MODURETIC TBL 50MG+5MG N30

Retseptiravim

4,26 €
Toode on hetkel laost otsas

Piirhind €2.28

Haigekassa 50% soodustusega €4.26

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €4.26


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Hydrochlorothiazidum Amiloridum
Toimeaine kogus
50 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
N30

MODURETIC®
MSD

Tabletid

Hüdroklorotiasiid, amiloriidvesinikkloriid
INN. Hydrochlorothiazidum, amiloride hydrochloride
ATC-kood. C03EA81
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Tablett sisaldab 50 mg hüdroklorotiasiidi ja 5 mg amiloriidvesinikkloriidi, abiaineid.

Näidustused. MODURETIC´ut kasutatakse monoteraapiana või koos teiste antihüpertensiivsete ravimitega järgmiste seisundite raviks: arteriaalne hüpertensioon, tursed südamepuudulikkuse, astsiidiga maksatsirroosi või nefrootilise sündroomi korral, kui samaaegselt tuleb vältida hüpokalieemiat.Kasutusalad. MODURETIC'ut kasutatakse tugeva kaaliumikaotuse kahtluse korral ja haigetel, kellel võib selle teket ette näha. MODURETIC on amiloriidvesinikkloriidi ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon, mis muudab pikaajalise rohke diureesi korral kaaliumikao võimaluse minimaalseks.
MODURETIC'ut kasutatakse tänu kaaliumit säilitavale amiloriidvesinikkloriidile eeskätt juhtudel, kus organismi normaalse kaaliumibilansi säilitamine on eriti oluline.
Annustamine. Hüpertensioon. MODURETIC'u tavaline annus on 1 tablett 1 kord ööpaevas või osadeks jagatuna. Südamepuudulikkusest tingitud tursed. Ravi võib alustada 1 tabletiga ööpäevas. Annust võib vajadusel suurendada, kuid mitte üle 2 tableti ööpäevas. Optimaalne annus oleneb diureetilisest toimest ja kaaliumisisaldusest plasmas. Esmase diureetilise toime saabumisel tuleb säilitusraviks püüda annust vähendada. Säilitusravi käigus võib annust vastavalt vajadusele muuta.
Maksatsirroos koos astsiidiga. (vt Ettevaatust!) Ravi tuleb alustada väikese annusega (1 tablett 1 kord ööpäevas). Vajadusel võib annust järk-järgult suurendada efektiivse diureesi tekkimiseni (mitte üle 2 tableti ööpäevas).
Säilitusannused võivad algannustest olla väiksemad. Seetõttu tuleb haige kehakaalu stabiliseerumisel püüda kohe ööpäevast annust vähendada. Tsirroosihaigetel on eriti soovitav vähendada kehakaaalu järk-järgult, vähendamaks diureetikumraviga seotud kõrvaltoimete võimalust.
Kasutamine lastel. Amiloriidvesinikkloriidi kasutamist lastel ei ole uuritud, mistõttu MODURETIC'ut ei soovitata lastele manustada.
Vastunäidustused. Hüperkaleemia (kaaliumisisaldus seerumis >5,5 mEkv/l) Samaaegne kaaliumisäästev ravi või kaaliumi täiendav manustamine (vt. Ettevaatust). Neerupuudulikkus (anuuria, äge neerupuudulikkus, raske progresseeruv neerukahjustus, diabeetiline nefropaatia) (vt Ettevaatust). Ülitundlikkus ravimi komponentide suhtes või teiste sulfoonamiidide suhtes.
Ettevaatust! Hüperkaleemia (kaaliumisisaldus seerumis > 5,5 mEkv/l) on tekkinud amiloriidvesinikkloriidi monoteraapia või koos teiste diureetikumidega manustamisel. Hüperkaleemiat on sagedamini täheldatud eakatel patsientidel, samuti maksatsirroosi või südamehaigusest tingitud tursete korral (kui lisaks on kahjustatud ka neerud) või intensiivset kaaliumisäästvat diureetilist ravi saavatel haigetel. Neid haigeid tuleb tähelepanelikult jälgida hüperkaleemia kliiniliste, laboratoorsete ja elektrokardiograafiliste muutuste suhtes. Selles haigete grupis on esinenud surmajuhtumeid.
MODURETIC-ravi korral ei tohi kaaliumi manustada ravimite koostises või kaaliumirikka toiduga (erandiks on raske ja/või ravile halvasti alluv hüpokaleemia). Kaaliumisisaldust seerumis tuleb hoolikalt jälgida.
Hüperkaleemia ravi. MODURETIC'ut saaval haigel tuleb hüperkaleemia tekke korral ravimi manustamine kohe lõpetada ja vajadusel rakendada aktiivset kaaliumisisaldust vähendavat ravi.
Neerufunktsiooni häired. Kreatiniini kliirensi vähenemisel alla 30 ml/min on hüdroklorotiasiid ebaefektiivne. Kui jääklämmastiku sisaldus suureneb > 30 mg/100ml, seerumi kreatiniinisisaldus > 1,5 mg/100ml, vere uureasisaldus > 60 mg/100ml, või suhkurtõve korral tohib MODURETIC'ut manustada ainult hoolika ja sagedase seerumi elektrolüütide ning jääklämmastiku sisalduse määramisega. Neerupuudulikkuse korral esinev kaaliumipeetus organismis süveneb kaaliumisäästvate ravimite manustamisel ning võib viia hüperkaleemia kiirele tekkele.
Häired elektrolüütide tasakaalus. Kuigi MODURETIC'u kasutamisel väheneb elektrolüütide tasakaalu häirete võimalus, tuleb haigeid hoolikalt jälgida nende suhtes (hüponatreemia, hüpokloreemiline alkaloos, hüpokaleemia, hüpomagneseemia). Eriti oluline on määrata elektrolüütide sisaldus seerumis ja uriinis juhul, kui haige oksendab sageli või talle manustatakse parenteraalselt rohkesti vedelikke. Hoiatavad märgid või vee- ja elektrolüütide tasakaalu häirete sümptoomid on järgmised: suukuivus, janu, nõrkus, letargia, unisus, rahutus, krambid, lihasvalud, -krambid, või -nõrkus, hüpotoonia, oliguuria, tahhükardia, iiveldus, oksendamine.
Hüdroklorotiasiidi nagu ka teiste tugevatoimeliste diureetikumide kasutamisel võib tekkida hüpokaleemia (eriti pikaajalise rohke diureesi korral või raske maksatsirroosi korral). Hüpokaleemia võib suurendada südamelihase tundlikkust või südame reaktsiooni südameglükosiididele (nt vatsakeste suurenenud erutuvus).
Diureetikumidest põhjustatud hüponatreemia on tavaliselt kerge. Vähestel haigetel võib hüponatreemia avalduda sümptomaatiliselt. Need haiged vajavad koheseid uuringuid ja sobivat ravi.
Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ning põhjustada mööduvat ja kerget kaltsiumisisalduse suurenemist seerumis ka siis, kui kaltsiumi metabolismi häireid ei ole varem esinenud.
Enne kõrvalkilpnäärmete funktsiooni uuringut tuleb tiasiidi manustamine lõpetada.
Asoteemia. Hüdroklorotiasiid võib põhjustada asoteemia teket või süvenemist. Neerufunktsiooni häirega haigetel võib preparaadi manustamisel tekkida kumulatiivne efekt. Süveneva asoteemia ja oliguuria tekkides tuleb MODURETIC'u manustamine lõpetada.
Maksahaigused. Maksafunktsiooni häirete korral tuleb tiasiide manustada ettevaatlikult, sest nihked vee- ja elektrolüütide tasakaalus võivad viia maksakoomani.
Metaboolsed häired. Mõnel tiasiidravi saaval haigel võib tekkida hüperurikeemia ja podagra.
Tiasiidravi võib vähendada glükoositaluvust, mistõttu võib osutuda vajalikuks antidiabeetikumide, sh insuliini annuste korrigeerimine.
Tiasiidravi toimel võib kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus seerumis suureneda.
Hüperkaleemia tekke vähendamiseks tuleb diabeedihaigel enne MODURETIC-ravi uurida neerufunktsiooni. MODURETIC'u manustamine tuleb lõpetada vähemalt 3 päeva enne glükoositaluvustesti tegemist.
Raske haiguse korral (südame- ja hingamisteede haigused, dekompenseeritud suhkurtõbi), kui võib kergesti tekkida respiratoorne või metaboolne atsidoos, tohib kaaliumisäästvat ravi rakendada ainult väga ettevaatlikult. Happe/aluse tasakaalu muutused mõjustavad ekstra- ja intratsellulaarse kaaliumi tasakaalu ning atsidoosi teke võib olla seotud kaaliumisisalduse kiire suurenemisega seerumis.
Ülitundlikkusreaktsioonid. Tiasiidide kasutamise ajal on tekkinud süsteemse erütematoosse luupuse ägenemine.
Rasedus ja imetamine. Rasedale (kellel kas esineb kerge turse või mitte) ei ole diureetikumide rutiinne manustamine näidustatud, sest see võib kahjustada nii ema kui loodet. Diureetikumid ei väldi rasedustoksikoosi teket ning rahuldav tõendusmaterjal nende kasulikkuse kohta toksikoosi ravis puudub. Tiasiidid läbivad platsentaarbarjääri ning neid võib leida nabaväädi veres. Seetõttu on MODURETIC'u kasutamine raseduse ajal näidustatud vaid siis, kui oodatav ravitulemus ületab võimaliku kahjuliku toime lootele (sh loote või vastsündinu ikterus, trombotsütopeenia ning muud reaktsioonid, mis esinevad ka täiskasvanul).
Tiasiidid erituvad rinnapiima. Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine lõpetada.
Kõrvaltoimed. MODURETIC on tavaliselt hästi talutav preparaat. Kuigi kergemaid kõrvaltoimeid on esinenud suhteliselt sageli, on olulisi kõrvaltoimeid esinenud harva.
MODURETIC'u kõrvaltoimed on üldiselt seotud kas diureesi suurenemisega, tiasiidraviga, või on tingitud ravitavast haigusest. Kliinilised uuringud ei ole näidanud, et amiloriidvesinikkloriidi ja hüdroklorotiasiidi kombineerimine suurendaks kõrvaltoimete esinemise ohtu võrreldes nende komponentide eraldi manustamisega.
Üldnähud. Peavalud, nõrkus, väsimus, halb enesetunne, valud rindkeres, valud seljas, minestus.
Kardiovaskulaarsüsteem: südame rütmihäired, tahhükardia, südameglükosiidide suurenenud toksilisus, ortostaatiline hüpotoonia, stenokardia.
Seedetrakt: iiveldus ja/või isutus, isumuutused, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu, seedetrakti verejooksud, "täiskõhu tunne", kõhupuhitus, janu, luksumine.
Ainevahetus: kaaliumisisalduse suurenemine seerumis (> 5,5 mEkv/l), häired elektrolüütide tasakaalus, hüponatreemia, podagra, dehüdratatsioon, sümptomaatiline hüponatreemia.
Nahk: lööve (tekib sageli), sügelemine, näopunetus, higistamine.
Skeletilihased: valud jalgades, lihaskrambid, liigesvalud.
Närvisüsteem: pearinglus (tekib sageli), vertiigo, paresteesiad, stuupor.
Psüühika: unetus, närvilisus, teadvushäired, depressioon, unisus.
Hingamiselundid: düspnoe.
Meeleelundid: maitsetundlikkuse häired, nägemishäired, ninahingamise takistus.
Urogenitaaltrakt: impotentsus, düsuuria, nüktuuria, uriinipidamatus, neerude düsfunktsioon, sh neerupuudulikkus.
Järgmised kõrvaltoimed on tekkinud monoteraapia korral kas amiloriidvesinikkloriidi või hüdroklorotiasiidiga.
Amiloriidvesinikkloriid.
Üldnähud: kaela- ja/või õlavalu, valu jäsemetes. Seedetrakt: maksafunktsiooni häired, peptilise haavandi ägenemine, düspepsia, ikterus. Nahk ja limaskestad: suukuivus, alopeetsia. Närvisüsteem: treemor, entsefalopaatia. Veri: aplastiline aneemia, neutropeenia. Kardiovaskulaarsüsteem: ühel haigel läks osaline AV blokaad üle täielikuks blokaadiks; südamepekslemine. Psüühika: libiido langus, somnolentsus. Hingamiselundid: köha. Meeleelundid: kohin kõrvus, silmasisese rõhu tõus. Urogenitaaltrakt: polüuuria, urineerimissageduse muutus, põiespasm.
Hüdroklorotiasiid.
Üldnähud: anafülaktiline reaktsioon, kehatemperatuuri tõus. Kardiovaskulaarsüsteem: nekrotiseeruv angiit (vaskuliit, naha vaskuliit). Seedetrakt: ikterus (intrahepaatiline, kolestaatiline), pankreatiit, soolespasmid, mao ärritusnähud. Endokriinsüsteem ja ainevahetus: glükosuuria, hüper-glükeemia, hüperurikeemia. Veri: agranulotsütoos, aplastiline anee-mia, hemolüütiline aneemia, leukopeenia, purpura, trombotsüto-peenia. Nahk ja limaskestad: fotosensibilisatsioon, sialoadeniit, urtikaaria. Psüühika: rahutus. Neerud: interstitsiaalne nefriit. Hingamiselundid: respiratoorne distress, k.a pulmoniit, kopsuturse. Meeleelundid: mööduvad nägemishäired (hägune nägemine), ksantopsia.
Koostoimed. Liitium: üldiselt ei tohi liitiumi koos diureetikumidega manustada. Diureetikumid vähendavad liitiumi eritumist uriiniga ja suurendavad liitiumi toksilisust. Enne liitiumi sisaldava preparaadi määramist tuleb tutvuda selle pakendi informatsiooniga.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: mõnel haigel võib nende manustamine vähendada diureetikumide diureetilist, natriureetilist ja antihüpertensiivset toimet. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite manustamisel koos kaaliumit säästvate ravimitega, sh amiloriidvesinikkloriidiga, võib tekkida hüperkaleemia ja neerupuudulikkus, eriti eakatel patsientidel. Seetõttu tuleb amiloriidvesinikkloriidi manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega hoolikalt jälgida neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust.
Amiloriidvesinikkloriid.
Amiloriidvesinikkloriidi manustamisel koos ACE inhibiitoritega, tsüklosporiini või takroliimiga, võib hüperkaleemia oht suureneda. Kui nende preparaatide koosmanustamine on näidustatud tõestatud hüpokaleemia tõttu, tuleb neid kasutada ettevaatlikult, kontrollides sageli kaaliumisisaldust seerumis.
Hüdroklorotiasiid. Järgmised ravimid võivad tiasiididega koosmanustamisel põhjustada koostoimeid:
- alkohol, barbituraadid või narkootilised ained: potentseerub ortostaatiline hüpotoonia,
- antidiabeetilised ravimid (peroraalsed ja insuliin): võib tekkida vajadus antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimiseks.
- teised antihüpertensiivsed ravimid: toime summeerub. Diureetiline ravi tuleb lõpetada 2...3 päeva enne ravi alustamist ACE inhibiitoritega, vähendamaks hüpotoonia tekke võimalust esimese annuse manustamise järgselt,
- kolestüramiin ja kolestipool resiinid- anioonsete vahetusresiinide juuresolekul väheneb hüdroklorotiasiidi imendumine. Kolestüramiini või kolestipooli ühekordsed annused seovad hüdroklorotiasiidi ning vähendavad imendumist seedetraktist vastavalt 85% ja 43%
- glükokortikosteroidid, AKTH: elektrolüütide eritumine suureneb, hüpokaleemia süveneb,
- pressoorsed amiinid (nt norepinefriin kas see on adrenaliin?): võimalik on pressoorsete amiinide toime nõrgenemine, kuid nende kasutamist see ei takista,
- mittedepolariseerivad müorelaksandid (nt tubokurariin): müorelaksantide toime võib tugevneda,
Ravimi toime laboratoorsetesse analüüsidesse: tiasiidid toimivad kaltsiumi metabolismile, mistõttu võivad muutuda kõrvalkilpnäärmete funktsiooni uuringute tulemused (vt Ettevaatust).
Üleannustamine. Üleannustamisest inimesel pole teatatud. Ei ole teada, kas ravim on dialüüsitav. MODURETIC´u üleannustamise korral puudub vastav ravi ning spetsiifiline antidoot. Ravi peab olema toetav ja sümptomaatiline. Ravi MODURETIC´uga tuleb lõpetada ning patsiendi seisundit jälgida. Võib esile kutsuda oksendamist ja/või teha maoloputust. Amiloriidvesinikkloriidi üleannustamise kohta inimesel puuduvad andmed. Üleannustamise korral võib kõige tõenäolisemalt tekkida dehüdratatsioon ja elektrolüütide tasakaalu häire. Hüperkaleemia tekkimisel tuleb kasutusele võtta meetmed seerumi kaaliumisisalduse alandamiseks. Hüdroklorotiasiidi üleannustamise korral tekivad kõige sagedamini elektrolüütide vähesusega seotud sümptomid (hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia) ning liigsest diureesist tulenev dehüdratatsioon. Kui haigele on lisaks manustatud digitaalise preparaati, võib hüpokaleemiaga kaasuda ka südame rütmihäirete teke.
Omadused ja farmakokineetika. MODURETIC (hüdroklorotiasiid, amiloriidvesinikkloriid) on kombineeritud diureetiline ja antihüpertensiivne ravim, milles on ühendatud hüdro-klorotiasiidi tugev natriureetiline toime ja amiloriidvesinikkloriidi kaaliumisäästvad omadused. MODURETIC'ul on diureetiline ja antihüpertensiivne toime (põhiliselt tänu hüdroklorotiasiidi sisaldusele). Amiloriidvesinikkloriid väldib liigset kaaliumi kadu, mis võib esineda tiasiiddiureetikumi saaval haigel. Tänu amiloriidvesinikkloriidile on MODURETIC'u magneesiumiväljutav toime väiksem kui monoteraapiana tiasiidi või lingudiureetikumi manustamisel.
Amiloriidvesinikkloriidi vähene diureetiline ja antihüpertensiivne toime lisandub tiasiidi natriureetilisele, diureetilisele ja antihüpertensiivsele toimele, kaaliumi ja vesinikkarbonaatide kaod on minimaalsed ning seega happe/aluse tasakaalu häired vähesed.
MODURETIC'u diureetiline toime saabub 2 tunni jooksul ja kestab umbes 24 tundi.
Hüdroklorotiasiidi suu kaudu manustamisel saabub toime 2 tunni ja toimemaksimum 4 tunni jooksul. Diureetiline toime kestab 6...12 tundi. Hüdroklorotiasiid ei mõjusta normaalset vererõhku.
Amiloriidvesinikkloriid on vähese natriureetilise, diureetilise ja antihüpertensiivse toimega kaaliumisäästev ravim. Seda kasutatakse põhiliselt haigetel, kellel diureetiline ravi võib põhjustada suurt kaaliumi kadu. Suu kaudu manustamisel saabub amiloriidvesinikkloriidi toime tavaliselt 2 tunni jooksul. Toi-me elektrolüütide eritumisele on kõige tugevam 6...10 tunni pärast ja kestab 24 tundi. Ravimi maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 3...4 tunni jooksul, poolväärtusaeg on 6...9 tundi.
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Toatemperatuuril, valguse eest kaitstult, 3 aastat.
Pakend. Tabletid (50 mg hüdroklorotiasiidi, 5 mg amiloriidvesinikkloriidi) 30 tk pakendis.
(MUE/T-ETA-042000)

01.03.02




Küsi apteekrilt