjuures
tekkivad metabiliidid ei ole farmakoloogiliselt aktiivsed. Eliminatsiooni poolväärtusaeg 4-5 tundi.
Metaboliidid eritatakse neerude kaudu, ainult 2% eritub muutumatul kujul. Hoolimata ühesugustest
annustest ja püsivast nitraadi plasmakontsentrstsioonist võib tekkida efektiivsuse langus. Tolerantsus
väheneb 24 tunni jooksul pärast ravi lõpetamist. Intermitteeruva ravi korral ei ole toleratsuse teket
täheldatud.
Prekliinilise ohutuse andmed. Kroonilise mürgistuse uuringutel isosorbiidmononitraadiga rottidel ei
leitud mingeid muutusi. Pärast 191 mg/kg manustamist koertele tõusis methemoglobiini tase ainult
2,6% võrra lähtekontsentratsiooniga võrreldes. Nitritioonide plasmakontsentratsioon pärast 191 mg/kg
isosorbiid-5-nitraadi suukaudset manustamist oli ettenähtud piirides (vähem kui 0,02 mg/l); aluselise
fosfataasi ja GPT muutusi ei esinenud. Mutageensusuuringute tulemused erinevates testsüsteemides
(in vitro ja in vivo) olid negatiivsed. Pikaajaliste kartsinogeensus-uuringutega rottidel kartsinogeenseid
muutusi ei leitud. Embrüotoksilist toimet ja peri-postnataalseid arenguhäireid loomkatsetel ei leitud.
Abiained. Etüültselluloos, zhelatiin, maisitärklis, sahharoos, talk, titaandioksiid (E171).
Säilitamine ja kõlblikkusaeg: Toatemperatuuril, 3 aastat.
Pakendid. 40 mg või 60 mg retardkapslid 50 tk blisterpakendis.

Info - 23.09.03 (SPC)
Küsi apteekrilt