FROMILID TBL 250MG N14

Retseptiravim

4,30 €


Piirhind €3.22

Haigekassa 50% soodustusega €3.94

Haigekassa 75% soodustusega -

Haigekassa 90% soodustusega -

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Clarithromycinum
Toimeaine kogus
250 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
14N

FROMILID® 250
FROMILID® 500
FROMILID® 125 mg/5 ml
KRKA

Õhukese polümeerkilega kaetud tabletid, graanulid suukaudse suspensiooni valmistamiseks

Klaritromütsiin
INN. Clarithromycinum
ATC-kood. J01FA09

Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Kaetud tablett sisaldab 250 mg või 500 mg klaritromütsiini.
5 ml suspensiooni (üks suukaudseks manustamiseks mõeldud süstlatäis) sisaldab 125 mg klaritromütsiini. 1 ml suspensiooni sisaldab 25 mg klaritromütsiini.

Näidustused. Klaritromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: farüngiit ja tonsilliit, otiit (välja arvatud alla 4-aastased lapsed), sinusiit, bronhiit, pneumoonia, naha- ja pehmete kudede infektsioon, erütrasm, klamüdioos, atüüpilised mükobakterioosid, mükoplasmoos, läkaköha, difteeria, kampülobakterioos, Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi.
Kliiniliselt oluline toimespekter. Bordetella, Borrelia, Campylobacter, Chlamydia, Corynebacterium diphtheriae, Corynebacterium minutissimum, Helicobacter pylori, Haemophilus influenzae (esineb resistentseid tüvesid), Moraxella catarrhalis, Mycobacterium avium complex, Mycoplasma, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus (välja arvatud penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae), Streptococcus pyogenes (esineb resistentseid tüvesid), Ureaplasma urealyticum.
Annustamine. Tablette ei tohi purustada. Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga.
Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed - tavaline annus on 250 mg manustatuna iga 12 tunni järel. Sinusiidi, raskete infektsioonide ja Haemophilus influenzae poolt põhjustatud infektsioonide korral manustatakse 500 mg iga 12 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus on 2 g.
H. pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi. raviskeem töötatakse välja erialaseltsi poolt. 250...500 mg kaks korda ööpäevas, tavaliselt 7 päeva vältel, kombineeritult teiste ravimitega.
Alla 12-aasta vanused lapsed - tavaliselt manustatakse 15 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas, kaheks annuseks jaotatuna, kuid mitte rohkem kui 500 mg ööpäevas. Lastel on pärast suspensiooni manustamist soovitatav juua veidi vedelikku. Suspensioon sisaldab pisikesi graanuleid, mida ei tohiks nende sisu mõru maitse tõttu katki närida. Manustamise kergendamiseks on kaasas spetsiaalne suukaudseks manustamiseks mõeldud suusüstal. Üks süstlatäis mahutab 5 ml suspensiooni, mis vastab 125 mg klaritromütsiinile. Pärast iga kasutamist tuleb süstal veega läbi loputada. Pediaatrilises praktikas kasutatavad annused põhinevad kehakaalul. Annustamisjuhised on toodud allpool esitatud tabelis:
Lapse kehakaal Annus ml-tes (süstlatäietes) Annus mg-des
8 kg 2,5 ml (1/2) kaks korda ööpäevas
62,5 mg

16 kg 5 ml (1) kaks korda ööpäevas
125 mg

24 kg 7,5 ml (1 ja 1/2) kaks korda ööpäevas 187,5 mg

33 kg 10 ml (2) kaks korda ööpäevas 250 mg

Mycobacterium avium complex infektsioonide raviks ja disseminatsiooni profülaktikaks manustatakse täiskasvanutele 500 mg iga 12 tunni järel. Annuseid võib suurendada. Maksimaalne ööpäevane annus on täiskasvanutel 2 g. Lastele manustatakse 15 mg/kg ööpäevas kahe annusena. Maksimaalne ööpäevane annus lastele on 1 g. Mycobacterium avium complex infektsioonide ravi on pikaajaline.
Normaalse neerufunktsiooni korral ei ole kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral annuste kohandamine vajalik.
Neerupuudulikkuse korral, kui kreatiniini kliirens on alla 0,5 ml/s (30 ml/min) või kreatiniini sisaldus seerumis üle 290 *mol/l (3,3 mg/100 ml) tuleb manustada pool tavalisest annusest või kahekordistada annustevahelist intervalli.
Kasutamisjuhend. Suspensiooni valmistamiseks lisage graanulitele 42 ml vett.
Esmalt raputage pudelit graanulite vabanemiseni. Lisage pudelisse umbes 1/4 vajaminevast veest ning loksutage kuni graanulite lahustumiseni. Lisage ülejäänud vesi ning loksutage.
Saadav suspensiooni kogus peab ulatuma pudelil märgitud mõõtjooneni.
Vastunäidustused. Klaritromütsiini ei tohi kasutada patsiendid, kellel esineb ülitundlikkus klaritromütsiini või teiste makroliidantibiootikumide suhtes. Kuna ravim metaboliseeritakse põhiliselt maksas, ei tohi seda manustada raske maksapuudulikkusega patsiendile. Klaritromütsiini ei tohi kasutada koos terfenadiini, tsisapriidi, pimosiidi või astemisooliga.
Hoiatused. Makroliidantibiootikumide suhtes esineb ristuvat resistentsust.
Normaalse neerufunktsiooni korral ei ole mõõduka maksakahjustuse korral annuste kohandamine vajalik. Raske neerukahjustuse korral tuleb ravimi annuseid vähendada.
Klaritromütsiini kasutamist tuleb vältida porfüüriaga patsientidel.
Klaritromütsiini efektiivsuse ja ohutuse kohta alla 6-kuulistel imikutel on kogemusi ebapiisavalt.
Antibiootikumravi mõjutab normaalset soole mikrofloorat ning selle tulemusel võib toimuda resistentse mikrofloora ülekasv ning superinfektsioonid. Raske ja kestva diarröa korral, mis võib olla pseudomembranoosse koliidi üheks tunnuseks, tuleb preparaadi kasutamine katkestada ning rakendada vajalikke ravimeetmeid.
Koostoimed. Klaritromütsiin metaboliseerub maksas, kus ta võib inhibeerida tsütokroom P450 kompleksi ensüüme. Klaritromütsiini ravi ajal võivad selle kompleksi kaudu metaboliseeruvate ravimite kontsentratsioonid seerumis suureneda, selle tulemuseks võib olla nimetatud ravimite kõrvaltoimete tugevnemine. Seetõttu ei tohiks klaritromütsiinravi ajal kasutada terfenadiini, tsisapriidi, pimosiidi või astemisooli. Ravimi turustamisjärgsed andmed näitavad, et mõne nimetatud ravimi samaaegsel kasutamisel koos klaritromütsiiniga võib toimuda QT-intervalli pikenemine, tekkida ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon või torsade de pointes tüüpi rütmihäired.
Kui samaaegselt klaritromütsiiniga kasutatakse mõnda järgnevatest ravimitest, on soovitatav regulaarselt määrata nende kontsentratsiooni vereseerumis (oht selle suurenemiseks): teofülliin, karbamasepiin, digoksiin, lovastatiin, simvastatiin, triasolaam, midasolaam, fenütoiin, tsüklosporiin, takrolimus ja tungaltera alkaloidid.
Patsientidel, kes kasutavad üheaegselt klaritromütsiini ja varfariini või teisi suukaudseid antikoagulante, tuleb regulaarselt määrata protrombiiniaega.
Klaritromütsiini ja zidovudiini samaaegsel manustamisel väheneb zidovudiini imendumine.
Klaritromütsiini ja ritonaviiri samaaegsel manustamisel on täheldatud märkimisväärset klaritromütsiini AUC (vereseerumi kontsentratsioonikõvera aluse pindala) märkimisväärset suurenemist (kuni 77% võrra) koos samaaegse ravimi metaboliidi, 14-hüdroksüklaritromütsiini AUC märkimisväärse vähenemisega (kuni 100%). Kui neerufunktsioon on normaalne, ei ole annuste kohandamine vajalik. Kerge neerupuudulikkuse korral, kui kreatiniini kliirens on alla 60 ml/min (1,0 ml/s), tuleb klaritromütsiini annust vähendada poole võrra. Kui kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min (0,5 ml/s), tuleb talle manustada 1/4 tavalisest klaritromütsiini annusest.
Rasedus ja imetamine. Klaritromütsiini kahjulike toimete kohta inimestel raseduse või imetamise perioodil kontrollitud uuringuid teostatud ei ole. Mõningates loomuuringutes on täheldatud ravimil kahjulikke toimeid tiinusele ning embrüonaalsele või loote arengule.
Ravimit võib raseduse ajal kasutada ainult pärast oodatava kasu ja võimaliku ohu suhte põhjalikku kaalumist.
Klaritromütsiin eritub rinnapiima. Ravimi kasutamise ajaks tuleb rinnaga toitmine katkestada.
Toime reaktsioonikiirusele. Teadaolevalt ei mõjuta ravim patsiendi võimekust juhtida liiklusvahendeid või töötada masinatega.
Kõrvaltoimed. Kõrvaltoimetest võivad esineda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu.
Raske ja pikaajalise kõhulahtisuse korral tuleb välistada pseudomembranoosse koliidi tekkimise võimalus. Samuti võivad esineda stomatiit, glossiit, peavalu, ülitundlikkusreaktsioonid (nõgestõbi, anafülaksia, väga harva Stevens-Johnsoni sündroom), mööduvad maitsehäired, üksikutel patsientidel kesknärvisüsteemi häired (pearinglus, segasusseisund, hirmutunne, unetus, luupainajad). Enamikul patsientidel on kõrvaltoimed kergekujulised.
Äärmiselt harva esinevad maksaensüümide aktiivsuse suurenemine ja kolestaatiline kollatõbi.
Üleannustamine. Reeglina on üleannustamise sümptomiteks oksendamine, kõhuvalu, peavalu ja segasusseisund.
Väga suure hulga tablettide sissevõtmisel on näidustatud maoloputus. Ravi on sümptomaatiline.
Farmakoloogilised omadused. Farmakodünaamika. Toimemehhanism. Klaritromütsiin on makroliidide rühma kuuluv antibiootikum. Makroliidid seonduvad pöörduvalt mikroobiraku ribosoomide 50S alaühiku P-seondumiskohaga ja inhibeerivad ribonukleiinhapetest (RNAst) sõltuvat valgusünteesi. Nad takistavad transpeptidatsiooniprotsessi (proteiinahela pikenemist) ja/või translokatsiooniprotsessi (aminohapete ülekannet transport-RNAlt messenger-RNAle). Kuna eelneva tõttu jäävad mitmed olulised peptiidid sünteesimata, häirub valgusüntees, mis viib mikroobiraku normaalse elutalitluse seiskumiseni.
Ribosoomide struktuurse erinevuse tõttu on ravimi seondumine eukarüoodi ribosoomidega välistatud, millega ongi ilmselt seletatav makroliidide väga väike toksilisus inimesel.
Klooramfenikool ja linkoosamiidid konkureerivad teatud bakterites makroliididega seondumisel P-seondumiskohaga, põhjustades nende ravimite vahelise antagonistliku toime.
Makroliidide primaarne toime on bakteriostaatiline. Siiski sõltub toime ka makroliidi kogusest, bakterite hulgast ning bakteri rakutsüklist hetkel kui antibiootikumi manustatakse. Sarnaselt teistele makroliididele võib ka klaritromütsiin toimida bakteritsiidselt. Ravimil on bakteritsiidne toime S. pyogenes'e, S. pneumoniae ja M. catarrhalis'e suhtes. Makroliidide efektiivsust iseloomustab kõige paremini aeg kui antibiootikumi kontsentratisoon püsib kõrgemal minimaalsest inhibeerivast kontsentratsiooni (MIK).

Tabel Klaritromütsiini efektiivsus in vitro (MIK, *g/ml).
Mikroorganism Klaritromütsiini MIK90 (*g/ml)
Metitsilliintundlik S. aureus 0,125
S. pyogenes 0,015
S. pneumoniae 0,015
S. agalactiae 0,06
Viridans-grupi streptokokid 0,03
Corynebacterium spp. 4
Listeria monocytogenes 0,25
M. catarrhalis 0,25
N. gonorrhoeae 0,5
C. jejuni 2
L. pneumophila 0,25
H. influenzae 8
B. pertussis 0,03
Bacteroides fragilis 2
Cl. perfringens 0,5
Propionibacterium acnes 0,03
C. trachomatis 0,125
C. pneumoniae 0,015...0,03
M. pneumoniae 0,03...0,5
Ureaplasma urealyticum 0,025...1,0
H.pylori 0,03
Mycobacterium avium (AIDSi-haigeil) 16
Mycobacterium avium (mitte-AIDSi-haigeil) 8...16
Bakterite klaritromütsiin-tundlikkuse määramise meetodina kasutatakse standardiseeritud lahjendusmeetodit. Mikroorganism loetakse klaritromütsiinile tundlikuks siis, kui tema MIK on * 2 *g/ml, mõõdukalt tundlikuks kui MIK on * 4 *g/ml ning resistentseks kui MIK on * 8 *g/ml. Kontroll-mikroorganismiks on selles protseduuris standardiseeritud S. aureus ATCC 29213, mille MIK peab olema 0,12 *g/ml kuni 0,5 *g/ml.
Klaritromütsiini toime soole mikrofloorasse. Klaritromütsiini toimet mikrofloorasse uuriti tervetel vabatahtlikel, kellele manustati 250 mg klaritromütsiini kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul. Märkimisväärseid muutusi stafülokokkide, mikrokokkide, enterokokkide, aeroobsete difteroidide, anaeroobsete kokkide, eubakterite, klostriidide ja Veillonella arvukusse ei täheldatud. Streptokokkide, gramnegatiivsete soolebakterite, laktobatsillide, bifidobakterite ja Bacterioides spp. kolooniate kasv oli keskmiselt inhibeeritud. Kahel vabatahtlikul täheldati Candida albicans arvukuse suurenemist.
Resistentsus makroliidide suhtes. Pneumokokkide resistentsus makroliidide suhtes on Euroopas suurenemas, 1996. aastal jäi see vahemikku 2,7...40,6%. Sloveenias oli see näitaja 1998. aastal 4,6%. S. pyogenes'e resistentsus on enamasti alla 5%. Sloveenias oli see näitaja 1998. aastal umbes 5,8%. Samal aastal oli S. aureuse resistentsus erütromütsiini suhtes 6,9%. H. influenzae resistentsus azitromütsiini (ning seega arvatavasti ka klaritromütsiini) suhtes on Sloveenias kuni 3,6%. Moraxella catarrhalis ja Corynebacterium diphteriae resistentsust esineb harva. Ka mükoplasmad ja Chlamydia pneumoniae on väga harva resistentsed. Erütromütsiini ja klaritromütsiini vahel esineb sageli ristresistentsust. Seetõttu on kliinilises praktikas lähtekoht, et in vitro erütromütsiinile resistentsed bakteritüved tuleks lugeda resistentseks ka klaritromütsiinile, seniks kuni antibiogrammi määramisel ei selgu vastupidine.
Primaarselt resistentsete gramnegatiivsete bakterite, nagu näiteks enterobakterite, peudomoonaste ja Acinetobacter spp. resistentsus baseerub tõenäoliselt nende bakterite raku välismembraani suhtelisel impermeaabelsusel selle antibiootikumi suhtes.
Farmakokineetika. Imendumine. Klaritromütsiin on mao happelises keskkonnas stabiilne. Biosaadavus on umbes 55% suukaudselt manustatud annusest. Toit võib aeglustada ravimi imendumist, kuid ei mõjuta oluliselt klaritromütsiini biosaadavust. Umbes 20% klaritromütsiinist metaboliseerub kiiresti ravimile endale sarnase bioloogilise toimega metaboliidiks, 14-hüdroksüklaritromütsiiniks.
Ravimi kontsentratsioon tervete vabatahtlike vereseerumis oli proportsionaalne manustatud annuse suurusega. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub vähem kui 3 tunni jooksul. Ravimi keskmine kontsentratsioon seerumis pärast 250 mg suuruse üksikannuse manustamist oli 0,62...0,84 µg/ml ja pärast 500 mg manustamist 1,77...1,89 µg/ml. Vastavad 14-hüdroksüklaritromütsiini kontsentratsioonide väärtused olid pärast 250 mg suuruse üksikannuse manustamist 0,4...0,7 µg/ml ja 500 mg annuse manustamise järel 0,67...0,8 µg/ml. AUC väärtus (kontsentratsioonikõvera aluse pindala suurus) oli pärast 250 mg ja 500 mg manustamist vastavalt 4 ja 11 µg/ml x h.
Pärast korduvat 250 mg suuruse annuse manustamist kaks korda ööpäevas saavbus ravimi tasakaalukontsentratsioon vereseerumis pärast viienda annuse manustamist ning klaritromütsiini maksimaalne kontsentratsioon oli 1 µg/ml ja 14-hüdroksüklaritromütsiini vastav näitaja 0,6 µg/ml.
Klaritromütsiini tasakaalukontsentratsiooni maksimaalväärtused lastel olid suspensiooni manustamisel annustes 7,5 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel väärtusega 3...7 µg/ml ning 14-hüdroksüklaritromütsiini vastavad näitajad olid 1...2 µg/ml.
Tungimine kudedesse. Makroliidid on madala ionisatsiooniastmega ja seega on nad rasvlahustuvad, mis võimaldab neil kergesti tungida organismi kudedesse ja kehavedelikesse. Klaritromütsiini kontsentratsioon kudedes võrdub umbes 10 kordse ravimi kontsentratsiooniga seerumis. Ravimi kontsentratsioon on eriti kõrge kopsudes (8,8 mg/kg), mandlites (6,7 mg/kg), nina limaskestas, nahas, süljes, alveolaarrakkudes, rögas ja keskkõrvas. Klaritromütsiini jaotusruumala pärast 250 mg ja/või 500 mg suuruse üksikannuse manustamist tervele vabatahtlikule oli 226...266 l ehk 2,5 l/kg. 14-hüdroksüklaritromütsiini jaotusruumala oli 304...309 l. Plasmavalkudega seondub klaritromütsiin vähe, seondumine on pöörduv.
Metabolism ja eritumine. Klaritromütsiin metaboliseerub maksas. Teada on vähemalt 7 erinevat metaboliiti. Olulisim neist on 14-hüdroksüklaritromütsiin. Klaritromütsiin eritub uriiniga muutumatul või metaboliseerunud kujul, vähemal määral (4%) eritub ka roojaga. Umbes 20% 250 mg suurusest annusest ja 30% 500 mg suurusest annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. 10...15% manustatud annusest eritub uriiniga 14-hüdroksüklaritromütsiini kujul.
Klaritromütsiini poolväärtusaeg on annuse 250 mg/12 tundi korral 3...4 tundi ja annuse 500 mg/12 tundi korral 5...7 tundi.
Patsiendi vanuse mõju ravimi farmakokineetilistele parameetritele.
Lapsed ja imikud. Olemasolevate uuringute andmetel on klaritromütsiini farmakokineetika annuse 7,5 mg/kg kaks korda ööpäevas kasutamisel sarnane ravimi farmakokineetikale täiskasvanuil.
Eakal patsiendil ei ole vajalik annuse kohandamine, väljaarvatud raske neerupuudulikkuse juhud.
Haiguste mõju farmakokineetikale. 200 mg klaritromütsiini manustamisel neerupuudulikkusega patsiendile olid ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis ja AUC väärtus võrreldes tervete vabatahtlikega suuremad, samuti täheldati neil patsientidel vähenenud klaritromütsiini eritumist organismist. Klaritromütsiini eritumine oli raske neerukahjustusega patsientidel vähenenud võrreldes tervete täiskasvanutega 26,5...3,3%. Eeltoodud tulemused näitavad ilmekalt vajadust raske neerupuudulikkuse korral vähendada ravimi annuseid või pikendada manustamisintervalle.
Klaritromütsiini kontsentratsioon püsiseisundi tingimustes ei erine maksakahjustusega patsientidel ravimi kontsentratsioonist tervetel isikutel, kuid metaboliit 14-hüdroksüklaritromütsiini kontsentratsioon on väiksem.
Prekliinilised andmed ravimi ohutuse kohta. Loomkatsetes tulemuste põhjal on klaritromütsiin vähetoksiline ravim. DL50 väärtus suukaudsel manustamisel on 1,5 kuni >5 g/kg ja parenteraalse manustamise korral 0,7 kuni >5,0 g/kg. Korduval väga suurtes annustes manustamisel ilmnes klaritromütsiinil hepatotoksiline ja nefrotoksiline toime, samuti kahjustab preparaat seedetrakti.
Kuigi klaritromütsiinil on täheldatud mõju loote arengule, ei ole otsest teratogeenset toimet täheldatud. Arvukates in vitro ja in vivo uuringutes ei ole ravimil täheldatud ka mutageenset toimet. Kantserogeensusuuringute kohta andmed kirjanduses puuduvad. Teatud kindlad ravimvormid on põhjustanud paikset ärritust. Klaritromütsiin ei indutseeri spetsiifilisi antigeene.
Abiained. Õhukese polümeerkilega kaetud tabletid: propüleenglükool, maisitärklis, mikrokristalne tselluloos, kolloidne veevaba räni, eelzelatiniseeritud tärklis, polakriliinkaalium, talk, magneesiumstearaat, titaandioksiid, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, kinoliin-värvaine (E104).
Graanulid peroraalse suspensiooni valmistamiseks: karbomeer, povidoon hüdroksüpropüülmetüültselluloos (ftalaadina), talk, kastoorõli, ksantaankummi, banaani maitse- ja lõhnaaine, sidrunhape, kolloidne veevaba räni, titaandioksiid, sahharoos, kaaliumsorbaat.
Sobimatus teiste ainetega. Ei ole teada.
Kõlblikkusaeg ja säilitamine. Õhukese polümeerkilega kaetud tabletid: kõlblikkusaeg 2 aastat.
Graanulid suukaudse suspensiooni valmistamiseks: kõlblikkusaeg 2 aastat. Kaetud tabletid: niiskuse eest kaitstult temperatuuril kuni 25 °C.
Graanulid suukaudse suspensiooni valmistamiseks: säilitada temperatuuril kuni 30 °C. Valmissuspensiooni võib säilib temperatuuril kuni 25 °C valguse eest kaitstud kohas 14 päeva.
Hoida lastele kättesaamatus kohas.
Pakend. Blisterpakend (Al-PVC/PVDC fooliumist) 250 mg tabletid - 14 tabletti pakendis.
Blisterpakend (Al-PVC/PVDC fooliumist) 500 mg tabletid -- 14 tabletti pakendis.
Pudel, plastikstopper, suusüstal: graanulid 60 ml peroraalse suspensiooni valmistamiseks (125 mg/5 ml).

Info - tootja esindajalt 14.03.02
Küsi apteekrilt