HALOPERIDOL-DECANOATE-RICHTER INJ 50MG/ML 1ML N5

Retseptiravim

9,21 €


Piirhind €9.21

Haigekassa 50% soodustusega €5.85

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega €2.5


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Haloperidolum
Toimeaine kogus
50 MG/ML
Ravimivorm / pakend
INJ
Kogus pakendis
N5

HALOPERIDOL DECANOATE 50MG/ML 1ML N5
Süstelahus
INN. Haloperidolum
ATC-kood. N05AD01
RAVIMVORM JA TOIMEAINE SISALDUS: Süstelahuse 1 ml sisaldab haloperidooldekanoaati annuses, mis on ekvivalentne 50 mg haloperidooliga seesamólis.
OMADUSED JA FARMAKOKINEETIKA: Haloperidooldekanoaat on pikatoimeline neuroleptikum lihasesse manustamiseks. Pärast süstimist vabaneb järk-järgult inaktiivne ester. Ensümaatilise hüdrolüüsi järel ilmneb vaba haloperidooli toime. Ravimi terapeutiline efekt kestab tavaliselt 4 nädalat. Püsikontsentratsioon saabub 2...3 kuuga.
NÄIDUSTUSED: Äge vói krooniline skisofreenia jt psühhoosid. Maniakaalsed seisundid. Rahutusseisundid oligofreenia, ateroskleroosi vói vanadusdementsuse korral.
ANNUSTAMINE: Ravikuuri on alati soovitatav alustada kiirelt toimiva haloperidooliga (haloperidooli tabletid, süstelahus, tilgad). HALOPERIDOL DECANOATE'i manustatakse lihasesse süstena gluteaalpiirkonda. Veeni manustamine ei ole lubatud. Oige ravimiannuse määramine sóltub eelnevalt manustatud haloperidooli vói teiste neuroleptikumide annusest. Ravikuuri algannusena ordineeritakse haloperidooldekanoaadi lahust 10...15 patsiendi igapäevast suukaudse haloperidooli annust, s.o 25...75 mg (0,5...1,5 ml) haloperidooldekanoaati, manustatuna 1 kord iga 4 nädala järel (harva ka sagedamini). Ravimi algannus ei tohi olla üle 100 mg. Sóltuvalt terapeutilisest efektist vóib annust järk-järgult suurendada 50 mg kaupa kuni optimaalse raviefekti saavutamiseni. Säilitusravis on haloperidooldekanoaati soovitatav annustada koguses, mis vastab 20-le haloperidooli vajalikule ööpäevasele suukaudsele annusele, lihasesse 1 kord iga 4 nädala järel. Annustamine peab olema individuaalne sóltuvalt patsiendi seisundist. Mónikord vóib olla ka vajalik raviannuse vähendamine móne nädala vói kuu jooksul. Eakatele vói halvas üldseisundis patsientidele on soovitav väiksem ravimi algannus: 12,5...25 mg 1 kord iga 4 nädala järel; seda annust suurendatakse vastavalt patsiendi individuaalsele ravile allumisele. Madalatel temperatuuridel vóib ravimi toimeaine lahuses sadestuda. Sel puhul ampulli käega soojendades peab sade lahustuma. Süstida vóib ainult sademeta läbipaistvat lahust.
VASTUNÄIDUSTUSED: Ekstrapüramidaalkahjustused, depressioon, äge alkoholi intoksikatsioon, äge hüpnootilis-analgeetiliste ja/vói psühhotroopsete ravimite intoksikatsioon, komatoosne seisund, basaalganglionide kahjustus, rasedus ja imetamine, ülitundlikkus bensüülalkoholi suhtes. Ravimit on keelatud manustada lastele.
ETTEVAATUST! Manustamisel koos kesknärvisüsteemi pärssijatega vóib haloperidooldekanoaat tugevdada nende toimet, póhjustades hingamispuudulikkust. Selle iseärasusega tuleb arvestada annustamisel eeskätt vanemaealistele patsientidele. Enne ravi alustamist haloperidooldekanoaadiga peaks peroraalsete antikoagulantide raviannuse uuesti määrama. Kui patsienti on eelnevalt ravitud sedatiivse neuroleptikumiga, peaks selle ravi järk-järgult lópetama. Erilist tähelepanu peab pöörama haloperidooldekanoaadi ordineerimisel patsientidele, kellel esinevad maksafunktsiooni häired, epilepsia vói predispositsioon epilepsiale (ajutrauma, alkoholist vóórutamine jm). Türoksiin vóib suurendada haloperidooldekanoaadi toksilisust, mistóttu tuleks hüpertüreoidismi puhul ravimit ordineerida koos kilpnäärme hormoonide moodustumist pärssivate ainetega. Depressiooni ja psühhoosiga patsientidel tuleks ravi haloperidooldekanoaadiga kombineerida antidepressandiga. Ravimi pika poolväärtusaja tóttu peaks parkinsonismivastane ravi jätkuma veel nädalaid pärast ravi lópetamist haloperidooldekanoaadiga.
Ravikuuri esimesel poolel peaksid patsiendid vältima tähelepanu nóudvaid keerulisi tööülesandeid (autojuhtimine, tähelepanu nóudvate mehhanismidega töötamine). Ravikuuri jätkudes määratakse vajalike piirangute tase juba individuaalselt. Ravikuuri ajal ei tohi tarbida alkohoolseid jooke.
RASEDUS JA IMETAMINE: Ravimi kasutamine raseduse ja imetamise ajal on vastunäidustatud.
KôRVALTOIMED: Ilmneda vóivad ekstrapüramidaalsümptomid (lihastoonuse tóus, akineesia, treemor, akatiisia). Sel juhul vóib ordineerida parkinsonismivastaseid ravimeid. Antikoliinergilisi parkinsonismivastaseid ravimeid ei ole lubatud ordineerida rutiinselt, vaid tósistel näidustustel, sest need vóivad vähendada haloperidooldekanoaadi raviefekti. Tardiivne düskineesia vóib ilmneda erinevate antipsühhootiliste preparaatide kasutamisel, eriti kestva ravi foonil, sagedamini eakatel patsientidel, ravimi suurte annuste korral ning naispatsientidel sagedamini kui meespatsientidel. Tekivad rütmilised, spontaansed liigutused kaela, näo, suu ja alalóua piirkonnas. Sageli vóivad tardiivse düskineesia esmasümptomiteks olla keele spontaansed liigutused. Nende ilmnemisel peaks ravi koheselt lópetama, et ära hoida kogu sündroomi arengut. Tardiivse düskineesia väljakujunemisel peaks valima alternatiivse ravitaktika. Neuroleptiline pahaloomuline sündroom. Sarnaselt teiste antipsühhootiliste preparaatidega vóib ka haloperidooldekanoaat selle sündroomi esile kutsuda (s.o hüpertermia, lihasrigiidsus, vahelduvad teadvusekaotuse hood, kooma). Tahhükardia, ebastabiilne arteriaalne vereróhk ja higistamine vóivad prognostiliste sümptomitena eelneda hüpertermiale. Nende sümptomite ilmnemisel peaks ravi kiiresti katkestama, ning sel juhul on näidustatud dopamiini agonistide (bromokriptiin) ordineerimine. Teised kesknärvisüsteemi kórvalnähud. Väsimus, sedatsioon vói depressioon, somnolentsus, unetus, peavalu, segasusseisund. Epilepsiahaigetel vóib ravim esile kutsuda grand mal hoo. Ilmneda vóivad ka psühhootilised sümptomid (hallutsinatsioonid). Gastrointestinaalnähud esinevad harva, ilmneda vóivad kehakaalu suurenemine vói vähenemine. Endokriinsüsteemi häired. Dopamiini antagonistina vóib ravim suurendada prolaktiini sisaldust seerumis (pöörduv efekt), mis vóib póhjustada mööduvat galaktorröad, günekomastiat, oligo- ja amenorröad. Väga harvadel juhtudel on kirjeldatud hüpoglükeemiat ja ADH sekretsiooni vähenemist. Kardiovaskulaarsed häired. Vereringehäired ja südame rütmihäired vóivad harva ilmneda predisponeeritud patsientidel. Teised harva esinevad kórvaltoimed. Mööduv erütropeenia, agranulotsütoos, trombotsütopeenia, maksafunktsiooni häired ja kolestaatiline hepatiit. Väga harva vóib esineda ülitundlikkusreaktsioone (nahalööve, urtikaaria, anafülaktiline sokk). Väga harva tekivad kóhukinnisus, nägemishäired, suukuivus, liighigistamine. Väga harva vóib antipsühhootiline ravi (ka haloperidool) olla äkksurma póhjuseks, seni pole otsest póhjuslikku seost siiski tóestatud.
KOOSTOIMED: Haloperidooldekanoaat suurendab KNS'i toimivate ainete (alkohol, hüpnootilised ained, rahustid, analgeetikumid) toimet. Kombinatsioonis metüüldopaga suureneb toime kesknärvisüsteemi. Vastupidine toime adrenaliini ja teiste adrenomimeetikumidega. Ravim vähendab antiadrenergiliste ainete toimet. Vóib vähendada levodopa antiparkinsonistlikku efekti. Inhibeerib tritsükliliste antidepressantide metabolismi, suurendades seega nende sisaldust vereplasmas ning toksilisust. Koosmanustatuna pika toimeajaga karbamasepiiniga vóib ravim olulisel määral vähendada haloperidooli sisaldust vereplasmas. Seetóttu peaks kombineeritud ravi vajadusel haloperidooldekanoaadi annust suurendama ning karbamasepiinravi lópetamise järgselt vähendama. Liitiumi preparaatidega on kirjeldatud entsefalopaatia-sarnase sündroomi teket. Seetóttu tuleb neurotoksiliste sümptomite ilmnemisel ravi lópetada. Ravim vähendab peroraalsete antikoagulantide toimet.
ÜLEANNUSTAMINE: Póhilisteks sümptomiteks on ekstrapüramidaalsüsteemi talitlushäired, hüpotensioon, sedatsioon. Ekstrapüramidaalhäiretest vóivad ilmneda lihasrigiidsus, üldine vói lokaalne treemor; samuti vóib tekkida hüpertensioon. Ekstreemsetel juhtudel vóib kujuneda hingamispuudulikkus ja komatoosne seisund koos hüpotensiooniga, mis viib sokisarnase seisundini. Vóib ilmneda ka ventrikulaarne arütmia koos QT aja pikenemisega EKG-s. Spetsiifilist antidooti ei ole. Komatoosse patsiendi puhul on vajalik respiratoorse funktsiooni toetamine, vajadusel kunstlik ventilatsioon. Hüpotensiooni ja tsirkulatoorsete häirete korral teha veenisisene infusioonravi, plasma vói albumiini ülekanded, samuti vasopressori noradrenaliini manustamine (adrenaliini manustamine ei ole soovitatav). Ekstrapüramidaalhäirete vähendamiseks peaks manustama parkinsonismivastaseid ravimeid mitme nädala jooksul. Näidustatud on regulaarne EKG kontroll kuni näitude normaliseerumiseni. Südame arütmia raviks kasutada antiarütmilisi ravimeid.
SÄILITAMINE JA KôLBLIKKUSAEG: Toatemperatuuril 15...30 °C, valguse eest kaitstult, 5 aastat.
PAKEND: Süstelahus 1 ml (50 mg/ml) ampullis, 5 tk pakendis.
TOOTJA: GEDEON RICHTER, Ungari.


Küsi apteekrilt