CORDIPIN RETARD PROLONG TBL 20MG N30

Retseptiravim

2,27 €


Piirhind €1.6

Haigekassa 50% soodustusega €2.27

Haigekassa 75% soodustusega €2.27

Haigekassa 90% soodustusega €2.27

Haigekassa 100% soodustusega €2.27


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Nifedipinum
Toimeaine kogus
20 MG
Ravimivorm / pakend
PROLONG TBL
Kogus pakendis
N30

CORDIPIN® retard
Krka

Retardtabletid

Nifedipiin
INN. Nifedipinum
ATC-kood. C08CA05
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Retardtablett sisaldab 20 mg nifedipiini.

Näidustused. Arteriaalne hüpertensioon. Krooniline stabiilne stenokardia.
Annustamine. Patsiente tuleb ravida individuaalselt, sõltuvalt nende haigusest, selle raskusest ja ravitulemustest. Hüpertensiooni ja stenokardia raviks on soovitused järgmised.
Üldjuhul on piisavaks annuseks üks CORDIPIN retardtablett 2 korda ööpäevas. Vajaduse korral võib ravimi annust suurendada kahe retardtabletini 2 korda ööpäevas. Prinzmetal'i tüüpi stenokardiaga patsientidel võib preparaadi annust suurendada 80 mg või isegi 120 mg ööpäevas. CORDIPIN retardtablette tuleb manustada pärast sööki. Tabletid neelatakse alla tervelt koos klaasitäie veega ning neid ei tohi purustada või närida.
Vastunäidustused. Ülitundlikkus nifedipiini või ravimi abiainete suhtes, kardiogeenne shokk, tugev hüpotoonia (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg), raske aordistenoos, porfüüria, rasedus ning rinnaga toitmine.
Hoiatused. Ravi algul ning eriti samaaegsel beeta-blokaatorite manustamisel võib tekkida hüpotensioon. Sel ajal tuleb patsiente hoolikalt jälgida. Nendel patsientidel, keda ravitakse samaaegselt ka beeta-blokaatoritega, võib kujuneda südame paispuudulikkus.
Hüpertroofilise kardiomüopaatia, ebastabiilse stenokardia, suhkurdiabeedi, raskete maksafunktsiooni häirete ning kopsuhüpertensiooniga patsiente ja vanemaealisi tuleb ravi alustamisel nifedipiiniga hoolikalt jälgida.
Neerude funktsioonihäiretega patsientidel ei ole annuste kohandamine vajalik.
Raske koronaartõvega patsientidel võib reflektoorse tahhükardia tõttu südameisheemia süveneda (väljendub stenokardia hoogude sagenemises).
Kuna nifedipiini retardtablettide kasutamise kohta lastel on kogemusi ebapiisavalt, ei tohi seda ravimit lastel kasutada.
Rasedus ja imetamine. Nifedipiin on raseduse ja rinnaga toitmise perioodil vastunäidustatud.
Liiklusohtlikkus. Nifedipiin võib põhjustada peavalude, vertiigo, iivelduse ja väsimuse tekkimist, mis vähendavad reaktsioonikiirust. Veel tugevamalt on need toimed väljendunud aga siis, kui samaaegselt on patsient tarvitatud ka alkoholi. Kui patsiendil on selliseid toimeid esinenud, tuleb patsienti hoiatada, et ta ravi ajal ei juhiks liiklusvahendeid ega töötaks liikuvate mehhanismidega.
Kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on kergekujulised ja ajutised. Sagedamini esineb neid ravi alguses. Tavaliselt ei ole ravi katkestamine kõrvaltoimete tõttu vajalik. Dihüdropüridiinide kasutamisel võivad esineda peavalud, näonaha punetus, ortostaatiline hüpotensioon, paresteesiad, südame palpitatsioonid, pearinglus, tursed pahkluu piirkonnas, jalgadel või säärtel (ilma, et sealjuures toimuks kehakaalu suurenemist või esineks seedetrakti häireid), iiveldus ja väsimus. Harvem tekivad nahalööbed ning igemete hüperplaasia. Harva on täheldatud glükoosi väärtuse ajutist suurenemist vereseerumis.
Ravi edasises käigus kõrvaltoimete esinemissagedus langeb. Ravi katkestamine kõrvaltoimete tõttu on osutunud harva vajalikuks. Ravi katkestamisel kaebused kaovad.
Südame- ja vereringesüsteem. Tahhükardia, hüpotensioon, koronaarisheemia, mille tagajärjel tekib rinnakutagune valu (eriti kiiretoimeliste ravimvormide kasutamisel).
Kesknärvisüsteem. Pearinglus, väsimus, paresteesiad, treemor.
Seedetrakt. Iiveldus, seedehäired, kõhulatisus või -kinnisus.
Nahk. Nahapunetus, näo punetus, sügelemine, nõgestõbi, eksanteem.
Kuseorganid. Ööpäevase uriinikoguse suurenemine.
Jalad. Tursed pahkluu piirkonnas, jalgadel või säärtel, lihasvalu.
Maks. Maksafunktsiooni häired.
Muud kõrvaltoimed. Igemete hüperplaasia, günekomastia, glükoosi kontsentratsiooni suurenemine, eriti suhkurtõvega patsientidel.
Nifedipiin võib mõjustada laboratoorsete analüüside (alkaalse fosfataasi, S-GOT, S-GPT, LDH) tulemusi. Nende muutuste ilmnemisel ei pea tingimata esinema ka kliinilisi nähte, kuigi mõningatel juhtudel on täheldatud kolestaasi ja ikteruse kujunemist.
Nifedipiin võib vähendada trombotsüütide arvu ning pikendada veritsusaega, kuigi need muutused ei ole kliiniliselt olulised.
Koostoimed. Kui nifedipiiniga samaaegselt manustatakse ka teisi hüpotensiivseid ravimeid, beeta-blokaatoreid, diureetikume, nitroglütseriini või pikatoimelist isosorbiidi, võib eeldada sünergistlikku toimet.
Samaaegne manustamine koos digoksiiniga võib vähendada viimase eritumist uriiniga. Arvestades kontsentratsiooni plasmas võib vajadusel digoksiini annust vähendada.
Samaaegne manustamine koos kinidiiniga võib vähendada kinidiini kontsentratsiooni vereplasmas. Seetõttu võib nifedipiinravi alustamisel või katkestamisel osutuda vajalikuks kinidiini annuse korrigeerimine.
Rifampitsiin põhjustab oma ensüümindutseeriva toime tõttu nifedipiini metabolismi kiirenemist. Seetõttu on nifedipiini kasutamine kombinatsioonis rifampitsiiniga vastunäidustatud.
Samaaegsel fentanüüli manustamisel toimub täiendav vererõhu alanemine. Ravi nifedipiiniga tuleb katkestada 36 tundi enne planeeritavat anesteesiat fentanüüliga.
Samaaegne ravi tsimetidiiniga võib tugevdada nifedipiini hüpotensiivset toimet.
Nifedipiini manustamise tulemusena võivad suureneda digoksiini, karbamasepiini, fenütoiini ja teofülliini kontsentratsioonid vereseerumis.
Samaaegne greibijookide tarvitamine võib suurendada nifedipiini kontsentratsiooni vereseerumis.
Üleannustamine. Sümptomid. Kui sisse on võetud suur kogus retardtablette, võivad intoksikatsiooni sümptomid ilmneda isegi mõned tunnid hiljem (3 või 4 tundi). Nendeks on hüpotensioon, shokk, bradükardia või tahhükardia, südamepuudulikkus, iiveldus, oksendamine, unisus, pearinglus, segasus, letargia, metaboolne atsidoos ning esineda võivad isegi kooma ja krambihood.
Ravi. Esmaabi seisneb imendumata nifedipiini eemaldamises maoloputuse ning aktiivsöe manustamise abil. Patsiente tuleb jälgida ning edasi ravida vastavalt domineerivatele sümptomitele. Hüpotensiooni korral manustatakse vereplasma mahu suurendajaid ning juhul, kui need on ebaefektiivsed, manustatakse intravenoosselt 10% kaltsiumglükonaadi ja/või kaltsiumkloriidi lahust (kloriidilahust ei tohi manustada atsidoosiga patsientidele). Vajadusel võib manustada noradrenaliini või dopamiini.
Bradükardia korral rakendatakse raviks atropiini või isoprenaliini, vajadusel võib kasutada südamestimulaatorit.
Omadused ja farmakokineetika. Ravimrühm. Kaltsiumikanalite blokaator.
Farmakodünaamika. Nifedipiin on dihüdropüridiinide rühma kaltsiumikanalite blokaator, mis inhibeerib kaltsiumiioonide transmembraanset voolu mööda aeglast kaltsiumikanalit müokardi rakkudesse ja koronaararterite silelihasrakkudesse ning vähendab perifeersete veresoonte takistust.. Nifedipiin põhjustab müokardi hapnikuga varustatuse olulise paranemise, kuna ta vähendab hapnikutarvet. Omab stenokardiavastast toimet. Vererõhk normaliseerub perifeerse vastupanu vähenemise tõttu (vasodilatatsioon).
Terapeutilistes annustes ei ole nifedipiinil müokardile endale praktiliselt toimet. Nifedipiin dilateerib peamiselt suuri koronaarartereid ning vähendab koronaararterite seintes silelihaste toonust ning suurendab seeläbi südamelihase varustatust hapnikuga. Samaaegselt aset leidev perifeerse resistentsuse vähenemine (südame järelkoormuse vähenemine) kergendab südamelihase tööd ning seeläbi väheneb ka müokardi hapnikutarbimine .
Baroretseptorite reflektoorsest aktiveerumisest tingitult võib, eriti ravi alguses, toimuda südame löögisageduse ning väljutusmahu suurenemine. Kroonilise nifedipiinravi järgselt aga saavutavad nii südame löögisagedus, kui ka väljutusmaht ravieelsed väärtused. Hüpertensiooniga patsientidel on täheldatud kõige tugevamini väljendunud vererõhu alanemist.
Farmakokineetika. Imendumine. Suukaudse manustamise järgselt imendub nifedipiinist 50-60%. Nifedipiini maksimaalsed kontsentratsioonid vereseerumis kujunevad 20 mg retardtableti suukaudse manustamise järgselt 2-4 tunni jooksul.
Jaotumine. Nifedipiin seondub plasma proteiinidega 94...99%. Radioaktiivselt märgistatud nifedipiini loomkatsetes on kindlaks tehtud, et valkudega mitte-seondunud nifedipiini fraktsioon on jaotunud kõigis kudedes ja organites. Sealjuures on kõige suuremates kontsentratsioonides leitud ravimit müokardist ning seejärel skeletilihastest. Nifedipiin, ega ka tema metaboliidid ei kogune selektiivselt mõnesse koesse.
Metabolism. Nifedipiin metaboliseerub maksas peaaegu täielikult. Metaboliitidel toime puudub.
Eritumine. Retardtablettide korral on eliminatsiooni poolväärtusaeg 8...10 tundi. 70...80% manustatud annusest eritub organismist uriiniga inaktiivsete metaboliitidena ning ülejäänud osa eritub metaboliitidena väljaheitega. Neeruhaiguste või -puudulikkuse korral võib preparaadi eliminatsioon aeglustuda.
Prekliinilised andmed ravimi ohutuse kohta. Uuritud on mitmeid katseloomi. Hiirtel, rottidel, küülikutel ning kassidel läbi viidud uuringutes täheldati preparaadi intraperitoneaalsel, subkutaansel ja suukaudsel manustamisel väikest toksilisust. Märkimisväärset tundlikkust kindlaks tehtud ei ole. DL50 väärtused olid suukaudsel manustamisel hiirtele 421...572 mg/kg, rottidel 950...1078 mg/kg, küülikutel 250-500 mg/kg ning kassidel 100 mg/kg. Elama jäänud katseloomadel kadusid toksilise toime sümptomid kiiresti ning täielikult.
Rottidel teostatud nifedipiini subakuutse, subkroonilise ning kroonilise toksilisuse uuringutes täheldati suukaudsel manustamisel samuti väikest toksilisust. Kui jätta välja annusest sõltuv fosfolipiidide sisalduse suurenemine südames ja maksas subkroonilise toksilisuse uuringu käigus, olid toksiliste tagajärgedeta annused 75 korda suuremad kui terapeutilised annused inimestel. Ainult annuste 800 mg/kg (1200 HTD) ning mingil määral ka annuse 400 mg/kg ööpäevas korral leiti selgelt väljendunud toksilisi toimeid.
Rottidel ja küülikutel teostatud teratogeensusuuringutes ilmnes nifedipiinil teratogeenne toime. Seetõttu on preparaadi kasutamine rasedatel naistel, aga ka nendel naistel kes võiksid rasedaks jääda, vastunäidustatud.
Ülemäärase mutageensuse uuringud Ames'i Salmonella-testsüsteemides andsid kõik negatiivsed tulemused.
Nifedipiini pikaajalisel kasutamisel kliinilises praktikas ei ole kartsinogeenset toimet täheldatud (negatiivne oli ka Ames'i test).
Nifedipiinil näib olevat vähene kalduvus koostoimete tekkimiseks teiste ravimitega. Siiski tuleb silmas pidada võimalikku koostoime tekkimist nifedipiini ja etanooli vahel, kuna selle tagajärjel suureneb nifedipiini kontsentratsioon vereseerumis.
Nifedipiini farmakokineetikat on uuritud väga põhjalikult, seda ennekõike rottidel, ning on leitud, et ravim imendub kiiresti ning korduval manustamisel on tema kumulatsioon organismis vähene ja annusest sõltumatu. Nifedipiin läbib platsentaar- ja hematoentsefaalbarjääri.
Abiained. Mikrokristalne tselluloos, glütserüülpalmitostearaat, talk, kolloidne ränidioksiid, naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat, povidoon, metakrülaat-kopolümeer, polüetüleenglükool, titaandioksiid, kollane kinoliinvärvaine (E 104).
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Säilitada temperatuuril mitte üle 25 °C, niiskuse ja valguse eest kaitstud kohas. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Kõlblikkusaeg 5 aastat.
Pakend. 20 mg retardtabletid, 30 tk punases blisterpakendis (Alumiinium/PVC/PVDC-foolium).

Info - tootja esindajalt 05.02.04
Küsi apteekrilt