MAXALT SUUKAUDNE LÜOFILISAAT 10MG N2

Retseptiravim

8,12 €


Piirhind €8.12

Haigekassa 50% soodustusega €5.31

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Rizatriptanum
Toimeaine kogus
10 MG
Ravimivorm / pakend
SUUKAUDNE LÜOFILISAAT
Kogus pakendis
N2

MAXALT RPD VAHVELTBL 10MG N1X2
MSD

Lüofiliseeritud vahveltabletid
Rizatriptaan
INN. Rizatriptanum
ATC-kood. N02CX80
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Kiiresti lahustuv lüofiliseeritud vahveltablett sisaldab rizatripaani 5 mg (vastab 7,265 mg bensoaatsoolale) või 10 mg (vastab 14,53 bensoaatsoolale).
Näidustused. Auraga ja aurata migreenihoo ravi.
Annustamine. MAXALT RPD ei tohiks kasutada profülaktiliselt. MAXALT RPD lüofiliseeritud vahveltablette ei ole vaja sisse võtta koos vedelikuga.
Tablett on blisterpakendis, mis on omakorda pakitud alumiiniumfooliumisse. Patsientidele tuleb selgitada, et nad võtaksid blisterpakendi alumiiniumfooliumist välja alles vahetult enne tarvitamist. Blisterpakend tuleks avada kuivade kätega, asetada tablett keelele, kus ta lahustub, ja neelata süljega alla.
Täiskasvanud (18-aaastased ja vanemad). Soovitatav annus on 10 mg. Kliiniline kogemus on näidanud, et selline annus annab parima kliiniilise efekti.
Toime algab (nt peavalu vähenemine või vaibumine) 30 minuti jooksul pärast tableti manustamist.
Järgmise annuse võib manustada 2 tunni pärast; 24 tunni jooksul ei tohi ravimi annus ületada 30 mg.
- peavalu taasilmnemisel 24 tunni jooksul: kui peavalu tekib hoo esmase kupeerumise järgselt uuesti, võib kasutada uusi annuseid. Tuleb järgida ülaltoodud annustamisjuhendit;
- esimene annus ebaefektiivne: kliinilistes katsetustes ei ole uuritud ravimi teise annuse toimivust sama hoo kupeerimiseks ebaefektiivse esimese annuse korral.
Kliiniliste uuringute andmetel on tõenäoliselt võimalik järgnevaid haigushooge kupeerida juhul, kui esmane annus toimet ei avaldanud.
Saadaval on ka 5 mg tablett, mis on vähem efektiivne kui 10 mg tablett. 5 mg annus on mõningatel juhtudel sobilikum - nt juhul, kui haige saab raviks propranolooli.
Haiged, kes saavad raviks propranolooli: neil juhtudel tuleks kasutada 5 mg annust maksimaalselt 3 korda ööpäevas (vt Koostoimed).
Kasutamine lastel. Rizatriptaani ohutust ja efektiivsust lastel ei ole uuritud; seetõttu ei soovitata MAXALTi alla 18- aastastel lastel kasutada.
Vastunäidustused. Ülitundlikkus rizatriptaani või ravimi teiste komponentide suhtes.
Samaaegne monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorite kasutamine; samuti juhul, kui MAO inhibiitorite ravi lõpetamisest on möödas vähem kui kaks nädalat.
Antud preparaatide klassi farmakodünaamiliste omaduste tõttu on rizatriptaani manustamine vastunäidustatud:
- ravimata hüpertensiooni korral.
- koronaartõve korral, ka südame isheemiatõbi (stenokardia, müokardiinfarkt anamneesis, kindlaks tehtud "vaikne" isheemia), südame isheemiatõvele viitavad kaebused ja sümptomid, või Printzmetali stenokardia.
Ettevaatust! MAXALT RPD tohib manustada vaid siis, kui migreeni diagnoos on kindel. MAXALT RPD ei tohiks manustada basilaarse või hemipleegilise migreeni korral.
MAXALT RPD ei tohiks kasutada atüüpiliste peavalude korral, st juhtudel, mis võivad olla seoses potensiaalselt raske haigusliku seisundiga (nt insult, aneurüsmi ruptuur), kus tserebrovaskulaarne konstriktsioon oleks kahjulik.
Ühe samasse klassi kuuluva ravimi kasutamisel on harvadel juhtudel teatatud raskest koronaararteri patoloogiast. MAXALT RPD kliinilistes uuringutes ei ole sellist patoloogiat ilmnenud. Enne ravimi ordineerimist tuleb koronaartõve riskifaktoriga patsientidel (hüpertoonikud, diabeetikud, suitsetajad ja haiged, kelle perekonna anamneesis esineb koronaartõbi) teostada südame-veresoonkonna uuringud. Koronaartõve diagnoosiga haigetele ei tohiks MAXALT RPD manustada (vt Vastunäidustused).
Teisi 5-HT1D agoniste (nt sumatriptaan) ei tohi manustada samaaegselt MAXALT RPDga.
Ergotamiin-tüüpi ravimite (ergotamiin, dihüdroergotamiin või metüülsergiid) ja MAXALT RPD manustamine alla 6-tunnise intervalliga ei ole soovitav. Kliinilises farmakoloogilises uuringus manustati 16 tervele meespatsiendile suukaudselt rizatripaani ja parenteraalselt ergotamiini; aditiivset vasospastilist toimet ei täheldatud, kuid teoreetiliselt on selline koostoime võimalik.
Fenüülketonuuriaga patsiendid: Fenüülketonuuriat põdevaid haigeid tuleb informeerida, et MAXALT RPD sisaldab fenüülalaniini (aspartaami komponent). Iga 5 mg tablett sisaldab 1,05 mg ja iga 10 mg tablett 2,10 mg fenüülalaniini.
Liiklusohtlikkus. Mõnel haigel võib MAXALT RPD põhjustada somnolentsust, mõnel juhul ka pearinglust. Haiged peaksid ise hindama oma võimet täita keerukaid ülesandeid migreenihoo ajal või MAXALT RPD manustamise järgselt.
Rasedus ja imetamine. Kasutamine raseduse ajal. Rizatriptaani kliinilisi uuringuid rasedatel ei ole teostatud.
Rottide ja küülikutega läbi viidud uuringutes ei leitud ravimiga seotud toimet lootele ega väärarengute teket; ei leitud ka muid reproduktiivsetele parameetritele mõjuvaid kõrvaltoimeid varases ega hilises gestatsiooniperioodis ning laktatsiooni ajal.
Uuringutes manustati emasloomadele suuri ravimi doose ning ravimi kontsentratsioon piimas ja loote kudedes oli kõrge.
Loomadega teostatud uuringute tulemused reproduktiivsuse ja loote arengu seostest preparaadi toksilisusega ei ole alati inimestele üle kantavad, tohib MAXALT RPD kasutada raseduse ajal ainult kindlal näidustusel.
Kasutamine rinnaga toitmise ajal. Rotte uurides leiti väga kõrge rizatriptaani kontsentratsioon piimas, kõrvaltoimete teket aga ei täheldatud. Andmed inimorganismi kohta puuduvad.
Loomade uuringute tulemused ei ole alati inimestele üle kantavad, seetõttu tuleb MAXALT RPD imetavale emale manustada ettevaatusega.
Kõrvaltoimed. Kliinilistes kontrollitud uuringutes hinnati MAXALTi toimet enam kui 3600 haigel kuni ühe aasta jooksul. Kõige enam esinenud kõrvaltoimeteks olid pearinglus, somnolentsus ja asteenia/väsimustunne.
Patsientidel, kes võtsid ühe või enama MAXALTi 5 mg või 10 mg annuse akuutse (kõrvaltoimete esinemissagedus =1% ja sagedamini kui platseebogrupis) või pikaajalise (kõrvaltoimete esinemissagedus =1%) kliinilise uuringu käigus, esinesid järgmised kõrvaltoimed (esinemissageduse vähenemise järgi):
Üldreaktsioonid: rindkerevalu, kõhuvalu;
Kardiovaskulaarsüsteem: palpitatsioonid, tahhükardia;
Seedetrakt: iiveldus, oksendamine, suukuivus, diarröa, düspepsia, janu;
Lihas-liigessüsteem: kaelavalu, -kangus, lokaalne raskustunne, lokaalne jäikus, lihasnõrkus;
Närvisüsteem: peavalu, paresteesia, vaimuteravuse vähenemine, insomnia, hüpesteesia, treemor, ataksia, närvilisus, pearinglus, düsorienteeritus;
Hingamiselundkond: düskomfort kõris, hingeldus;
Nahk: punetus, sügelus, higistamine;
Meeleelundid: nägemishäired;
Urogenitaalsüsteem: kuumahood.
Minestus ja hüpertensioon esinesid harva (= 0,1%-l haigetest).
MAXALT tablettide ja MAXALT RPD vahveltablettide kõrvaltoimete profiil on sarnane.
Koostoimed. Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid: Rizatriptaan metaboliseeritakse peamiselt läbi monoamiini oksüdaasi 'A' alatüübi (MAO-A). Selektiivse reversiibelse MAO-A inhibiitori samaaegsel manustamisel tõusis rizatriptaani ja selle aktiivse metaboliidi N-mono desmetüüli kontsentratsioon plasmas. Sarnast või tugevamat toimet on oodata mitteselektiivse irreversiibelse MAO-inhibiitori samaaegsel kasutamisel. MAXALT RPD manustamine on vastunäidustatud MAO-inhibiitoreid kasutavatele haigetele (vt Vastunäidustused).
b-adrenoblokaatorid: Propranolooli samaaegsel manustamisel võib rizatriptaani kontsentratsioon plasmas tõusta. See on tingitud ravimite omavahelisest esmasest metaboolsest interaktsioonist, kuna MAO-A võtab osa nii propranolooli kui rizatriptaani metabolismist. Propranolooli saavatele haigetele tuleb manustada 5 mg MAXALT RPD (vt Annustamine). Rizatriptaani ja b-adrenoblokaatorite nadolooli ja metoprolooli vahel ei ole farmakokineetilist koostoimet leitud. In vitro uuringute põhjal ei tohiks farmakokineetilist koostoimet tekkida ka timolooli ja atenolooliga koos manustamisel.
Üleannustamine. Enam kui 300 patsienti talus rizatriptaani 40 mg doosi (manustatuna kas ühekordse doosina või kahetunnise intervalliga kahe doosina) üldiselt hästi; pearinglus ja somnolentsus olid kõige enam esinenud ravimiga seotud kõrvaltoimed.
Kliinilises farmakoloogilises uuringus, kus 12 isikut said rizatriptaani 80 mg kumulatiivses doosis (manustatuna 4 tunni jooksul), tekkis kahel uuritaval minestus ja/või bradükardia. Ühel 29 a. naispatsiendil tekkis oksendamine, bradükardia ja pearinglus 3 tundi pärast 80 mg rizatriptaani kogudoosi manustamist (manustatud 2 tunni jooksul). Kolmanda astme AV-blokaad (reageeris atropiinile) tekkis tund aega pärast esmaste sümptomite teket. 25 a. meespatsiendil esines mööduv pearinglus, minestus, inkontinents ja viiesekundiline süstoolne paus (EKG monitoril) kohe valuliku veenipunktsiooni järgselt. Veenipunktsioon oli teostatud kaks tundi pärast 80 mg rizatriptaani manustamist (manustati 4 tunni jooksul).
Arvestades rizatriptaani farmakodünaamikat, võivad üledoseerimise korral tekkida hüpertensioon või teised raskemad kardiovaskulaarsed sümptomid. MAXALT RPD üledoseeringu kahtlusel tuleks mõelda maoloputusele ja seejärel aktiivsöe manustamisele. 12 tunni jooksul on vajalik kliiniline ja elektrokardiograafiline jälgimine, isegi juhul kui kliinilisi sümptoome ei täheldata.
Hemo- ja peritoneaaldialüüsi toime rizatriptaani kontsentratsioonile seerumis on teadmata.
Rizatriptaani suukaudne LD50 oli hiirtel ja rottidel vastavalt 700 mg/kg ja 2,227 mg/kg. Rizatriptaani intravenoosne LD50 oli hiirtel ja rottidel vastavalt 89 ja 141 mg/kg.
Omadused ja farmakokineetika. Rizatriptaan on tugevatoimeline, suu kaudu manustatult aktiivne serotoniinergiline agonist, millel on radioisotoopuuringutel ja farmakoloogilistel uuringutel tõestatud selektiivne toime 5-HT1D retseptoritesse. Rizatriptaanil ei ole kliiniliselt märkimisväärset toimet 5-HT2 või 5-HT3 retseptori alatüüpidele, a- ja b-adrenergilistele, dopamiinergilistele, histamiinergilistele, muskariin- või bensodiasepiinretseptoritele.
Rizatriptaan toimib kraniovaskulaarsetele 5-HT1D retseptoritele, mille tulemusena toimub migreenihoo ajal tõenäoliselt dilateerunud ekstratserebraalsete intrakraniaalsete arterite selektiivne konstriktsioon. Nende arterite vasodilatatsioon ja nervus trigeminus'e sensoorsete kiudude stimuleerimine on migreeni patogeneesi mehhanismi aluseks. Anesteseeritud koertel vähendab rizatriptaan selektiivselt verevoolu unearteris, samas toime verevoolule pärgarterites ja kopsuarteris on tunduvalt väiksem.
Rizatriptaan inhibeerib ka kraniaalseid sensoorseid juhteteid, toimides inhibeerivalt perifeerselt ja tsentraalselt asuvatesse 5-HT1D retseptoritesse, mida leidub inimeste ja loomade trigeminaalnärvides. Stimuleerimisel vabanevad trigeminaalnärvidest peptiidid (nt. substants P, kaltsitoniingeeniga seotud peptiid ja neurokiniin A), mis põhjustavad põletikku veresoont ümbritsevas tundlikus koes ja vasodilatatsiooni ning mis kannavad notsitseptiivset informatsiooni üle tsentraalnärvisüsteemi. Loomkatsetes trigeminaalsete 5-HT1D retseptorite aktiveerimisel rizatriptaani toimel takistatakse nende peptiidide vabanemist, mille tõttu väheneb tundlike veresoonte dilatatsioon, põletik dura materil ja väheneb tsentraalse valu transmissioon. Antud mehhanism võib soodustada rizatriptaani kliinilist toimet migreenihoo kupeerimisel.
Rizatriptaanil on nõrk osalist konstriktsiooni põhjustav toime inimese isoleeritud koronaararteri segmentidele in vitro. Rizatriptaanil puudub toime 5-HT2A retseptoritesse, mis põhjustavad konstriktsiooni neis veresoontes.
Farmakodünaamika.
Platseebokontrolliga MAXALT RPD uuringus oli vahveltablettide toime võrreldav MAXALTi tablettide uuringus leitud toimega. Kaks tundi pärast MAXALT RPD manustamist oli valu möödunud umbes 66% patsientidest, platseebogrupis 47% patsientidest. MAXALT RPD leevendas ka migreenihoogudega kaasnenud jõuetust, iiveldust, fotofoobiat ja fonofoobiat.
Farmakokineetika.
Imendumine. Suukaudse manustamise järgselt imendub rizatriptaan kiiresti ja täielikult. Biosaadavus on lüofiliseeritud vahveltableti suukaudsel manustamisel keskmiselt 40…45 % ja keskmine maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) saavutatakse 1…1,5 tunniga (Tmax). Tableti manustamisel koos kõrge rasvasisaldusega einega ei avaldunud mingit toimet rizatriptaani imendumise ulatusele, kuid imendumise aeg pisut pikenes. Kliinilistes uuringutes manustati MAXALTi kas koos toiduga või ilma toiduta.
Jaotumine. Rizatriptaan seondub plasmavalkudega minimaalselt (14%). Keskmine jaotusruumala on umbes 140 liitrit meestel ja 110 liitrit naistel.
Uuringutes rottidega läbis rizatriptaan hematoentsfaalbarjääri piiratud koguses.
Biotransformatsioon. Rizatriptaani esmane metabolism toimub oksüdatiivsel desamineerumisel monoamiini oksüdaas-A (MAO-A) toimel indooläädikhappemetaboliidiks, mis ei ole farmakoloogiliselt aktiivne. Vähesel määral moodustuv N-monodesmetüül-rizatriptaan on aktiivne metaboliit, mille aktiivsus 5-HT1D retseptoritele on sarnane lähteravimi aktiivsusele, kuid mis ei mõjuta rizatriptaani farmakodünaamilist aktiivsust. N-monodesmetüül-rizatriptaan kontsentratsioon plasmas on 14 % lähteravimi omast ja ta elimineeritakse sarnaselt lähteravimile. Vähemal määral tekib teisi metaboliite: N-oksiidi, 6-hüdroksü-ja 6-hüdroksüsulfaati. Ükski neist metaboliitidest ei ole farmakoloogiliselt aktiivne. Suukaudse 14-C ga markeeritud rizatriptaani manustamise järgselt leiti rizatriptaani osa 17% tsirkuleeriva plasma radioaktiivsusest.
Elimineerimine. Rizatriptaani poolväärtusaeg nii naistel kui meestel on keskmiselt 2…3 tundi. Rizatriptaani farmakokineetika intravenoossel manustamisel (=60 mg/kg) on meestel lineaarne ja naistel peaaegu lineaarne. Keskmine plasma kliirens on 1000…1500 ml/min meestel ja 900…1100 ml/min naistel; umbes 20...30% sellest moodustub renaalne kliirens. 14C-ga markeeritud rizatriptaani suukaudsel manustamisel eritatakse 80% radioaktiivsusest uriiniga ja 10% väljaheitega. Seega erituvad metaboliidid peamiselt neerude kaudu.
2,5…10 mg rizatriptaani suukaudse manustamise järgselt on rizatriptaani farmakokineetika peaaegu lineaarne. Vastavalt esmasele metabolismile eritub 14% suukaudsest doosist muutumatul kujul uriiniga, samas 51% eritatakse metaboliidi indooläädikhappena.
Manustades kolm 10 mg MAXALTi annust 2-tunniste intervallidega neljal järjestikusel päeval, tõusis rizatriptaani kontsentratsioon plasmas iga päevaga vastavalt poolväärtusajale (t½); samas ei tekkinud ravimi kumulatsiooni plasmas.
Kasutamine erinevatel patsientidel.
Sugu: Rizatriptaani (10 mg suu kaudu) AUC oli meestel 25% väiksem kui naistel, Cmax oli 11% madalam ja Tmax tekkis ligikaudu samaaegselt. Selline farmakoloogiline erinevus ei omanud kliinilist tähendust.
Eakad patsiendid: Rizatriptaani tableti manustamise järgselt eakatele haigetele (65…77 aastat) oli ravimi kontsentratsioon veres võrreldav noorematele haigetele manustatud ravimi kontsentratsiooniga.
Maksapuudulikkus: Alkohoolsest maksatsirroosist põhjustatud kerge ja mõõduka maksapuudulikkusega haigetele suu kaudu rizatriptaani tableti manustamise järgselt oli rizatriptaani kontsentratsioon plasmas sarnane noorte mees- ja naispatsientide plasma kontsentratsiooni väärtustele.
Neerupuudulikkus: Neerupuudulikkusega haigete (kreatiniini kliirens 10…60 ml/min/1,73 m²) ei erinenud rizatriptaani kontsentratsioonikõver (AUC) märkimisväärselt tervete inimeste omast. Hemodialüüsi saavate haigete rizatriptaani AUC oli umbes 44% võrra suurem võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Rizatriptaani maksimaalne plasmakontsentratsioon oli erineva astmega neerupuudulikkusega patsientidel sarnane tervete inimeste plasma väärtustele.
Prekliinilised ohutusandmed.
Rizatriptaani võimalikku toksilisust suu kaudu manustamise korral uuriti korduvates toksilisuse uuringutes koertel ja rottidel kuni 1 aasta ja hiirtel kuni 14 nädala vältel. Ei leitud kõrvaltoimeid, mis võiksid välistada MAXALTi kasutamise inimestel terapeutilistes doosides.
Rizatriptaani võimalikku kantserogeensust hinnati 106 nädalat kestnud uuringus rottidel ja 100 nädalat kestnud uuringus hiirtel annusega kuni 125 mg/kg/päevas (inimesele manustatavast 10 mg või 0,2 mg/kg annusest 625 korda suurem annus). Hiirtele ja rottidele manustati inimese terapeutilisest doosist 10 mg (0,2 mg/kg) vastavalt 400- ja 600-kordne doos. Neis annustes ei ilmnenud hiirtel ega rottidel kartsinogeneesi.
Rizatriptaanil (metaboolselt aktiveerituna või mitte) ei leitud genotoksilisi, mutageenseid ega klastogeenseid omadusi mitte üheski in vitro ja in vivo geeni toksilisuse uuringus. Uuriti mikrobioloogilist mutageneesi, teostati in vitro kromosoomi uuring, in vitro V-79 imetajate rakkude mutageneesi uuring, in vitro alkaalne elutsioon rottide hepatotsüütides ja in vivo kromosoomi uuring hiire luuüdis.
Suu kaudu manustatud 100…250 mg/kg rizatriptaani päevas (inimese 10 mg või 0,2 mg/kg annusest 500 ja 1250-kordselt suurem annus) ei põhjustanud emastel ja isastel rottidel fertiilsuse ega reproduktiivsuse häireid, toksilisust lootele ega väärarendite teket, suurte dooside korral oli ainukeseks kõrvaltoimeks vähene kehamassi langus. Reproduktiivsete parameetrite osas ei tekkinud varases ja hilises gestatsiooniperioodis ega laktatsiooni ajal mingeid muutusi. AUC väärtuste alusel ületasid emastel rottidel ravimi kontsentratsioonid 900-kordselt inimese terapeutilisi annuseid. Ilmnes kõrge platsentaarbarjääri läbitavus - fetaalsed plasmakontsentratsioonid olid 20…40% ema plasma tasemest. Ravim eritus ka piimaga, ravimi kontsentratsioon roti piimas oli 5 korda suurem kui plasmas. Kuigi emastele loomadele, lootele ja vastsündinutele manustati suuri ravimi annuseid, ei avastatud raviga seotud kõrvaltoimete teket F1 elulemuse, arengu, käitumuslike, reproduktiivsete ega testikulaarse histoloogiliste uuringute tulemusena ega F2 järglastel.
Tiinetele küülikutele manustatud rizatriptaani suukaudne annus 50 mg/kg/päevas (inimese 10 mg-sest annusest 250 korda suurem annus) ei põhjustanud peale kerge kehakaalu vähenemise loote toksilisust, arenguhäirete ega väärarendite teket. Nende dooside korral tõusis emastel küülikutel AUC 475-kordseks võrreldes inimesele manustatud 10 mg annusega. Esines ka kõrge platsentaarbarjääri läbitavus - loote kudedes oli ravimi kontsentratsioon 42-49% ema plasma kontsentratsioonist.
Varasel ja hilisel gestatsiooniperioodil manustatud mitmekordselt kõrgem inimdoos ei põhjustanud rottidel ja küülikutel loote arengu häireid. Loote plasma ja kudede uurimisel leiti rizatriptaanil kõrge platsentaarne läbitavus.
Abiained. Zelatiin, mannitool, glütsiin, aspartaam ja piparmündi lõhnaaine (GRAS).
Sobimatus. Ei ole teada.
Kasutamisjuhend. Ravim on blisterpakendis, mis on omakorda alumiiniumfooliumis. Patsientidele tuleb selgitada, et nad võtaksid blisterpakendi alumiiniumfooliumist välja alles vahetult enne tarvitamist. Siis tuleb blisterpakend avada kuivade kätega ja panna ravim keelele, kus see lahustub ja süljega alla neelatakse.
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Toatemperatuuril, 18 kuud.
Pakend. 5 mg või 10 mg tablett, 1, 2 või 6 tk pakendis.
Küsi apteekrilt