ENDOXAN KAETUD TBL 50MG N50

Retseptiravim

25,82 €


Piirhind €18.93

Haigekassa 50% soodustusega €18.69

Haigekassa 75% soodustusega €14.59

Haigekassa 90% soodustusega €12.12

Haigekassa 100% soodustusega €10.48


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Cyclophosphamidum
Toimeaine kogus
50 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
50N

Endoxan®

Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Endoxan® 200 mg:
1 Endoxan 200 mg süsteviaal sisaldab toimeainena 213,8 mg tsüklofosfamiid monohüdraati (vastavalt 200 mg veevaba tsüklofosfamiidi).
Endoxan® 500mg:
1 Endoxan 500 mg süsteviaal sisaldab toimeainena 534,5 mg tsüklofosfamiid monohüdraati (vastavalt 500 mg veevaba tsüklofosfamiidi).
Endoxan® 1 g:
1 Endoxan 200 mg süsteviaal sisaldab toimeainena 1.069 g tsüklofosfamiid monohüdraati (vastavalt 1 g veevaba tsüklofosfamiidi)
Endoxan
1 Endoxan kaetud tablett sisaldab toimeainena 53,5 mg tsüklofosfamiid monohüdraati, mis vastab 50 mg veevabale tsüklofosfamiidile
abiained vt. punkt 6.1
Ravimvorm: Endoxan 200mg/ 500mg/ 1g/ 2g viaalid: Kuivaine süstelahuse valmistamiseks i.v. süstimiseks
Kaetud tabletid suu kaudu manustamiseks
Kliinilised omadused
Näidustused
Tsüklofosfamiidi võib kasutada nii polükemoteraapias kui ka monoteraapias
Leukeemia: äge ja krooniline lümfoidne ja müeloidne leukeemia, Maliigsed lümfoomid: Hodgkin'i tôbi, mitte Hodgkin'i tüüpi lümfoom, plasmatsütoom, Metastaase moodustavad ja metastaase mittemoodustavad pahaloomulised soliid tuumorid. Munasarjakartsinoom, munandikartsinoom, rinnanäärmekartsinoom, väikerakuline kopsukartsinoom, neuroblastoom, Ewingi sarkoom
Progresseeruvad autoimmuunhaigused:
Reumatoidartriit, psoriaatiline artropaatia, süsteemne lupus erythematodes, sklerodermia, süsteemsed vaskuliidid (nt nefrootilise sündroomiga ), glomerulaarnefriidi vormid (nt. nefrootiline sündroom), Myasthenia gravis, autoimmuunne hemolüütiline aneemia, külmad aglutinatsioonihäired
Immunosupressiivseks raviks organite transplantatsiooni korral
Annustamine ja manustamisviis
Endoxani ravi võib määrata ainult onkoloog. Annustamine on individuaalne. Kui ei ole teisiti määratud, soovitatakse ravi järgmise skeemi järgi:
Endoxan 200mg/ 500mg/ 1g süsteviaalid:
· pikaajaline ravi täiskasvanutel ja lastel: 3-6 mg/kg kehakaalu kohta päevas (vastavalt 120-240 mg/m2 kehapinna kohta);
· intervallravi 10...15 mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt 400-600 mg/m2 kehapinna kohta) 2-5 päeva jooksul;
· intervallravi suurte annustega 20-40 mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt 800-1600
mg/m2 kehapinna kohta) ja suuremates annustes (näit. luuüditransplantatsiooni eelselt) vaheaegadega 21-28 päeva.
Süstelahuse valmistamine
Süstelahuse valmistamiseks tuleb kuivainele lisada vastav kogus füsioloogilist lahust.
Endoxan viaal 200 mg 500 mg 1 g
Kuivaine,vastavalt veevaba tsüklofosfamiidi 200 mg 500 mg 1 g
Füsioloogiline lahus 10 ml 25 ml 50 ml
Kuivaine lahustub koheselt kui seda pärast füsioloogilise lahuse lisamist loksutada. Juhul kui kuivaine ei lahustu koheselt ja täielikult, siis on soovitav viaalil mõni minut seista lasta.
Lahus on mõeldud intravenoosseks manustamiseks, soovitavalt infusioonina. Lühiajaliseks intravenoosseks infusiooniks lisada valmis Endoxan lahus Ringeri lahusele, füsioloogilisele või dekstroosi lahusele kogumahuga nt. 500 ml.
Infusiooni kestus võib ulatuda 30 minutist kuni 2 tunnini, sõltuvalt lahuse kogumahust.
Endoxan, kaetud tabletid
Kestva ravi korral võtta 1- 4 tabletti (50- 200 mg) päevas. Vajadusel võib annust suurendada.
Need annused kehtivad eeskätt tsüklofosfamiidi monoteraapia korral. Kombinatsioonis teiste sarnase toksilisusega kemoterapeutikumidega tuleb annuseid vähendada vôi ravimitevaba intervalli pikendada.
Soovitav annuse vähendamine müelosupressiooniga patsientidel
Leukotsüütide hulk [µl] Trombotsüütide hulk [µl] Annus
>4000 >100 000 100 % ettenähtud annusest
4000-2500 100 000 - 50 000 50 % ettenähtud annusest
<2500 <50 000 Kohandada kuni väärtuste normaliseerumiseni või määrata individuaalselt
Soovitav annus maksa- ja neerupuudulikkusega patsientidele
Raske maksa- ja neerupuudulikkuse korral annuseid vähendada. Seerumi bilirubiiniväärtuse korral 3,1-5 mg/100 ml vähendada annust 25% ja glomerulaarfiltratsiooni korral alla 10 ml/min vähendada annuseid 50%. Tsüklofosfamiid on dialüüsitav.
Endoxan 200mg/ 500mg/ 1g viaalid:
Ravi kestus ja sagedus oleneb näidustusest, määratud kemoteraapia ravikuurist, patsiendi tervislikust seisundist, laboratoorsetest näitudest ja vererakkude hulga taastumise kiirusest.
Tähelepanu tuleb pöörata adekvaatsele hüdratsioonile nii kui ka Uroprotektor® Uromitexani® manustamisele.
Endoxan, kaetud tabletid
Endoxan tablette tuleb võtta hommikul. Manustamise ajal või koheselt selle järel tuleb sisse võtta adekvaatne kogus vedelikku. On oluline tagada, et patsient tühjendaks oma põit regulaarselt.
Ravi kestus ja sagedus oleneb näidustusest, määratud kemoteraapia ravikuurist, patsiendi tervislikust seisundist, laboratoorsetest näitudest ja vererakkude hulgast.
Vastunäidustused
Endoxani ei tohi kasutada patsientidel kel on: · ülitundlikkus tsüklofosfamiidi suhtes, · tugeva luuüdi kahjustuste korral (eriti eelnevalt tsütostaatikume ja/vôi kiiritusravi saanud patsientidel), · kusepõie põletiku korral (tsüstiit), · kusepeetuse korral, · ägedate infektsioonide korral, · raseduse ja imetamise aja.
Ettevaatusabinõud ja ohtlikud olukorrad ravimi kasutamisel
Enne ravi alustamist tuleb välistada kuseteede ja põiepõletikud, infektsioonhaigused ja elektrolüütide ainevahetuse häired.
ENDOXAN® kasutada ettevaatusega nõrgestatud organismiga ja kõrges vanuses patsientidel, samuti patsientidel, kes on saanud kiiritusravi.
Erilise ettevaatusega kasutada nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidel, kel on nt. diabetes mellitus, kroonilised maksa- ja neeruhaigused, ka on vajalik pidev jälgimine.
Kui Endoxan ravi käigus tekib patsiendil põiepõletik mikro- või makrohematuuriaga, tuleb ravi koheselt katkestada kuni selle kadumiseni.
Ravi ajal tuleb regulaarselt kontrollida leukotsüüte: peale ravi alustamist iga 5 …7 päeva järel ja iga 2 päeva järel kui leukotsüütide hulk langeb alla 3000/mm³. Igapäevane kontroll on vajalik ainult teatud erandjuhtudel. Pikaajalise ravi korral piisab kontrollist kahe nädalase intervalliga. Mülosupressiooni ilmnemisel on soovitav kontrollida punavereliblede ja trombotsüütide hulka (vt. 4.2). Samuti tuleb regulaarselt kontrollida, et uriinis ei leidu erütrosüüte.
Koostoimed teiste ravimitega
Tugevdab sulfonüüluurea rühma kuuluvate ravimite veresuhkrut alandavat toimet, samuti ka müelosuppressiivset toimet allopurinooli ja hüdrokloortiasiidi samaaegsel kasutamisel.
Eelnenud või samaaegsel ravil fenobarbitaali, fenütoiini, bensodiasepiini vôi kloraalhüdraadiga on võimalus mikrosomaalse maksaensüümide induktsiooni tekkimiseks.
Tsüklofosfamiidile on omane immunosupressiivne toime, mis võib patsiendil põhjustada vaktsineerimise järgselt vaktsiinist põhjustatud infektsioone.
Samaaegne depolariseerivate lihasrelaksantide (nt. sutsinüülkoliini halogeniid) manustamine võib pseudokoliinesteraasi kontsentratsiooni alanemise tõttu põhjustada pikaajalise apnoe.
Klooramfenikooli manustamine pikendab tsüklofosfamiidi poolväärtusaega vereplasmas ja aeglustab metabolismi.
Ravi antratsükliinide ja pentostatiiniga võib suurendada tsüklofosfamiidi kardiotoksilisust. Kardiotoksilise toime tugevnemine võib tekkida ka siis, kui südame piirkonda on eelnevalt kiiritatud.
Kasutada koostoimes indometatsiiniga väga ettevaatlikult, kuna üksikjuhtudel on esinenud äge veemürgitus.
Patsientidel on keelatud tsüklofosfamiidi ravikuuri ajal tarvitada alkohoolseid jooke.
Greipfruudis sisalduvad ained võivad nõrgestada tsüklofosfamiidi toimet ja seega ka ravi effektiivsust.
Kasutamine raseduse ja imetamise ajal
Ravi tsüklofosfamiidiga võib põhjustada nii meestel kui naistel genotüübi anomaaliaid. Elutähtsate näidustuste puhul raseduse esimeses kolmandikus tuleb meditsiinilisel näidustusel rasedus kindlasti katkestada.
Kui ravi alustamine on pärast raseduse esimest kolmandikku vältimatu, aga patsient soovib siiski rasedust säilitada, tuleb teda teavitada kemoteraapia võimalikust teratogeense ohu mõjust.
Ravi ajal ei tohi naised rasestuda. Kui ravi ajal siiski rasestutakse, on vajalik konsulteerida geneetika spatsialistiga.
Kuna tsüklofosfamiid eritub ka rinnapiima, ei tohi ravi ajal last rinnaga toita.
Meestel, keda soovitakse ENDOXAN®-iga ravida, soovitatakse enne ravi sperma konserveerida.
Rasestumisest hoidumise kestvus peale keemiaravi lõppu sõltub põhihaiguse prognoosist ja vanemate lapse saamise soovist.
Mõjust auto juhtimisele ja masinatega töötamisele
Tsüklofosfamiidi manustamise tõttu võivad tekkida kõrvalnähud, näiteks nagu iiveldus ja oksendamine, mis võivad põhjustada vereringe häireid, seetõttu tuleb arstil liiklusohtlikkus ja võime masinatega töötada iga patsiendi puhul individuaalselt otsustada.
Kõrvaltoimed
Endoxan ravi saavatel patsientidel tuleb olenevalt annusest arvestada järgmiste, enamikel juhtudel pöörduvate kõrvaltoimetega:
Veri ja luuüdi
Olenevalt ravi annusest võivad ilmneda erineva raskusastmega müelosupressiooni nähud, kaasa arvatud leukotsütopeenia, trombotsütopeenia ja aneemia. Tuleb arvestada võimaliku palaviku või palavikuta leukotsütopeenia ja sekundaarsete (vahel ka eluohtlike) infektsioonide ohu ilmnemisega, suurenenud veritsusohuga trombotsütopeenia tekkimisega. Kõige madalam on leukotsüütide ja trombotsüütide väärtus reeglina 1. ja 2. nädalal peale ravi algust. Tavaliselt normaliseeruvad need näitajad 3 kuni 4 nädalat peale ravi lõpetamist. Tavaliselt ei ilmne aneemia enne kui alles peale mitmeid ravikuure. Tõsisemate müelosupressiooni nähtudega tuleb arvestada patsientidel, kes on saanud eelnevalt kemo- ja/või radioteraapiat ja neerupuudulikkusega patsientidel.
Kombineeritud ravi korral teiste müelosupressiivsete ainetega tuleb kasutada väiksemaid annuseid.
Seedetrakt:
Annusest sõltuva reaktsioonina võivad tekkida iiveldus ja oksendamine. Umbes 50 % patsientidel esineb mõõdukaid või tõsisemaid nähte. Anoreksia, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja limaskestade põletikud, alates stomatiidist kuni haavandumiseni, ilmnevad suhteliselt harva. Üksikutel juhtudel on täheldatud hemorraagilist koliiti.
Neerud ja urogenitaaltrakt:
Uriini eritumise tõttu põhjustavad tsüklofosfamiidi metaboliidid muutusi urogenitaaltraktis ja eriti põies. Hemorraagiline tsüstiit, mikrohematuuria ja makrohematuuria on enam tuntud annusest sõltuvad komplikatsioonid Endoxan® ravis ja nõuavad ravi katkestamist. Algselt abakteriaalsele tsüstiidile võib järgneda sekundaarne bakteriaalne kolonisatsioon. Üksikjuhtudel on hemorraagilise tsüstiidi tõttu esinenud surmajuhtumeid. Täheldatud on ka põie seina turset, suburetraalset veritsust, fibroosiga interstitsiaalset põletikku, põieskleroosi.
Mõnikord on esinenud neerukahjustusi, eriti neerupuudulikkusega patsientidel ja peale suurte annuste manustamist.
Märkus: Uromitexan® ravi või tugev hüdratsioon võib märgatavalt vähendada urotoksiliste kõrvalnähtude sagedust ja tõhusust.
Genitaaltrakt
Alküleeriva toimemehhanismi tõttu võib tsüklofosfamiid põhjustada osaliselt pöördumatuid spermatogeesi häireid, mille tõttu võib tekkida azoospermia või püsiv oligospermia. Harva võivad tekkida pöördumatu kuluga ovulatsiooni häired, mille tulemusks on amenorröa ja naissuguhormoonide taseme vähenemine.
Maks
Üksikjuhtudel on täheldatud maksatalitushäireid, mis väljenduvad vastavalt suurenenud laboratoorsetele näitajatele (SGOT, SGPT, gamma-GT, aluseline fosfataas ja bilirubiin).
Veno-oklusiivset haigust on täheldatud ligikaudu 15…50% patsientidest, kes saavad tsüklofosfamiidravi kõrgdoosides kombinatsioonis busulfaaniga või kogu keha kiiritamist allogeense luuüdi transplantatsiooni tõttu. Veno-oklusiivne haigust on tekkinud harva patsientidel, kes saavad tsüklofosfamiidi ravi kõrgdoosides monoteraapiana. Sündroom tekkib tüüpilistel juhtudel 1…3 nädala jooksul pärast transplantatsiooni ja iseloomustub kehakaalu kiire suurenemisega, hepatomegaalia, astsiidi ja hüperbilirubineemia tekkega. Võib esineda hepaatiline entsefalopaatia. Veno-oklusiivse haiguse tekkimiseks on disponeeritud patsiendid, kellel on eelnevalt esinenud maksatalitlushäireid, kasutanud samaaegselt kõrgdoosides kemoteraapiaga samaaegselt hepatotoksilisi ravimeid ning eriti juhtudel ,kui busulfaani kasutatakse raviskeemides.
Kardiovaskulaarne ja pulmonaarne süsteem
Üksikjuhtudel võivad tekkida interstitsiaalne pneumoonia kroonilise interstitsiaalse fibroosi arenemisega.
On esinenud tsütostaatikumide kasutamisest indutseeritud sekundaarse kardiomüopaatia tekkimist, väljendatuna arütmiana, muutuste tekkimisena EKG-s ( ka müokardiinfarkt), eriti pärast suurte annuste tsüklofosfamiidi kasutamist (120…240 mg/kg kohta). Samuti on ilmnenud, et tsüklofosfamiidi kardiotoksiline efekt võib ilmneda patsientidel, kes on eelnevalt saanud kiiritusravi südamepiirkonda ning adjuvantset ravi antratsükliinidega või pentostatiiniga. Seetõttu on vajalik regulaarne elektrolüütide kontroll ning eriline ettevaatus südamehaigusega patsientidel.
Sekundaarsed tuumorid
Nagu tsütotoksilise ravi puhul üldiselt, suurendab tsüklofosfamiidravi riski sekundaarsete tuumorite tekkimiseks. Suureneb risk urotrakti kartsinoomi tekkimiseks ja müelodüsplastiliste muutuste tekkeks koos progresseerumisega ägedateks leukeemiateks. Loomkatsed on tõestanud, et põiekartsinoomi tekkimise risk väheneb oluliselt adekvaatse koguse Uromitexan®-i kasutamisel.
Teised kõrvaltoimed Alopeetsia on sagedane pöörduv kõrvaltoime. Üksikutel juhtudel on kirjeldatud pigmendimuutusi kätel, sõrmedel ja jalataldadel.
Lisaks on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid: - SIADH ( antidiureetilise hormooni sekretsiooni häire sündroom, Schwarz-Bartter sündroom) hüponatreemia ja vee retensiooniga,- naha ja limaskestade põletik
- palavikuga kulgevad ülitundlikkusreaktsioonid, üksikjuhtudel shokk, - nägemishäired ja peapööritus
- erandjuhtudel pankreatiit
Märkus: Esineb teatud komplikatsioone, nagu trombemboolia, DIC (dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon) või hemolüütilis-ureemiline sündroom, millede tekkimine võib olla indutseeritud põhihaigusest, kuid millede tekke sagedus on suurem kemoteraapiat k.a. tsüklofosfamiidravi saavatel patsientidel.
Oluline on manustada antiemeetilisi ravimeid ja põhjalik suu hügieen.
Vajalik on määrata regulaarselt vererakkude hulka: 5…7 päevaste intervallidega ravi alguses, kahepäevaste intervallidega juhtudel, kui leukotsüütide arv on väiksem kui 3000 mm3, võimalusel iga päev.
Pikaajalisel ravil on tavaliselt piisav kontroll iga 2 nädala järgselt. Uriini tuleb kontrollida regulaarselt erütrotsüütide suhtes.
Üleannustamine
Kuna puudub spetsiaalne antidood tsüklofosfamiidile, tuleb olla alati ettevaatlik selle ravimi kasutamisel. Tsüklofosfamiid on dialüüsitav. Seetõttu on suitsidaalse või juhusliku üleannustamise või intoksikatsiooni korral näidustatud kohene dialüüs. Pärast 6 tunnist dialüüsi on 72% manustatud tsüklofosfamiidi annusest isoleeritud dialüsaadis.
Üleannustamisel tekkib müelosupressioon, tavaliselt leukopeenia, samuti teised kõrvaltoimed. Müelosupressiooni kestvus ja raskus sõltub annuse suurusest. Vajalik on patsienti jälgida ning sagedasti kontrollida vererakkude hulka. Neutropeenia tekkimisel tuleb teostada infektsioonide profülaktikat ning infektsioon ravida adekvaatselt antibiootikumidega. Trombotsütopeenia tekkimisel vajadusel teostada trombotsüütide ülekanne. Urotoksiliste toimete vältimiseks on oluline kasutada Uromitexan®i.
Märkus: Kui tsüklofosfamiidi lahust on manustatud paravenoosselt, ei ole tavaliselt ohtu tsütostaatiliseks koe kahjustuse tekkimiseks, kuna tsüklofosfamiid ei ole aktiveeritud maksas. Paravasatsiooni tekkimisel peatada koheselt infusioon ning aspireerida paravasaat, puhastada piirkond ning immobiliseerida jäse.
Farmatseutilised omadused
Abiainete loetelu
Endoxan kaetud tabletid
Kaltsiumkarbonaat, kaltsiummonohüdrogeenfosfaat, karmelloosnaatrium, zelatiin, glütserool, laktoos, maisitärklis, magneesiumstearaat, makrogool, montaan glükool vaha, polüsorbaat, polüvidoon, sahharoos, ränidioksiid, talk, titaandioksiid.
Kokkusobimatus: Bensüülalkoholi sisaldav lahus võib vähendada tsüklofosfamiidi stabiilsust.
Kõlblikkusaeg
Endoxan 200mg/ 500mg/ 1g ampullid: 3 aastat
Valmistatud lahuse kõlblikkusaeg on 24 tundi (mitte säilitada temperatuuril üle +8° C).
Endoxan kaetud tabletid: 5 aastat
Säilitus tingimused: Endoxani mitte säilitada temperatuuril üle +25° C.
Endoxani mitte tarvitada peale pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu. Endoxan® süstelahuse viaalide transportimisel või seismisel võib temperatuuri mõjutuste tõttu hakata tsüklofosfamiidi toimeaine sulama. Sulanud aineid sisaldavaid viaale on kerge silmaga nähtavalt eristada teistest tervete toimeainetega viaalidest: sulanud tsüklofosfamiid on selge või kollakas viskoosne vedelik (tavaliselt siduvas faasis või tilgakestena kahjustatus viaalis). Mitte kasutada sulanud ainetega viaale.
Pakendid
Endoxan 200mg/ 500mg/ 1g viaalid: Valmistatud värvitust klaasist (Endoxan 200mg) ja puhutud värvitust klaasist (Endoxan 500mg, 1g), klaasi tüüp III või tüüp I erinevate suurustega (10 ml, 15 ml, 50 ml, 75 ml).
Punnkork on valmistatud bromüül kummist, näiteks tüüp FM 157/1 hall, Helvoet Pharma.
Flipp-off korgid, mis sisaldavad alumiinium korki ja PP-diskid ei ole otseses kokkupuutes tootega.
Endoxan kaetud tabletid: Alumiinium foolium, 20 µm, üksikult asetatud, läikiv, kõva, sile, sobilik kuumpakendamiseks PVC ja PVDC-kaetud PVC-kattega (9 g katet ruutmeetri kohta).
PVC/PVDC pressitud leht, läbipaistev, 200 µm, PVC kaetud PVDC 40 g ruutmeetri kohta.
Pakendi suurused
200 mg viaalid 10 ja 50
500 mg viaal 1
1 g viaal 1
kaetud tabletid 50, 200, 500, 1000
Haigla pakendid
Mitte kõik pakendi suurused ei pruugi olla turustatud.
Kasutamisjuhend: Endoxani kasutamine ja ettevalmistamine peab alati vastama tsütotoksilisi ainete käsitlemise ettevaatusabinõudele.
Müügiloa hoidja: ASTA Medica AG, Weismüllerstrabe 45, 60314 Frankfurt, Telefon: +49 69 4001 01
Registreerimisnumber
Tekst seisuga Märts 2001

27.02.02
Küsi apteekrilt