LASIX RETARD PROLONG CAPS 60MG N30

Retseptiravim

6,36 €

0,21 €/tk


Piirhind €1.8

Haigekassa 50% soodustusega €6.36

Haigekassa 75% soodustusega €6.36

Haigekassa 90% soodustusega €6.36

Haigekassa 100% soodustusega €6.36


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Furosemidum
Toimeaine kogus
60 MG
Ravimivorm / pakend
PROLONG CAPS
Kogus pakendis
N30

LASIX RETARD DEPOOKAPSLID 60 MG
SÜNONÜÜMID: FURANTRAL, DIUZOL, FUROSEMIDE, FUSID, NICOROL, SALIX, SEGURIL, URITOL, UROSEMID.

LASIX INJ 2ML N5
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: *Tablett sisaldab 40 mg furosemiidi. Abiained - laktoos.
*Süstelahuse 1 ml sisaldab 10 mg furosemiidi, 7,5 mg naatriumkloriidi, 1,28 mg naatriumhüdroksiidi, süstevett kuni 1 ml.
LASIX RETARD depookapslid 60 mg, 30 tk pakendis. Kapsel sisaldab 60 mg furosemiidi, abiainetena sukroos, maisitärklis, polüvidoon 25 000, talk, shellak, steariinhape, alumiiniumoksiiddihüdraat, kollane raudoksiid (E 172), indigokarmiin (E 132), titaandioksiid (E 171), zhelatiin.
NÄIDUSTUSED: *Tabletid, kapslid - tursed, arteriaalne hüpertensioon; äge kopsuturse.
*Süstelahus - hüpertensiivne kriis, tursed; äge või krooniline neerupuudulikkus; äge kopsuturse.
ANNUSTAMINE: Annustamine sõltub konkreetsest haigusjuhtumist.
*Tabletid. Soovitatav ööpäevane annus on 20...80 mg. Imikule ja lapsele 2 mg/kg, kuid mitte üle 40 mg ööpäevas.
Tablette manustatakse koos vedelikuga soovitatavalt tühja kõhuga.
*Süstelahus. Kopsuturse korral manustatakse esmalt 40 mg (4 ml) i.v. Vajadusel võib annust 20 min pärast korrata.
Sobivad annused lapsele on 0,4...0,6 mg/kg (0,04...0,06 ml/kg) ööpäevas, manustatuna i.v. või i.m.
Kapslid - tavaline annus täiskasvanuile on 60 mg ööpäevas. Kapslid neelatakse alla tervelt koos poole klaasi vedelikuga eelistatavalt hommikul ja tühja kõhuga.
Neerupuudulikkuse korral (ravi suurte annustega): algul 250 mg (25 ml) manustatuna 10 min jooksul i.v. süstina või infusioonina. Veeni-infusiooniks segatakse 250 mg (25 ml) 250 ml neutraalse või aluselise isotoonilise lahusega ning infundeeritakse umbes 1 tunni jooksul. Infusioonikiirus ei tohi ületada 80...90 tilka/min (4 mg furo-semiidi). Infusioonilahuste valmistamiseks sobib isotooniline keedusoola lahus, Ringeri glükoosilahus või 5,5% glükoosilahus. Kui patsient reageerib ravimile, saabub diurees juba infusiooni ajal. Kui saavutatud diurees on väiksem kui 40...50 ml/tunnis, alustatakse 1 tunni pärast uut infusiooni 500 mg LASIX’iga, mis on lahustatud patsiendi hüdratsiooniseisundile vastavas infusioonilahuse mahus. Infusioon kestab 2 tundi. Kui diurees jääb ebapiisavaks, võib 1 tunni möödumisel teisest infusioonist alustada uut infusiooni, kus vastavas infusioonilahuse hulgas sisaldub 1000 mg LASIX’it, manustatuna umbes 4 tunni jooksul. Kui diurees jääb ka siis endiselt ebapiisavaks, tuleb kaaluda dialüüsi rakendamist. Kui diurees ületab 40...50 ml/tunnis, tuleb infusioon katkestada.
VASTUNÄIDUSTUSED: Neerupuudulikkus, millega kaasneb anuuria. Maksakooma ja -prekooma. Raske hüpokaleemia. Hüponatreemia ja hüpovoleemia kaasuva arteriaalse hüpotooniaga. Ülitundlikkus sulfoonamiidide ja furosemiidi suhtes.
RASEDUS JA IMETAMINE: Raseduse ajal võib ravimit kasutada ainult rangetel näidustustel lühiajaliselt. Furosemiid eritub rinnapiima ning seda ei soovitata kasutada imetamise ajal.
KÕRVALTOIMED: Ravi käigus võivad välja kujuneda elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu häired. Vedeliku liigne eritumine võib eelkõige eakamal patsiendil ja lapsel põhjustada hüpovoleemiast tingitud vereringehäireid (nt rõhumistunne peas, peavalu, pearinglus, suukuivus ja/või nägemisteravuse nõrgenemine). Eriti harvadel juhtudel võib hüpovoleemia põhjustada dehüdratsiooni, arteriaalse vererõhu langust, ortostaatilist hüpotensiooni, vereringe kollapsit, hemokontsentratsiooni ning (eriti eakal patsiendil) kalduvust trombide moodustumisele. Kõik salureetikumid võivad põhjustada kaaliumivaegust, mille sümptomid on lihasnõrkus, pareesid või paralüüs, oksendamine, kõhukinnisus, meteorism, polüuuria, polüdipsia, südame erutustekke- ja -juhtehäired. Raske hüpokaleemia võib põhjustada paralüütilist iileust või teadvushäireid, mis võivad viia koomani. Keedusoola liigsel piiramisel toidus võib naatriumivaegus põhjustada arteriaalse vererõhu langust, sääre-lihaste krampe, isutust, nõrkust, pearinglust, unisust, apaatiat, oksendamist ja segasusseisundit. Furosemiidravi ajal võib vereseerumi kaltsiumisisaldus väheneda. Väga harva on täheldatud tetaaniat.
On tekkinud magneesiumivaegusest tingitud tetaania ja südame rütmihäired. Täheldatud on kuseteede obstruktsiooni, vere kreatiniini- ja kusiainesisalduse ajutist suurenemist, ägedat pankreatiiti ning metaboolse alkaloosi süvenemist.
Patsiendid, kellel on kalduvus podagrale, peavad arvestama kusihappe sisalduse suurenemisega veres, mis võib esile kutsuda podagrahooge. Furosemiidravi ajal võib vere kolesterooli- ja triglütseriididesisaldus ajutiselt suureneda. Glükoositaluvus võib furosemiidravi ajal väheneda. Diabeedihaigel võib see põhjustada seisundi halvenemist. Latentne suhkurtõbi võib manifesteeruda.
Võivad tekkida seedetrakti nähud (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus) või ülitundlikkusreaktsioonid nahal (sügelus, urtikaaria, villiline lööve, erythema multiforme, dermatitis exfoliativa, purpura), fotosensibilisatsioon, interstitsiaalne nefriit, vaskuliit, palavik või muutused verepildis (eosinofiilia, leukopeenia, agranulotsütoos, aplastiline või hemolüütiline aneemia, trombo-tsütopeenia). Furosemiidi kiire infusiooni korral on kirjeldatud kuulmishäireid ja/või kohinat kõrvus.
Ravim võib vähendada reaktsioonivõimet.
Respiratoorse distressisündroomiga enneaegsel vastsündinul võib esimestel nädalatel läbi viidud furosemiidravi takistada arterioosjuha sulgumist.
KOOSTOIMED: Salureetikumid vähendavad mõnikord suhkurtõve vastaste ravimite ja pressoorsete amiinide (nt adrenaliin, noradrenaliin) toimet või tugevdavad liitiumi, kuraare-taoliste müorelaksantide, salitsülaatide, teofülliini toimet. Kui samaaegselt furosemiidiga manustatakse süda-meglükosiidi, tuleb arvestada hüpokalieemiast ja hüpomagneseemiast tingitud südamelihase digitaalistundlikkuse suurenemisega. Kui sama-aegselt diureetilise raviga kasutatakse glükokortikosteroide, lahtisteid, karbenoksonooli või lagritsat, tuleb arvesse võtta nende kaaliumikaotust põhjustavat toimet. Furosemiid võib tugevdada antibiootikumide nefrotoksilist toimet. Aminoglükosiidide ototoksiline toime võib tugevneda, kui neid manustatakse samaaegselt furosemiidiga. Tekkivad kuulmishäired võivad olla pöördumatud.
Furosemiid võib tugevdada teiste vererõhku alandavate ravimite toimet. Eriti koos ACE-inhibiitoritega võib furosemiid põhjustada märgatavat vererõhu langust ja isegi ðokki ning neerutalitlushäireid.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (indometatsiin, atsetüül-salitsüülhape) ning probenetsiid ja fenütoiin võivad vähendada furosemiidi toimet. Furosemiidi ja sukralfaadi samaaegset manustamist tuleb vältida, kuna sukralfaat vähendab furosemiidi imendumist ja seega ka toimet.
NB! Ravi ajal tuleb regulaarselt jälgida vere kreatiniini- ja kusiaine- ning elektrolüütidesisaldust. Tähelepanelikult peab patsiendi seisundit jälgima, kui tal on märgatavalt langenud vererõhk, latentne või manifestne diabetes mellitus, podagra, urineerimishäired, maksatsirroos, neeru-funktsiooni häired, hüpoproteiineemia, nefrolitiaas, nefrokaltsinoos. Kui furosemiidi kasutatakse patsiendil, kellel on kerge hüpokaleemia või hüponatreemia, tuleb samaaegselt tagada elektrolüütide piisav asenda-mine. Hüpomagneseemia tugevdab digitaalise toimet. Antihüpertensiivne toime tugevneb kombineerimisel spetsiifiliste vererõhku alandavate ravimitega. Furosemiidi suurte annuste manustamisel samaaegselt tsefalotiini või tsefaloridiiniga, on üksikjuhtudel kirjeldatud viimaste nefrotoksilise toime tugevnemist. Patsiendil, kes saab suures koguses salitsülaate, võib furosemiid põhjustada salitsülaadimürgistust, takistades nende eritumist.
Suurte annustega ravimisel tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüütidesisaldust vereplasmas.
LASIX süstelahus on aluselise reaktsiooniga ja seda ei tohi segada happeliste lahuste või ravimitega, mis on tundlikud aluselise keskkonna suhtes (lokaalanesteetikumid, alkaloidid, antihistamiinsed ravimid).
ÜLEANNUSTAMINE: Nagu kõigi diureetikumide puhul, võib üleannustamise tulemusena tekkida dehüdratsioon ja segasus-seisund. Furosemiidi toimel võib ülemäärane järsk diurees põhjus-tada urineerimishäiretega patsiendil kusepõie ägeda laiene-mise. Urineerimisraskusega patsiendil tuleb rakendada meetmeid uriini väljutamiseks.
OMADUSED JA FARMAKOKINEETIKA: Furosemiid takistab naatriumi- ja kloriidiiooni tagasiimendumist neerudes, peamiselt Henle lingu medullaarses ja kortikaalses osas. Ravim imendub seedetraktist kiiresti. Toime saabub kiiresti - suu kaudu manustamisel 1 tunni pärast ja kestab 4...8 tundi. Pärast i.v. manustamist algab diureesi suurenemine tavaliselt 10 min jooksul. Toime kestab 1,5...3 tundi. Kopsuturse korral põhjustab furosemiid enne diureesi algust kiire venoosse ruumi suurenemise, mistõttu väheneb südame vasaku vatsakese täitumisrõhk.
SÄILITAMINE JA KÕLBLIKKUSAEG: *Tabletid, kapslid - valguse eest kaitstult, 5 aastat; süstelahus - *toatemperatuuril, valguse eest kaitstult, 6 aastat. *Valmistatud infusiooniahus säilib 12 tundi.
TOOTJA: HOECHST MARION ROUSSEL
Info - originaal.
Küsi apteekrilt